mis uskumatult imeline idee ja teostus.
luulevormis (laste)raamat, kus on suur osa muusikal, aga sama suur osa programmeerimisel, ja mis ajapikku muutub ingliskeelsest järjest Java-keelsemaks, aga jääb ikkagi luuleks.
lugu ise on selline... keskmisele koolieale, tegelased nii umbes 12-aastased ja tegevuskohaks suvaline keskastmekool San Franciscos. mina olen suur middle-grade fictioni fänn ja oleks seda päris hea meelega lugenud ka tavalise proosana, see oleks olnud Emmy uues kodus ja koolis kohanemise, sõprade ja iseenda leidmise loona ikka päris palju väärt. samas tunnistan, et sedasorti jutukeste nautimine on veidi ikka nišivärk ja guilty pleasure, kui sihgrupi east juba väljas oled.
aga selles vormis, mis ta kirjutatud on - kõik peaksid seda lugema, KÕIK. need, kes armastavad programmeerida, aga ei loeks iial luulet (ega lasteraamatut). need, kes armastavad muusikat, aga kardavad arvuteid (või lasteraamatuid). lapsed, kes loeks meeleldi lihtsalt lasteraamatut, kui nad vähegi inglise keeles loevad. need, kes tahaks lugeda kaasaegset luulet, ja need, kes ei tea kaasaegsest luulest midagi. ja muidugi kõik, kellele meeldivadki nii luule, muusika kui programmeerimine.