wow. võib-olla see on pokaalist veinist, mis ma selle lugemise ajal jõin, võib-olla see oli see tekst ise, aga pole elu sees ühtegi näidendit nii huviga (ja kaasamõtlevalt lmao) lugenud. hea. hetk, kui oled kindel, kelle poolel sa oled, pööratakse su arvamus/arusaam ringi. viimased lehed.. wow. mulle meeldis, et see polnud ka niivõrd didaktiline kuivõrd vaateid seletav, näitav. praegu arvan nii, eks homme seminaris näeb, kas avastan midagi veel. nüüd tahaks lavastust ise näha ka. lugege ikka.