Keskeakruiis. Elu parim aasta. Filipiinid, Malaisia, Indoneesia, Nepal, India, Tai, Birma, Laos, Sri Lanka, Vietnam

by Inge Mehide, Ahto Meri (Designer)

Üks neljakümnendate lõppu tuhisev paar teeb keskeakriisi ettekäändel tööga lõpparve, pakib seljakoti ja suundub täitma oma ammust unistust – reisida terve aasta. Sihtkohaks valivad nad Aasia, ärasõiduajaks kuraditosinareede, eelarveks 60 eurot päevas. Mida nad oma teekonnal läbi kümne riigi näevad ja kogevad, sellest raamat humoorikal toonil räägibki. On palju kirkaid looduselamusi, kohtumisi omapäraste kultuuride ja eksootiliste loomadega, aga ka ohtlikke olukordi. Nad seiklevad mitu nädalat tuk-tuk’iga ning söövad pardiembrüot ja kobrapeenist, ujuvad kõrvuti maailma suurima kalaga ja seisavad tossava vulkaanikraatri serval, näevad õõvastavat loomade ohverdamist ja saavad tunda laastavat maavärinat, suruvad kätt surnud mehel ja elavad üle hirmutava rolleriõnnetuse. Lugudele lisab värvi ka 350 fotot.

415 pages, Paperback

First published December 16, 2019

Reviews

[Liisi Viljalo · Rating 5 out of 5]

Vastupidiselt eeldusele, et tegu on lihtsamat sorti reisiblogiga, olin väga positiivselt üllatunud, kui hästi oli raamat kirjutatud! Lisaks oli juurde toodud palju kohalikke tavasid, uskumusi, legende, vaatamisväärsusi, inimeste lihtsat elu jms ehk ei olnud pelgalt kuiv reisikirjeldus, vaid palju oli autorite poolt asjalikku infot juurde otsitud.

Olles ise kahel korral Aasias ringi rännanud korraga 3 kuu kaupa, siis mitmed riigid olid mulle eelnevalt tuttavad, kuid autorid olid suutnud neist riikidest üles leida huvitavad ja vähemkülastatavad paigad ning kõik oli ka minu jaoks uus ja huvitav. Eriti hakkasid huvitama külastatud Indoneesia osad ja Põhja-Vietnami mäed, kuhu tahaks ka ise kunagi jõuda. Ainsad sihtkohad, mis neil minuga ühtisid, olid KL Malaisias ning Hoi An ja Da Nang Vietnamis, mistõttu raamatus kirjeldatu pakkus kohati ka pisut nostalgilist äratundmisrõõmu.

Pisut ebamugavaks tegi lugemise raamatu füüsiline formaat - läikpaberi tõttu oli raamat väga raske ja hoolimata õrnast käsitsemisest lagunesid kaaned liimitud raamatu küljest lahti. Samas ei oleks muidu saanud tõenäoliselt avaldada kõiki neid kauneid ja hädavajalikke imeilusaid pilte, mis andsid raamatule vähemalt 50% juurde!

Oeh, peale raamatu lõpetamist hakkasin taaskord Aasia lennupileteid surfama.. :)

[Helena · Rating 4 out of 5]

Selle raamatuga on nii, et alguses mitte kohe ei edenenud, liiga vähe sellist ladusat huumorit, mida ma reisikirjade juures hindan aga mida aeg edasi, seda rohkem ma harjusin sellise korraliku viielise kirjastiiliga :) ning fotod on fantastilised. Lõpuks kui raamat läbi sai, mõtlesin et oot mida, ma tahan veel lugeda. Kui inimesed paar nädalat kuskil veedavad, siis ju ei saagi oodata väga palju, on ikkagi nende inimeste endi kiire mulje (kui võrrelda reisiraamatutega, kus inimesed aastaid elavad kuskil teises riigis), kuid lugeda passib kenasti. Fakte oli omajagu, millest ma midagi ei teadnud ja tänu raamatule targemaks sain. Ehk lahe, et saite nii aja aastaks maha võtta ja sellist elustiili proovida ja seda meiega jagasite!

[Mae Lender · Rating 3 out of 5]

Vastakaid tundeid tekitanud raamat. Iga kell nõus mütsi maha võtma säherduse ettevõtmise ja seiklusliku vaimu ees! Pilte on palju ja need ON ilusad! Tehtud on mahukas ja korralik töö ja selline kogukas raamat riiulil seismas ja enda imelist aastat meenutamas, on kahtlemata vägev saavutus. Ka trüki- ega hooletuskuradike pole oma kombitsaid käsikirjale taha saanud (nähtus, mis viimasel ajal juba pigem reegliks saamas... kahjuks).
Mis see siis oli, mis mind rahutuks tegi ja lugemise edenedes aina enam pilku lakke suunama pani? Oli selles ehk süüdi see, et raamatut oli lugemise ajal tülikas ja raske käes hoida? Kriitpaberil raamatud on lugeja õudusunenägu küll, sest ma kahtlustan, et üha vähem on lugejaid, kes ontlikult kirjutuslaua taga või raamat põlvedel loevad. Või see, et pildid tuntavalt teksti üle varju heitsid? Selles osas olen ma muidugi metsapoole memm, sest minu poolest võiksid pildid reisiraamatus ülepea olemata olla :), enamasti nullivad need mu kujutluspildid ja fantaasia. No olgu, mõni üksik pilt võib ju ikka olla, aga kui pilte on nii palju, need on suured ja hea kvaliteediga, siis tekib küsimus: mis ma üldse siit seda teksti enam loen, eriti kui tekst piltidega võrdluses alla jääb. Võib ka olla, et tekstis oligi liiga vähe dünaamikat, see oli kuidagi ühel tasapinnal kulgev, tõusude ja langusteta, pinge puudus. Tegelikult selleks viimaseks oli põhjust rohkem kui ühel korral, sest reisil olles üht ja teist ikka juhtus, ent kõik need seigad oli serveeritud võrdlemisi emotsioonitult. Särtsu oleks rohkem tahtnud :)
Mu soovitus ongi seda lugeda jaokaupa. Tekib niisama huvi või kindel plaan kuhugi Kagu-Aasia riiki reisida, siis võta raamat ja loe konkreetne peatükk. Ahmides (minu halb harjumus, tunnistan!) ja ühe soojaga lugedes võib aga error sisse tulla. Samuti ei mõtet reisikotti pista - loe turvaliselt kodus!

[Jaanika Kasemets · Rating 5 out of 5]

Vietami peab minema toidureisile

[Katrin Li · Rating 3 out of 5]

Seda raamatut on väga hea lugeda kui plaanid reisi nendesse sihtkohtadesse. Muul juhul on see suurest kadedusest piinav. Raamatus on lummavad pildid ja huvitavad seigad. Minu jaoks oli raamat siiski liiga pikk ning liiga rohke (minu jaoks) infoga, mis väga ei selgitanud kogetut vaid pigem rääkis ajaloost. Teisalt jälle, paljud ajalootunnid olid seal vägagi huvitavad. Sel teemal ei olegi kõigi jaoks ideaalset lähenemist. Segadusse ajas tõik, et palju tekstis viidatud pilte ei olnud kaasatud raamatusse. Otsisin. Siiski pildid olid väga lummavad! Kahju, et voodis patjade vahel tuduv päridik pildile ei jäänud.
Selge on see, et aastat sa raamatusse ei suuda panna.
Loen uuesti kui plaanin reisida sinnakanti!

[Margit · Rating 5 out of 5]

Üldiselt oli tekst hästi kirjutatud, palju igasugu linnu- ja loomaliike ning tõlked olid kenasti eestindatud. Samuti olid abistavad hästi organiseeritud kokkuvõtted raamatukaante vahel - millal kuhu reisida ja kui palju kõik maksma läks.

Tekkis huvi igasugu riikide vastu, kõige rohkem aga Vietnami vastu.

Fotod olid väga kenad.

Võib-olla fotod oleks võinud olla veel rohkem teksti sisse põimitud ning tekst veidi suurem. Mõnes kohas kui tuli järsku kaks lehekülge teksti, siis ei olnud motivatsiooni seda peale ilusate fotode vaatamist läbi lugeda. Või siis üldse äkki oleks võinud fotod lõppu panna, et saaks tekstidele keskenduda.

[Kaire Saarse · Rating 3 out of 5]

Armas raamat, aga ülevoolavaid emotsioone ei tekkinud.
Kõige rohkem häiris mind raamatu formaat ja raskus st võimatu käes hoida nii, et käed krampi ei läheks. Samas kriidilehe valikust sain aru, kuna fotod olid selle raamatu süda.
Kindlasti on raamat heaks kingiks Aasta fännile. Reisikirjanduse ja Aasia sõbrana ostaks endalegi selle raamatu riiulisse.
Tore retk oli! Tänud, et jagasite. ☀️

[Piret Dahl · Rating 3 out of 5]

Üldse mitte minu tassike teed, aga läbi ma ta lugesin. Palju ilusaid pilte muidugi. Aga ega teiste reisidest lugemine ei ole ikka seesama mis ise kuhugi sõita ja oma silmaga näha. Nüüd on ikkagi selline tunne, et ma raiskasin lihtsalt oma aega. Aga üldse mitte halvasti kirjutatud, igav ka ei olnud, lihtsalt... kas mul oli seda vaja lugeda?

[Levo Tohva · Rating 3 out of 5]

Ladus lugemine õhtutundidel läbi soristada. Kerge, meelelahutuslik, süvenemist ei nõua, sügavamaid vaatlusi, mõtisklusi, loodus- või kultuuritaustu ka ei paku. Aga ilmselt reisi formaadist tulenevalt polnudki see taotlus ja sisu omas žanris tugev keskmine.