What do you think?
Rate this book
Kolm venda II
Tore lasteraamat hulga lühijuttudega.
36 pages, Paperback
Published January 1, 2002
About the author
Eduard Leppik
41 books1 followerEduard Leppik oli eesti pedagoog, keelemees, kodu-uurija ja kirjamees.
Ta õppis 1947–1952 Tartu Riiklikus Ülikoolis läänemeresoome keeli.
Aastatel 1952–1978 töötas ta õpetajana Väike-Maarja Keskkoolis ning kogus palju murdematerjali ja rahvaluulet. Uuris eriti Lääne-Virumaa keelt ja kultuurilugu.
Aastal 1963 asutas Väike-Maarjas koolimuuseumi, millest tänaseks on saanud Väike-Maarja valla muuseum.
Avaldas ajakirjanduses 333 kirjutist ning üle 40 brošüüri ja raamatu. Peamiselt olid tema teosed kodu-uurimuslikud, aga ta kirjutas ka neli lasteraamatut ja ühe näidendi.
Leppik oli aktiivne matkaja ja orienteeruja. 1959. aastal võitis Nelijärvel toimunud esimestel Eesti meistrivõistlustel orienteerumisjooksu tavarajal hõbeda ning koos Riola Koppeli ja Karl Vaidega Väike-Maarja võistkonnas meeskondliku hõbeda. Vabariikliku kategooria kohtunik orienteerumises (1963).
Sai teenetemedaleid ja oli Emakeele Seltsi auliige ja Väike-Maarja valla aukodanik. 1997. aastal pälvis ta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna, 1998. aastal sai Valgetähe V klassi teenetemärgi. 1994 ja 1999 sai ta Eesti Vabariigi Presidendilt Rahvaluule kogumispreemia.
Ta õppis 1947–1952 Tartu Riiklikus Ülikoolis läänemeresoome keeli.
Aastatel 1952–1978 töötas ta õpetajana Väike-Maarja Keskkoolis ning kogus palju murdematerjali ja rahvaluulet. Uuris eriti Lääne-Virumaa keelt ja kultuurilugu.
Aastal 1963 asutas Väike-Maarjas koolimuuseumi, millest tänaseks on saanud Väike-Maarja valla muuseum.
Avaldas ajakirjanduses 333 kirjutist ning üle 40 brošüüri ja raamatu. Peamiselt olid tema teosed kodu-uurimuslikud, aga ta kirjutas ka neli lasteraamatut ja ühe näidendi.
Leppik oli aktiivne matkaja ja orienteeruja. 1959. aastal võitis Nelijärvel toimunud esimestel Eesti meistrivõistlustel orienteerumisjooksu tavarajal hõbeda ning koos Riola Koppeli ja Karl Vaidega Väike-Maarja võistkonnas meeskondliku hõbeda. Vabariikliku kategooria kohtunik orienteerumises (1963).
Sai teenetemedaleid ja oli Emakeele Seltsi auliige ja Väike-Maarja valla aukodanik. 1997. aastal pälvis ta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna, 1998. aastal sai Valgetähe V klassi teenetemärgi. 1994 ja 1999 sai ta Eesti Vabariigi Presidendilt Rahvaluule kogumispreemia.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 of 1 review
Read
May 4, 2021Stiililt samasugune nagu esimene osa. (Väike)laste kujunemise ja maailmaga suhestumise lood.
Viimane lugu ei meeldinud. Üldse. Nagu mädand kirss muidu kena tordi otsas. Eelistaksin, et oleksin unustanud viimast lugu lugeda. Tegelasena selles fiktiivses loos kinnitan, et seda ei juhtunud + mu vanemad peaksid osalema parasjagu näidendis, et nende suust üldse kunagi nii väärakat juttu tuleks. Mulle jääb mulje, et autor tahtis lihtsalt kindlat väljendit loosse kirjutada ja välja elada oma isiklikku vihavaenu. Äärmiselt kahju. Kaalun viimase lehekülje hävitamist, et ei süveneks mõra mälestuses vanaisast :(
Viimane lugu ei meeldinud. Üldse. Nagu mädand kirss muidu kena tordi otsas. Eelistaksin, et oleksin unustanud viimast lugu lugeda. Tegelasena selles fiktiivses loos kinnitan, et seda ei juhtunud + mu vanemad peaksid osalema parasjagu näidendis, et nende suust üldse kunagi nii väärakat juttu tuleks. Mulle jääb mulje, et autor tahtis lihtsalt kindlat väljendit loosse kirjutada ja välja elada oma isiklikku vihavaenu. Äärmiselt kahju. Kaalun viimase lehekülje hävitamist, et ei süveneks mõra mälestuses vanaisast :(
Displaying 1 of 1 review