What do you think?
Rate this book
Vanaisa Tootsid
Autor jutustab naljakaid lugusid: pooled enda koolipoisipõlvest, pooled õpetajatööaegadest.
110 pages, Paperback
Published January 1, 2000
1 person want to read
About the author
Eduard Leppik
41 books1 followerEduard Leppik oli eesti pedagoog, keelemees, kodu-uurija ja kirjamees.
Ta õppis 1947–1952 Tartu Riiklikus Ülikoolis läänemeresoome keeli.
Aastatel 1952–1978 töötas ta õpetajana Väike-Maarja Keskkoolis ning kogus palju murdematerjali ja rahvaluulet. Uuris eriti Lääne-Virumaa keelt ja kultuurilugu.
Aastal 1963 asutas Väike-Maarjas koolimuuseumi, millest tänaseks on saanud Väike-Maarja valla muuseum.
Avaldas ajakirjanduses 333 kirjutist ning üle 40 brošüüri ja raamatu. Peamiselt olid tema teosed kodu-uurimuslikud, aga ta kirjutas ka neli lasteraamatut ja ühe näidendi.
Leppik oli aktiivne matkaja ja orienteeruja. 1959. aastal võitis Nelijärvel toimunud esimestel Eesti meistrivõistlustel orienteerumisjooksu tavarajal hõbeda ning koos Riola Koppeli ja Karl Vaidega Väike-Maarja võistkonnas meeskondliku hõbeda. Vabariikliku kategooria kohtunik orienteerumises (1963).
Sai teenetemedaleid ja oli Emakeele Seltsi auliige ja Väike-Maarja valla aukodanik. 1997. aastal pälvis ta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna, 1998. aastal sai Valgetähe V klassi teenetemärgi. 1994 ja 1999 sai ta Eesti Vabariigi Presidendilt Rahvaluule kogumispreemia.
Ta õppis 1947–1952 Tartu Riiklikus Ülikoolis läänemeresoome keeli.
Aastatel 1952–1978 töötas ta õpetajana Väike-Maarja Keskkoolis ning kogus palju murdematerjali ja rahvaluulet. Uuris eriti Lääne-Virumaa keelt ja kultuurilugu.
Aastal 1963 asutas Väike-Maarjas koolimuuseumi, millest tänaseks on saanud Väike-Maarja valla muuseum.
Avaldas ajakirjanduses 333 kirjutist ning üle 40 brošüüri ja raamatu. Peamiselt olid tema teosed kodu-uurimuslikud, aga ta kirjutas ka neli lasteraamatut ja ühe näidendi.
Leppik oli aktiivne matkaja ja orienteeruja. 1959. aastal võitis Nelijärvel toimunud esimestel Eesti meistrivõistlustel orienteerumisjooksu tavarajal hõbeda ning koos Riola Koppeli ja Karl Vaidega Väike-Maarja võistkonnas meeskondliku hõbeda. Vabariikliku kategooria kohtunik orienteerumises (1963).
Sai teenetemedaleid ja oli Emakeele Seltsi auliige ja Väike-Maarja valla aukodanik. 1997. aastal pälvis ta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna, 1998. aastal sai Valgetähe V klassi teenetemärgi. 1994 ja 1999 sai ta Eesti Vabariigi Presidendilt Rahvaluule kogumispreemia.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 of 1 review
February 12, 2021
Leppiku kirjutistele omaselt annab raamat edasi hulgaliselt eriilmelist infot: etnograafiamaiguline kirjeldus mängudest, hobidest, leludest jms 1930ndate koolipoiste igapäevas; noore inimese kujunemise tegurid, II maailmasõja mõju haridusele; õpetajatöö väljakutsed ja meetodid; ka kõiksugu loomingulised krutskid-skeemid; huvitavad õppetunnid. Põnev lugemine, üle kahe korra käest panna ei jõudnudki.
Raamat heidab valgust ka autori iseäralikemate omaduste, mille üle ise ikka pead murdnud olen, tekkimisele.
Raamat heidab valgust ka autori iseäralikemate omaduste, mille üle ise ikka pead murdnud olen, tekkimisele.
Displaying 1 of 1 review