Luule algus on laulus. Pärast aastaid vabavärssi taasavastasin riimi. ""Hõbehundi"" luuletused räägivad armastusest, otsivad inimliku õnne allikaid, maadlevad keskeakriisiga, imetlevad loodust ja pürgivad lootuse poole.
Vahur Afanasjev (1979) has become a bestselling fiction author in Estonia with his award winning novel "Serafima and Bogdan" (published in Estonian and Russian). Afanasjev has published 4 novels, 6 poetry books, 2 short story collections, and travel book.
Awards
Elise Rosalie Aun Literary Prize 2018.
Estonian Cultural Endowment’s Award for Prose 2018 (Kirjanduse sihtkapitali proosaauhind), for the novel Serafima and Bogdan
Viru Literature Prize (Virumaa kirjandusauhind) 2018, for the novel Serafima and Bogdan
First Prize, Estonian Novel Competition 2017, issued by Estonian Writers’ Union, for the novel Serafima and Bogdan
Estonian Cultural Endowment’s Award for Poetry 2016 (Kirjanduse sihtkapitali luuleauhind), for the poetry book Snail from Tünsamäe
Go Travel Travelogue Award 2012 for My Brussels
The Writer of Estonia 2010 (Eesti Kirjanik 2010), awarded by Juhan Liivi Selts (Juhan Liiv Society)
Honors
Honorary Citizen of Peipsiääre parish (with a badge of honor)
Poetry Kandiline maailm (Square World) 2000
Kaantega viin (Wrapped Vodka or Folded Vienna or I Take with Covers) 2004
Katedraal Emajões (Cathedral in Mother River) 2006
Eesti vaarao (Estonian Pharaoh) 2013
Kuidas peab elama (How Should We Live) 2014
Tünsamäe tigu (Snail from Tünsamäe) 2015
Hõbehundi laulud (Songs of a Silver Wolf) 2020
Novels Kastraat Ontariost (A Castrato from Ontario) 2005
Kosmos (Cosmos) 2008 in Estonian, 2013 in Bulgarian (Космос)
Serafima ja Bogdan (Serafima and Bogdan) an epic novel published 2017 in Estonian, 2019 in Russian
Õitsengu äärel (On the Brink of Bloom), 2020
Other Prose Kanepi kirik (Ganja Church or The Church of Kanepi Village) 2002 (a book of short stories)
Kaadrid otsustavad (Shots Decide) 2007 (a comedy book)
Ootasin väga, aga vahest ehk liiga laululik vorm ja keskne hundikujund ei erutanud. Varasemates tekstides enam hingelt ära ütlemist, ausust, ootamatust ja ka huvitavaid mälestusi-mälukilde, omamoodi pärandvara.
Ma ei tea, kas see on vanus või mis, aga kuidagi tihti jääb luuleraamat kätte. Teisisõnu - viimase kolme kuuga juba teine luulepõimik :D Kui see koju toodi seoses venan kohustusliku kirjandusega, siis vaatasin, et jes! Vikerkaarevärvi raamat nii puhtalt kui võimalik! Kui aga avasin raamatu… Ütleme nii, et mõnusad luuletused. Neid on kerge lugeda, neil on sisu, kuid minu jaoks liiga depressiivsed ja kurvad. Tean-tean, et luuletused reeglina ongi sellised, aga kui aina enam loen suremise, enesetapu kohta, siis kuidagi väga kurvaks tõmbab. Iseenesest mõned luuled panid ka mõtlema. Näiteks kuidas sinu hetk on praegu ja naudi seda, kuid suures laastus olid need kurvad. Kindlasti ei soovita teismelistele, kes hetkel kõik “tervisehädadega”, sest pärast mõni selle najal tegutsebki…