"Τα δοκίμασα ΟΛΑ!" Οι νέοι γονείς απελπίζονται μπροστά στις υπερβολές των παιδιών τους. Έχουν την τάση να ερμηνεύουν τις υπερβολικές ή εκνευριστικές συμπεριφορές τους ως δυστροπία, κακό χαρακτήρα ή αυθάδεια. Άλλοι πάλι γονείς αισθάνονται ένοχοι για τις συμπεριφορές αυτές και ψάχνουν να βρουν τα τραύματα των παιδιών τους. Αν, όμως, οι αιτίες είναι διαφορετικές; Πρόσφατες έρευνες της νευροφυσιολογίας και της πειραματικής ψυχολογίας ρίχνουν νέο φως σε αυτές τις απελπιστικές συμπεριφορές.
Σκίτσα που μιλούν σε όλους, επιστημονικές αλήθειες για την καλύτερη κατανόηση και νέες οδηγίες για συγκεκριμένες δράσεις ανάλογα με την ηλικία του παιδιού. Είστε έτοιμη/-ος να αμφισβητήσετε συγκεκριμένες συνήθειες, πεποιθήσεις, ακόμη και βεβαιότητές σας;
Isabelle Filliozat is a French psychotherapist and mother of two children. She has accompanied both adults and children on their way to greater freedom and happiness over the last 30 years. Author of 15 books published in France, the french edition of Heart to Heart, « Au cœur des emotions de l’enfant » has been a best-seller since its publication in 1999 and is still top of the charts on Amazon.fr. Her books have been translated into 16 languages.
Dažniausiai ieškodama knygų apie vaikų auklėjimą, vystymąsi ir auginimą labai konkrečiai žinau kokios knygos noriu. Tereikia surasti ar kažkas jau tokią parašė. Sekdama edukologę Austėją Landsbergienę, supratau vieną dalyką (na, gerai gerai, ne viena, bet šį tai tikrai) – neretai sunkumus auginant vaiką sukelia neišmanymas amžiaus tarpsnių psichologijos. Tėvai pyksta, o tai, ko tikisi iš vaiko pagal jo amžių yra nerealu. Galima lengvai užsisukti užburtam rate, pasiduoti emocijoms arba pasijusti apimtiems nevilties. Tad natūralu, kad ieškojau knygos, kurioje būtų labai nuosekliai surašyta vaiko raida pagal jo amžių, užduotys, kurias jis gali atlikti ir pan. Deja, deja tokios knygos aš neradau ilgą laiką. Ir štai visai neseniai viena, mano labai gerbiama knygų tinklaraštininkė, taip pat mama, pasidalino savo perskaityta knyga „Viską išbandžiau“.
Turiu pripažinti, kad jei ne rekomendacija, knygos į rankas turbūt nebūčiau paėmusi – labai jau desperatiškas pavadinimas, o ir tas viršelyje spiegiantis baltapūkis tikrai gąsdina. Galvočiau sau – „man tokios skubios SOS pagalbos nereikia, ačiū“. Na, bet kadangi tinklaraštininkės aprašymas atskleidė, jog tai yra tai, ko aš ilgą laiką ieškau – čiupau knygą iškart.
Trumpai apie knygą. Skirta tėvams, auginantiems vaikus iki penkerių metukų. Iš esmės tai literatūra apie tėvų daromas klaidas bendraujant su vaikais, mažylių augimo etapai su fiziologiniais ir psichologiniais aprašymais, patarimais kaip elgtis ir kaip bendrauti su atitinkamo amžiaus vaiku. Skamba gal sudėtingai, tačiau taip nėra. Knyga puikiai tiks šiuolaikiniams itin užimtiems tėvams, nes teksto nėra daug. Pagrindinė medžiaga pateikiama komikso/iliustracijų forma. Užteks gerų poros valandų ir knygą įveiksite. Puikiai tiks ir ne itin mėgstantiems skaityti. Daug gyvenimiškų situacijų. Visos paaiškinamos, išanalizuojamos ir pateikiami patarimai kaip elgtis. Tikrai ištiks ne vienas ir ne du vadinami AHA moments :)
Taigi skaitymo nedaug, medžiaga jau už jus sukramtyta, tad beliks tik praryti ir mėgauti rezultatais. Tikrai tikiu, kad knyga atsakys į nevieną aktualų klausimą.
Uskuge mind − kaheaastase põnni emana olen ma läbi töötanud terve virna nn lastekasvatusraamatuid, sest ükskõik kui tšill ja rahumeelne sa oled, varem või hiljem (tavaliselt varem) jõuab kätte hetk, kui mõistus on otsas. Loomulikult püüad sa vaistlikult leida lahendusi aina uutele ja uutele väljakutsetele, mis lapse sirgumise käigus esile kerkivad, aga vahel lihtsalt on vaja, et keegi kuskil kinnitaks − sinu suund on õige. Või siis vastupidi, näitaks kätte, et seda teed minnes sa kaugele ei jõua. Ja seda Isabelle Filliozat teeb. Suurema osa laste kasvamisest kõnelevaid raamutuid võib jagada kaheks: ninnunännutavad eneseabi stiilis teosed, mis räägivad hinge ja keha ühtsusest, lapse enesemääramise õigusest ja sellest, et meie oleme neile vaid saatjad, kellel pole õieti mingeid õigusi piiranguid seada või otsuseid teha. Teised, vastupidi, leiavad tuge teadusest ja pedagoogikast, ning on sageli täis nii loetatamatut teaduskantseliiti, et ajab nutu peale. See raamat erineb. Väga lihtsalt ja selgelt on autor toonud välja sagedasemad probleemid, näidanud ära lapsevanema tavalise reaktsiooni ja soovitanud parema lahenduse. Kirsina koogil on juures ka arusaadavalt formuleeritud teaduslik põhjendus, miks laps niimoodi käitub − oli täiesti jahmatav, kui teistsugusena võib hakata lihtsaid jonniolukordi nägema! Ja lahendused osutuvad tõepoolest üllatavalt lihtsaks. Ning mis kõige olulisem − need tegelikult ka töötavad.
Harika bir kitap, sorun - genelde yapılan hata - önerilen çözüm - örnekle açıklama, bu şekilde ilerliyor, resimli görselli hap gibi bir kitap, 1 saatte okursunuz ve gereken herşeyi alırsınız. Şiddetle öneririm.
Din păcate am citit-o cam târziu pentru fiul meu, acum în vârstă de cinci ani și jumătate (însă vestea bună este că a apărut și volumul următor, care se ocupă de perioada 6-11 ani), dar partea bună a lucrurilor este că fiica mea are un an și cinci luni acum și se pot aplica multe lucruri din acest excelent volum. N-am fost niciodată adeptul educării copiilor „după carte.” La urma urmei, niciun copil nu e la fel, nici măcar frații, nici măcar gemenii identici, cu toate că trăiesc în același mediu. Variabilele sunt pur și simplu prea multe. Și probabil niciun autor sau nicio autoare de cărți de parentaj nu vor susține că trebuie și poți să aplici toate sfaturile (nu regulile) din cărțile scrise de ei/ele, că se poate să îți educi copilul „ca la carte”. Așa este. Nu poți să le aplici. Însă o astfel de carte îți deschide ochii, mintea și inima. Te îndeamnă să cauți cauza în primul rând și să te ocupi de ea, nu de efectul acesteia, când, de multe ori, e cam târziu. Și cele mai multe toane/nazuri/capricii ale copiilor sunt de fapt manifestări perfect normale, ce au explicații științifice. În creier, în primul și-n primul rând. Pentru că ce se întâmplă în creierul micuților la aceste vârste fragede este un adevărat haos, pe care nici măcar noi nu îl putem înțelege în întregime, darămite ei. Iar noi trebuie să-i ajutăm să-l înțeleagă. Înțelegându-l noi, în primul rând. Deși e greu, reflexele sunt prea adânc înrădăcinate, le-am simțit pe pielea noastră și am ajuns să considerăm că e normal și permis să le folosim și noi, la rândul nostru. Dar... pas cu pas, se poate să renunțăm la ele. Trebuie. La urma, urmei, așa cum spune autoarea, timpul e scurt și trece repede. Și, deși vrem să-i vedem crescuți mai repede, să scăpăm de plânsete, de țipete, de toane, de urlete și de nopți nedormite, acuși ne trezim că au plecat departe.
Isabella Filliozat – daugiau nei 30 metų dirbanti su vaikais psichoterapeutė bei dviejų vaikų mama. Propaguoja pozityviąją tėvystę ir mano, jog vaikų elgesys, net gi pats ekstremaliausias, pirmiausia tenkina jų augimo poreikius ir kai tai supranti, pasidaro daug lengviau su jais bendrauti. “Viską išbandžiau” – tai dar viena puiki knyga tėveliams auginantiems 1-5m vaikučius. Ypač tiems, kurių mažieji pasižymi “audringu” charakteriu ir tiems, kurių dar tik laukia šis “smagusis” laikotarpis. Ši knyga suteikia žinių leidžiančių suvokti, kas dedasi tuose mažose galvelėse ir kodėl vienu metu jie ima elgtis taip, o ne kitaip. Nagrinėjami sudėtingiausi vaiko raidos etapų momentai pasireiškiantys frustracija, tantrumais ir melu. Kaip tėvams su tuo susidoroti ir svarbiausia, kaip padėti patiems vaikams geriau save suprasti. Prie išsamių mokslinių paaiškinimų, pateikiama ir daugybė nuotaikingų paveikslėlių leidžiančių pažvelgti į situaciją kitu kampu. Tai tarsi pradžiamokslis tėvams, visų pirma apie tai kaip veikia vaikų vidinis mechanizmas ir kaip tėvai (būdami protingos mąstančios būtybės ) turėtų elgtis ir reaguoti. Skatinama atsižvelgti pirmiausia į vaiko poreikius ir nepamiršti, jog tik savo pavyzdžiu juos mokome. Labai patiko tai, jog viskas surašyta labai nuosekliai. Ne tik kiekvienas vaiko gyvenimo tarpsnis aprašytas atskirai, bet ir knygos pradžioje yra pateikiamos gairės kaip knyga reiktų naudotis. Labiau aiškesnio ir įdomesnio informacijos išdėstymo turbūt net negali ir būti. Tad net ir tie, kurie nėra linkę daug skaityti, drąsiai galės atrasti sau naudingos informacijos be didelių pastangų.
Viskas glaustai, trumpai aprašyta apie įvairius amžiaus tarpsnius ir situacijas. Šiaip galima vis karts nuo karto atsiversti pagal savo vaiko amžių ar problemą ir susirasti pasiūlymų, kaip elgtis arba reaguoti. Šiaip labiausiai įstrigo knygos pabaiga. Kaip tėvai laukia kol gims vaikas, kol atsisės, pradės vaikščioti, kalbėti, kol eis į darželį, mokyklą pabaigs, t.t. Ir kur taip greit gyvenimas pralėkė? 😃
İnanılmaz ufkumu açtı, yepyeni şeyler öğrendim falan diyemeyeceğim tabi ki ama bu tip kitaplar iyi ebeveynlik yapmanın temelinin sevgi dolu bir kalple yaklaşmak ve fevri olmamak olduğunu hatırlattığı için zaman zaman okumak beni hizaya sokuyor, ruhuma iyi geliyor. Görselleri çok sevdim, bu tip kitaplar kızımın da ilgisini çekiyor, aaa annem resimli kitap okuyor diye şaşırıyor ve sayfa sayfa soruyor beraber okumak ayrı bir keyfe dönüşüyor bu durumda da.
Intervenir physiquement pour le distraire de la bêtise
Si l’enfant ignore les règles : avant 3 ans les enfants ne peuvent pas conceptualiser ni garder les mots dans leur tête, pas encore la capacité d’inhiber ses gestes, explorer les nouvelles compétences est une priorité pour eux et leur cerveau ne traite pas bien la négation
→ Simplifier en disant ce qu’il peut faire plutôt que ce qu’il ne peut pas
S’il fait exactement ce que je viens de lui interdire et en me regardant dans les yeux
Utilisation de la mémoire sensori-motrice = assimilation de la consigne verbale au geste
Bêtises = Exercer sa coordination motrice avant 4 ans
Donner des consignes plutôt que d’interdire
Les enfants se concentrent sur les processus, les parents sur les contenus mais les parents ont une fâcheuse tendance à interpréter les commentaires des enfants comme des demandes, voire des exigences.
Peur des situations nouvelles = Aide à la recherche de nouveaux repères
Insultes = Lui enseigner les mots des sentiments et aider à classer les gros mots dans la bonne catégorie et son utilisation
“Je veux” est interpréter comme des exigences alors qu’en réalité l’enfant explore sa capacité à penser en images et y prend plaisir. Cela ne veut pas dire qu’il veut tout de suite ou réellement.
Il confond ‘je veux’ avec ‘j’aime / ça me plaît’
Se vanter = utilisation du pouvoir de l’imagination : jouer dans sa tête, déformer la réalité et l’amener à se conformer à ses désirs
Ne pas savoir tenir sa langue = N’est pas encore capable de penser dans sa tête, pas dans l’intention de blesser mais de mieux comprendre le monde
Anlatılanlar her ebeveynin gündelik hayatta her an karşılaştığı şeyler olmakla birlikte kimi zaman göz ardı ettiğimiz-etmek istediğimiz- bazen çözüm üretemediğimiz, ne yapsak, nasıl açıklasak diye düşündüğümüz konulardan oluşuyor. Ve örnek durumlar Son derece yalın bir sekilde anlatılıyor. Şıp diye okunacak ama alti bol bol çizilecek cinsten bir kitap bence. Kesinlikle bir başucu kitabı!
Un excellent livre pour comprendre ce qui se passe dans le cerveau des tout-petits, et sur comment intervenir pour que tout le monde soit heureux. Un incontournable à consulter!
Un livre simple à comprendre que tout les parents devraient avoir dans leur bibliothèque. Des chapitres de 3-4 pages qui explique une problématique selon les âges.
Viena geriausių skaitytų knygų apie ikimokyklinukų elgesį paneigianti didžiumą mitų apie vaikų auginimą. Ne tik paaiškina kaip interpretuoti vaikų elgseną, bet ir svarbiausia - kaip elgtis tėvams. Nežinantiems kaip elgtis, tai knyga nr 1.
Kuulake mind!!! See on iga ema-isa piibel, ausalt. Kinkige katsikuks või niisama südamest: superhästi ja hoomatavalt kirja pandud. Mumst võiks see sünnitusmajades KOVide poolt hoopis värsketele lapsevanematele kingituseks olla. 🙂
Nuosekliai ir aiškiai aprašytas vaiko elgesys, patariama kaip elgtis ar nesiegti tam tikrose situacijose. Iliustracijos knygai suteikia dar daugiau aiškumo.
Vahel on päris mõnus, kui tihke tekstilise tarkuse kõrval on ka mõni abistav lisa, mis öeldu raskust kergendab. Antud raamatus on selleks toredad koomiksilikud illustratsioonid ning lapse perspektiivist kirjutatud tõlgendused mõnele tüüpilisemale olukorrale (+ ettepanekud lahendusteks!). Ja need pole üldsegi väikesed ega kõrvalised asjad, vaid mille toel on raamat üles ehitatud mõnusaks käsiraamatuks.
Minu jaoks on piisavalt uuringutele tuginevaid järeldusi segatuna kokku kergemini hoomatavate lisadega (pildilised ja tekstilised ettekujutused). Kerge ja kiire lugemine tavalisele lapsevanemale, kellel ei pruugi ehk täielikult mõistus otsas olla, aga kes lapse - vanusekohaste - füsioloogiliste ega psühholoogiliste vajadustega veel täielikult kursis pole. Tõesti mõnusasti teeb selgeks, et miks jonn pole lihtsalt jonn, vaid hoopiski ...
Huhh, kui hea raamat! Kui hea oleks, kui keegi oleks nendel õigetel hetkedel enda kõrval ja tuletaks meelde, et laps teeb seda sellepärast, et … ja sina peaksid nüüd nii tegema :D Kergesti loetav, humoorikate ja õpetlike piltidega. Ei ole ainult miski kuiv teooria, mida haarata ei jaksa ja ei suuda. Väga äge!
Ieškant knygos apie 3+ metų vaikus, gavau rekomendaciją perskaityti šią. Iš tiesų, pasiėmus knygą iš bibliotekos buvau šiek tiek skeptiška - knygutė plonytė, su daug paveiksliukų, atrodo kas ten tokio ypatingo gali būti parašyta. Bet kaip ir buvo minėta knygoje, gal geriau vietoj bandymo iš visų jėgų stumti duris reiktų pabandyti jas patraukt į save? 😄 Knygoje paprastai ir labai suprantamai aprašytos situacijos.
Vis tik man pritrūko detalesnio aprašymo būtent apie vyresnius vaikus, daugiau galimų situacijų ir jų sprendimo būdų.
Je suis certain qu'il existe des parents parfaits, avec 3 enfants de moins de 5 ans à la maison, qui restent toujours calmes et n'ont même jamais ressenti la tentation de mettre à leurs bambins cette fessée qu'on s'est promis de ne jamais donner, mais que là quand même, ils la cherchent ! Ils existent certainement ces parents, mais je ne suis pas l'un d'eux. Et Isabelle Filliozat s'adresse à nous, les parents imparfaits, ceux qui culpabilisent parce que leurs rejetons sont les seuls capables de les faire bouillir aussi rapidement, alors que paradoxalement ce sont les derniers après lesquels on voudrait s'énever. Ce n'est pas qu'Isabelle Filliozat nous déculpabilise, mais elle nous donne des outils pour mieux comprendre les comportements de nos enfants. Elle éclaire des points qui, à posteriori, auraient du être évidents. Non, les enfants ne sont pas des adultes. Leur cerveau n'est pas même complètement formé, et quand ils nous ignorent, nous forcent à répéter mille fois la même consigne, se roulent par terre de frustration, ils ne le font pas volontairement, ils n'en n'ont pas après nous. Ils apprennent, et comme tout apprentissage, c'est une longue répétition. Ils construisent leur relation avec nous, leurs parents, vérifient qu'ils peuvent nous faire confiance, que nous réagissons toujours de la même manière parce que ça les rassure. Ils découvrent le langage mais ne le maitrisent pas, ce qui cause des confusions (par exemple, l'utilisation de de "je veux" au lieu de "j'aime"), et des frustrations quand ils ne peuvent pas expliquer quelque chose et qu'au lieu de les aider, on les rejette. Ils sont incapables de choisir, ce qui est à l'origine de ces disputes, quand après leur avoir laissé le choix entre deux gourmandises ils se mettent à hurler pour avoir celle qu'ils n'ont pas choisie.
Bref, ce n'est pas un grimoire pour faire de nous des parents parfaits, mais ce sont des astuces qui aident à moins s'énerver, à faciliter le quotidien, à apaiser les enfants.
Isabelle Filliozat's book gets together the scientific approach, the empathic perspective of the children, and a very practical list of suggestions to deliver a great guide to be used in the perfect moments: when the parents lose control.
The children are evolving and changing every day, and understanding and respecting each step of this process is key for a better relationship and education. Considering that, the book is organized by age periods when some specific behaviors are expected – with a plus: the books brings the scientific explanations for that and well-based suggestions on how to deal with.
I found a lot of similarities with Marshall Rosenberg's “Nonviolent Communication”. The first step to hand a situation is trying to understand the child needs. With big limitations of communication, babies and kids use crying as a natural way of putting out their frustrations.
Anouk Dubois' illustrations help a lot for a better comprehension of situations in different child phases. Fast, easy to read, fun and light. This book is a very nice material to check from time to time. I finish saying the main question is not changing the children but changing the parents.
un livre que j'ai trouvé très utile pour les parents surtout après avoir lu ''au coeur des émotions de l'enfant''.. Que je trouve qu"ils sont très complémentaires l'un à l'autre surtout après avoir découvert le monde émotionnel de l'enfant ce livre vient comme ''un guide'' pour les parents (bien que l'auteur affirme que chaque enfant est unique donc en essaye de trouver les solutions ,et pas l'unique, qui correspondent à chaque situation..) .. Ce que j'ai aimé aussi se sont les dessins de que je trouve bien réussi à expliquer d'avantage ce que l'auteur nous essai de dire.. Il mérite bien les 5 étoiles du goodreads :)
J'adhère à 100% à la parentalité positive! Mais ce livre n'est qu'un résumé de l'excellent "parler pour les que les enfant écoutent, écouter pour que les enfants parlent" de Faber & Mazlish ainsi que de "frère et sœurs sans rivalité" de ces mêmes auteurs... D'ailleurs Isabelle Filliozat nous parle même de "time-out", cela fait très "copié-collé"... Mais ce livre est un bon survol des idées développées ailleurs, probablement une bonne introduction pour les débutant en parentalité positive donnant une approche pré-digérée des concepts...
1-5-aastaste laste käitumist on lahti seletatud nende aju arengu seisukohast. Selgub, et kaheaastane pole võimeline meelega haiget tegema ja suurem osa kolme ja poole kuni nelja-aastastest lastest luiskab, kuna nende aju on nüüd võimeline looma kujutlusi ning nende kujutlustega mängima! Väga elulised olukorrad ja situatsioonid ning tõesti töötavad nipid. Ja lõpuks taandub kõik sellele, et et lapsi tuleb armastada - nii sõnade kui ka füüsilise kontaktiga ja lisaks tuleks meeles pidada, et lapsed kasvavad kiiremini, kui me ootameja on alati väiksemad, kui me arvame :)
Des conseils de bon sens et facilement activables. Manque néanmoins cruellement des sources concernant les allégations scientifiques qui du coup deviennent un peu douteuses. Par ailleurs l iconographie me semble inutilement simpliste culpabilisante et moralisatrice et a l opposé total de ce qui prime dans le livre, la bienveillance