Isuäratava nimega tegelase ja tema toreda perekonna lugude lugemist alustasin muidugi taas vales järjekorras ehk Sõnasööbiku raamatuga. Pean tunnistama, et Sõnasööbiku lood meeldisid veidi rohkem. Olin üllatunud, et sissekolimise raamat on ilmunud juba 2015. aastal, ise pidasin neid lugusid pisut uuemaks nähtuseks. See raamat peaks siis olema tegelastega tuttavaks saamiseks. Enim joonistub millegipärast välja Piia isa, kes väidab end olevat meister iga töö peale, niikaua kui seda tööd reaalselt vaja teha pole. Õnneks tunduvad kõik peres juba sellega harjunud olevat. Samuti saame kohe teada, et Piia onu Rasmus on boheemlasest üliõpilane, kellele meeldib väga süüa, kuid samuti mitet tööd teha. Kolimine vanasse puumajja toob Piiale hulganisti uusi sõpru, alates ülakorruse Mirjamist, kellel on kopsakas bernhardiin ja Kanada peika Jack, ning lõpetades koduloomaks oleva koiga ja seebimulliloomakestega. Seega segunevad mõnusasti ja parajas vahekorras helge reaalsus ja lustakas fantaasiamaailm. Toredad lood, nüüd tuleb veel bandiitide raamat ka läbi lugeda.