Mets on rahulik ja vaikne, kui äkki hakkab kostma kõva kopsimist. Loomad ja linnud hoiavad kõrvu kinni: kust see vali heli tuleb? Kes segab nende rahulikku elu? Pärast pikka otsimist avastatakse, et metsa on elama asunud noor rähnipoiss. Miks ta aga nii visalt kopsib? „Kop-kop!” räägib loo sellest, kuidas asjad võivad teinekord olla teistsugused, kui need välja paistavad.
Antud illustratsioonide stiil ei ole absoluuutselt minu maitse. Küll aga oli loos palju ära tuntavat. No kellele ei oleks tuttavad olukorrad kui naaber lärmab. Õnneks antud loos lõppeb olukord hästi, nagu alati. Kohati kiskus lõpp segaseks ja sisse sai punutud justkui mitmeid ebavajalikke asju, mis lugu ennast ei mõjutanud.