Tiiu Kitsiku autoriraamat sobib lugeda-uurida nii neile, kes juba ise lugeda oskavad, kui ka neile, kes alles pusivad. Raamat räägib liigutava loo krokodillist, kes on omadega puntras ja vajab sõpra. Kuidas tunneb end keegi, kellel on mõni eripära? Mis aitab tal teiste seas hakkama saada?
Tekst on napp, aga seda kõnekam. Südamlikult ja moraliseerimata veenab autor igat väikest lugejat: „Sina oledki eriline!“ Eriline, traditsioonilisest eesti lasteraamatust lahknev on ka kujundus ja pildikeel.
Kujutage ette, et Rapuntsel on hoopis krokodill! Noh, pikkade juuste asemel on temal hoopis pikk saba. Ja nagu ikka meie osad toovad vahel rõõmu, vahel kurbust. Viimast eriti siis kui teised nende osade peale pahakseks saavad. Kuid hea sõber on abiks ka selle murega.
Eks meil kõigil on omad nö kiiksud, miski, mis on teistest omamoodi ja siis see jääb neile ette, mõned muutuvad kiuslikuks, kuid teistes võid leida sõbra, kel on enda kiiks ja ta teab, kui raske sul on. Sest ka temal on raske. Aga sellest pole midagi, kui mõista ja leppida, me kõik olemegi omamoodi ja selles pole midagi halba. See muudabki meie maailma mitmekesisemaks ja huvitavamaks :) Lihtne, lühike ja õpetlik.
Krokodillil on ilmatuma pikk saba, mis ühel hetkel muutub koormaks. Õnneks tuleb krokodillile appi üks tüdruk ja probleem laheneb. Raamat enesehinnangust ja sõrusest kõige väiksematele.