"Naine on elupüramiidi tipus, tark, võimukas, halastamatu. Tütarlaps on elanud kaitstud elu, vati sees kasvanud. Päeval, mil nende kahe teed ristuvad, käivituvad sündmused, mis võivad peatada maailma mootorid.
Tänapäeva 2018. aasta romaanivõistlusel 3. koha pälvinud romaani autor ütleb, et vandenõu või põneviku asemel võlub teda allegooria. „Illuminati“ on eelkõige suureks saamise lugu."
Romaani pealkiri ja maht on päris aukartustäratavad. See pealkiri sunnibki alguses paralleele tõmbama teatud vanade ja tunnustatud kirjanike teostega, aga seda viga tuleks lugemisel kindlasti vältida. Mina tegin selle vea ja esimesed 100 lehekülge vihastasin igasugu vasturääkivuste ja loogikavigade peale, mis reaalses maailmas ei toimi. Siis sain lõplikult aru, et tegemist on siiski moodsa lasteraamatuga (ok, noorusliku fantasy-ga), mitte realistliku maailma loomisega ja kohe läks olukord märksa lõbusamaks. Eks paar vihjet sellele kaanel olid, aga mitte nii selgelt. Igatahes võtsin edaspidi igasugu vastuolusid kergelt ja nautisin noore autori fantaasilendu, mida oli rikkalikult. Lisaks ka täiesti huvitavaid ja küpseid arutlusi inimloomuse ja maailmakorra üle. Nii et kui alustada lugemist õigete eeldustega, siis on täiesti tore ja hoogne meelelahutus, kust saab ainult paremaks minna. Aga antud juhul oleks soovinud, et korraliku taustauuringu või kõrvalise abiga oleks üle vaadatud rohkelt esinevad vastuolud ja ebatäpsed detailid reaalse maailma (poliitika, äri, inimpsühholoogia) toimimisega - sellest oleks romaan kõvasti võitnud. Ja mis hinde ma paneks? Midagi 3.5 ja 3.8 vahel, aga sellist jälle ei ole :(.