Kes on eluterve pohhuist? See on tegelane, kes hoolib, aga ei muretse. Ta pigem laseb varvast, kui kuulab kellegi hala või süüdistamist. Ta ei tee kärbsest elevanti ega satu pisiasjadest paanikasse. Ta on õppinud ahastamise asemel end hoopis herneks naerma. Ta teab, et küünte närimisest vitamiine ei saa. Ta ei võta elu liiga tõsiselt, sest ta teab, et ta niikuinii ei pääse sellest eluga. See muhedalt muigav ja huumorit armastav tegelane elab sinu sees ning selle raamatu abil saad sa ta üles äratada, et luua muretum ja stressivabam elu.
See raamat on sügav, praktiline, vajalik, julge ja päris... nagu Tom ise. Samas lihtne, soe, kerge, vaba, aus ja ehe... samuti nagu Tom ise. Aitäh selle raamatu eest.
tippkoolitaja Alar Ojastu
Mulle meeldib Tommi raamat. Seal on neid asju kõvasti vähem, millega ma nõus ei ole, kui neid, mida ta oleks justkui minu pealt maha kirjutanud. Inimestest hoolimine on oluline, aga stressivabaks eluks peab tõepoolest olema teatud asjadest rõõmsalt täiesti poogen.
Peep Vain
Ajal, mil sõideti vanade bemmidega ja kanti kaelas pöidlajämedust kuldketti, tegi Tom mulle selgeks, et elus on palju olulisemaid asju. Need on emotsioonid, kogemused ja mälestused. Tommi uus raamat aitab eriti humoorikal viisil muuta suhtumist ja vaatenurka just siis, kui kõik tundub korraks pekkis ja tahad kogu maailma puu taha saata!
kirjanik Jesper Parve
Autorist. Tom Valsberg on maailmarändur ja väelaulik, kelle eelmist raamatut “Kuidas rännata ilma hirmuta” on ostetud üle viie tuhande eksemplari. Jumal teab, palju inimesi seda veel lugenud on. Paljud neist said julgust, et minna reisima ja muuta oma elu. Tommi väelaulude kontserdid on julgustanud sadu “lauluhääleta” eestlasi laulma. Tema korraldatud ekstaatilise tantsu pidudel pidutsevad inimesed ilma alkoholita ja on pilves hoopis kakaost! Ta on väidetavalt teinud kõike seda ja palju muud, kuna ta võtab asju vabalt, ei muretse, virise ega hoia oma kannilihaseid ilmaasjata pinges. Välja arvatud siis, kui ta oma kannilihaseid treenib.
Iseenesest ju lõbus pulliraamat, teisest küljest autori korralik egotripp - üle 400 lk iseenda tsitaate (või kohandatud teiste).
Ühest küljes tšill ja pohui ja võta vabalt, ela ise ja lase teistel elada aga teisest küljest ära mine tavalise arsti juurde, sest tema kirjutab sulle kõrvalnähtudega ja rasket sõltuvust tekitavaid ravimeid.
Palju mõtteid, mis mulle meeldisid ja natukene vähem mõtteid, mis mulle ei meeldinud või mis läksid vastuollu raamatu teiste mõtetega.
Aga lõpuks on ikka nii, et "Eluterve pohhuist vastutab selle eest, mida ta ütleb. Aga ta ei vastuta selle eest, kuidas keegi teine sellest aru saab."
Tõenäoliselt ei juhtu midagi, kui seda raamatut mitte lugeda. Aga kindlasti väga positiivne, saab pohhuilt lehekülgi edasi keerata, mis pole viisakas, kui kuulad lives kilavate silmadega tippmotivational spiikereid.
Selle raamatu kohta on äärmiselt kerge hinnangut kirjutada. Tavaliselt ma ikka mõtlen, et kuidas sa eesti autori puhul päris ausalt kirjutad mis häiris, äkki solvub ja ei julgegi rohkem kirjutada!
Igatahes kuna Valsberg on eluterve pohhuist, siis temal on täiesti suva mida ma tema raamatust arvan ja mina kes ma olen selle raamatu läbi lugenud, peaks nüüd peale korraliku ajupesu olema täiesti suva, kui ka Valsberg midagi arvaks minu arvamusest! Lahe eks!
Neile, kes mind ei tunne, siis olgu öeldud ma olen hull pabistaja ning ülemõtleja. Ma võin ikka nagu muretseda asjade pärast, mis isegi minuga seotud pole. Näiteks ma võin kõndida mööda tänavat ja minu ees kõnnib võhivõõras teismeline tossudega (õues on lumi maas) ja minu aju hakkab ketrama "issand vaene laps, kas ta vanematel pole raha, et saapaid osta ja kui ta nüüd haigeks jääb, kas ikka rohtude jaoks on raha" ning nii see mõte veereb. Seega ma lootsin, et kui ma selle raamatu läbi loen, siis äkki midagi jääb külge ja ma ei pea kõikide maailma inimeste pärast stressama :)
Mingid mõtteterad siin ju olid (mõnest tegin suisa pilti). Ilmselgelt sellist taset nagu üks mu vahva kolleeg "J" omab loomupäraselt, mina IIAL ei saavuta.
Samas ega Valsberg ise ka kirjutab kord üht ja samas teisel lehel ma juba näen kerget vastuolu tema jutust. Ma ei mõtlegi kapsast närima hakata, nagu halloo kõik teavad, et suhkur ei ole kasulik. Kuid kui ma pean valima, kas olla kõhna ning vinguv (sest selliseks ma muutun kui ma kooki ei saa), siis ma parem olen ümar ja lahke :) Eluterve pohhuist ei hooli kui kuskil on mingi teine tüüp, kelle arvates ta kooki sööma ei peaks, vot nii!
Mõnes kohas tundus Valsberg mulle suisa õel, nagu miks lasta naabril 2a mingit sitamasinat kujundada, kui sa oleks võinud selle pagana augu oma aias kohe ära parandada, sinu koerad ju sittusid teise aeda, see ei ole enam eluterve pohhuism, see on hoolimatus. Ehk kohati ta poeb oma laiskusega eluterve pohhuismi varju.
Mida aga võiks oma argipäeva kaasa võtta sellest raamatust: - mitte minna närvi teise inimese jutu peale (no ilmselgelt kui see jutt sulle loll tundub, las siis räägib ära, ütle huvitav vaatenurk ja mine oma eluga edasi - issand ma pean jälgima, et ma vähemalt nädal aega ei kasutaks kellegi peal lauset "huvitav vaatenurk", muidu nad saavad aru kui lolliks ma pean nende arvamust ....).
-hirm on su suurim vaenlane, tee ikka mida tahad, ära kuula hirmu (no siinkohal muidugi taju piiri, kui aju ütleb, et ära pista sõrme tiigripuuri, SIIS KUULA OMA AJU! Kuid kui aju ütleb, et ära mine sinna üritusele, et kõik on sinust ilusamad ja piinlik on, siis ära kuula aju. Kui see seltskond end purju joob, siis neil läheb nagu nii meik näos laiali ja riided kortsu - seda ei kirjuta Valsberg, vaid eluterve Helena :)
- Ära muretse üle asjade pärast, mida sa nagu nii ei saa kontrollida või muuta (nt kui jõuad töölt koju, siis ära mõtle 2h pingsalt sellele, kas J on meeles tööl aknad kinni panna enne kui nad päeva lõpetavad :)
- kui lennujaamas avastad, et su kohver on ülekaalus, siis sa ei lähe paanikasse, vaid võtad kohvrist kõik ülariided ja topid need endale selga!
-julge sõpradelt abi küsida. Kui sul must tuju, siis ütlegi, et mul on hetkel tuju väga halb. -korduvalt negatiivsetele minevikusündmustele mõtlemine ei tee su elu kuidagi paremaks. -kui sul saab raha otsa, siis kirjuta seinale "Kallis raha, tänan, et leiad alati aega ja võimalusi minu seltsis toimetada."
Aga raamatus oli ka hetki, kus eluterve pohhuism tundus lihtsalt laiskus või kiiksud (miks peab palja tilliga avalikus saunas käima, või miks peab põõsasse pissima. Kas on palju palutud, et sa urineeriks tualetis. Väljavaade tuhandetest valge peffaga urineerivatest inimestest põõsastes tekitas mulle vist uue hirmu.
Eks lugege ise kui veel lugenud pole ja usun, et igaüks leiab mõne mõttetera mida päeva kaasa võtta.
Järjekordne raamat Tomilt, mis peaks leiduma iga kodu raamaturiiulil! Eluterved mõtted ja meeldetuletused eluterveks eluks. Peab imetlema seda kergust ja vabadust, kuidas raamat on kujundatud ja kirjutatud.
Natuke tundus selline kerge ree peale minek, et terve paks raamat kulutatud nii vähestele mõtetele (mis kahtlemata on õiged). Aga eks see vist idee oligi. "Kuidas rännata ilma hirmuta" tundus rohkem mulle "päris" raamat ja Indigolapsi igatsen ka.
Selliseid raamatuid lugedes tekib kohe soov oma mõttemaailmas korda looma hakata. On ju palju lihtsam elada eluterve pohhuistina kui oma pead vaevata väikeste asjadega.
Kummaline raamat, ei saaks öelda, et raamat sisaldas väga palju uut infot aga kindlasti oli raamat köitev. Eriliselt tore oli raamatu kujundus. kas ma loeksin seda uuesti siis ilmselt mitte aga teistele soovitaks küll.
Kui kuulsin/lugesin, et on ilmunud nii positiivse pealkirjaga raamat, teadsin kohe, et tahan seda lugeda. Kuid mina, kes ma ei ole eluterve pohhuist (ideed tuleb ellu viima hakata kohe), lähtun enamasti põhimõttest, et „tark ei torma“. Sestap jõudsin selle raamatuni alles nüüd. Ootasin millegipärast mingit jutustuse laadis asja „eluterve pohhuisti“ tegemistest, kus sobivad tarkuseterad on nutikalt ja humoorikalt süžeesse põimitud. Seega algul taolist muhedate (enamasti laenatud ja kohandatud) aforismide müriaadi kohates olin pisut pettunud, siis üha rohkem vaimustunud -et jah, selline positiivsete mõtete mantra täiesti mõjub, kuid mida edasi, seda rohkem oli deklaratiivses vormis teadaandeid, millele mõttes vastu vaidlesin. Avastad järjest eelnevaga vastuolus olevaid eksperttõdemusi, oli tajuda vaikset ajupesu ja reklaamihõngulist nügimist. Üllatav, et positiivsuse jutlustamine kätkeb endas nii otsest kui kaudset lahterdamist ja sildistamist. Ja miks peaks pohhuistiks pürgija loobuma pea kõigist tavapärastest toiduainetest ning tarbima vaid ökopoest ostetud võõrapäraseid tooteid, mida Eestis põllumajanduslikult ei kasvatata? Ja soovitused laadis: SÖÖ magneesiumi- ja tsingipreparaate, mucunat, L-türoksiini … (lk 261) või „pöördu ravitsejate, terapeutide, hiina meditsiini või ajurveeda arstide poole. Enne kui lähed tavalise arsti juurde, mõtle järgi!“ (lk 262). Tuleb vist leppida, et minust ei saa kunagi elutervet pohhuisti, sest tõenäoliselt aktsepteerin ka edaspidi mõnd liigset kilo ja eelistan süüa toitu, mitte toituda toitainetest Minu jaoks oleks see raamat võinud lõppeda umbes 150-ndal leheküljel ja saanud maksimumpunktid. Huvi pärast kuulasin internetist ka autori muusikat ja, mis seal salata, mulle meeldis.
Mul on selline isiklik lugemise väljakutse, et loen raamatuid, kus peamiselt või muuhulgas räägitakse tuletornidest. Valsbergi raamatut ei hakanud ma muidugi lugema selle väljakutse raames, kuid ära Sa märgi, majakat on selles siiski märgitud ja väga toredas võtmes! Lühikestest tabavatest mõtteteradest kokkupandud eneseabiraamat või elus muretuma kulgemise teejuht "Eluterve pohhuist" just sellistest vaimukatest muigega loetavatest nupukestest koosnebki, mistõttu jagan siin näitena just seda majakat puudutavat kohta: "Eluterve pohhuist ei proovi vägisi kedagi aidata. Ta teab, et majakad ei jookse mööda randa, otsides paate mida päästa. Nad lihtsalt seisavad ja säravad!"
Autor hoiatab üsna alguses: "Mõned laused siin raamatus on naljakad ainult sellele, kes need siia kirjutas." Kindlasti leiab iga nali naerja, aga jah, ma kohtasin küll lauseid ja lehekülgi, mis mind üldse ei puudutanud ja panid pigem õlgu kehitama, aga kuna mul oli nendest kohtadest suva, siis ma läksin lihtsalt edasi ja leidsin alati mõne lehekülje pärast lause, mis mind muigama või mõtlema pani.
Kuulan väga tihti autos Tom Valsbergi ja Manki Maindi "Väga retsi plaati", kus mulle meeletult meeldib ühes laulus koht: "Ma soovin, et mu vanematel oleksid rikkad ja õnnelikud lapsed ... ja ma soovin, et minu lastelastel oleks väga tšillid vanavanemad..." Samad sõnad on ära toodud ka selles raamatus ja kui ka Sina neid soove soovida mõistad, siis tasub seda raamatut lugeda küll! Mõnda kõrva taha pannes ja kasutades saad kindlasti selle soovi täitumisele jälle natukene lähemale!
Üldiselt väga kihvt raamat. Sedapuhku oleks mul vist liiga palju tsitaate, mida siia välja tuua, kuna pärleid oli palju. 4* max 5 asemel seetõttu, et mõnes kohas oli kummalisi viiteid just naiste ostlemislembusele (ei pea paika) või pseudoteadusele. Laias laastus - soovitan ja hea meelega võtan ka ise teinekord uuesti sirvimiseks kätte! Mõni üksik mõte siiski: * "Positiivse elulaadi ja mõttemaailmaga inimene võib tunda päeva jooksul enamjaolt positiivseid tundeid, olenemata sellest, kas päeva jooksul kogetud olukorrad on meeldivad või mitte nii meeldivad." * "Eluterve pohhuist teab, et negatiivse stsenaariumi ette kirjutamine vajab vähem pingutust ja usku kui positiivse stsenaariumi ette kujutamine. Aga see, mida ta ette kujutab, tõenäolisemalt ka juhtub!"
Oli küllaltki lõbus lugemine. Kohati ka asjalik ja maailmapilti muutev. Jääks nüüd mõni asjalikum asi niimoodi püsivalt meelde ka, et neid reaalselt igapäevaelus rakendada saaks... tegin mõnest kohast ka suisa pilti, et mõnda asjalikumat tsitaati omale kuidagi talletada.
Lihtsas keeles, mõjusalt ja humoorikalt on siia kirja pandud mõtteteri, mis võivad inimest aidata. Elu oleks tõesti palju lihtsam, kui paljud tühised asjad lihtsalt ei läheks korda.
Päris kõigega polnud nõus, aga osad tsitaadid olid päris head. Mõni soovitus kippus pisut sinna uhhuu-valdkonda minema. Näiteks soovitus mitte minna päris arsti juurde. Mõni asi tundus ikka täieliku jamana, mõni asi oli aga kasulik teadmine. Seetõttu ka hinnanguks keskmine 3 tärni.
Oli ka mõningaid vasturääkivusi - näiteks soovitas mitte minna tavalise arsti juurde, aga samas kiitis kuidas praegune meditsiin on hästi arenenud, nt vähki surrakse järjest vähem jne. Neid vasturääkivusi oli ilmselt veel, aga mul ei ole kõik meeles.
Mõtlemapanev, naljakas, filosoofiline, elutarkustest tulvil. Mõned eluterved mõtted raamatust: "Eluterve pohhuist teab, et templeid täis pass on väärtusliku kui asju täis korter." "Eluterve pohhuist tõdeb, et kõige suurem väärtus on aeg, ja mõistab, et järelikult me kõik oleme sündinud pururikastena." "Eluterve pohhuist teab, et ta ei saa olla üksildane, kui talle meeldib see inimene, kellega ta üksi on: tema ise!" "Eluterve pohhuist teab, et ta ei saa sundida lille kasvama. Lille peab lihtsalt kastma ja ta kasvab ise. Samalugu on lastega"
Kui inimesed hakkavad mingi hetk elu liiga tõsiselt võtma ja tundub, et stress on peal ning suhted ei suju jne, siis see on midagi, mida lugeda. Eluterve pohhuist on meeldetuletus kõigile, et paljud asjad mis meiega igapäevaselt juhtuvad ja selle tulem on kinni meie enda perspektiivis ja kuidas reageerime :)
Kindlasti mitte igaühe teetass, aga neile, kes oma sisemise eluterve pohhuistiga kontaktis on, väga hingerõõmustav kirjatükk. Ok, pilditükki on ikka ka. Silm sai paar korda märjaks naerdud, mitu mõtet kõrva taha pandud. Paljuski end ära tuntud. Cool!
Hunnik tsitaate, ei teagi, kas keerasin rohkem lehti edasi või päriselt lugesin.. Meelde ei jäänud sellest raamatust muud, kui et… tegelikult ei jäänudki midagi.
This book is very entertaining and funny if you are an estonian but still very good book! It gave me so good advice and how to be better in life and how to be eluterve pohhuist!😀