Täheaeg 19: Pilvede sultan

Täheaeg #19

by Eva Luts (Editor), Raul Sulbi (Contributor), Geoffrey A. Landis

Veenuse lugude teine teemanumber käsitleb Veenust pigem sellisena, nagu taevakeha tegelikult on: maise põrguna, kus inimesel on võimatu ellu jääda ja mida tuleb enne sinna kolooniate loomist põhjalikult terraformida ehk siis maasarnastada. Selgi korral on pooled kogumiku lood eesti autoreilt ja pooled uuema angloameerika ulme tõlked, mis pakuvad väga erinevaid nägemusi, kuidas inimsool ja Veenusel siiski õnnestub vastastikku kasulikult koos eksisteerida.

Almanahhi algupärandid:
1. Heinrich Weinbergi «Igal pool on parem kui kusagil mujal» on otseseks jätkuks esimeses Veenuse köites ilmunud palale «Lõpp ei tule enne, kui Paks Daam laulab».
2. Mann Loperi «Mina olengi Veenuse amatsoon» käsitleb inimvaenuliku elukeskkonnana tuntud Veenuse kolonisatsiooni hoopis uudse nurga alt, kus ebainimlike oludega taevakeha «taltsutamine» usaldatakse veelgi ebainimlikumate inimeste hoolde.
3. Reidar Andresoni «Meduusi kroonikad: Veenus», mis jätkab ulmeklassik Arthur C. Clarke’i alustatud jututsüklit, kuhu mõne aasta eest andsid oma panuse ka tänase briti ulme suurimad staarid Stephen Baxter ja Alastair Reynolds.
4. Siim Veskimehe «Kuidas ahju kodu teha» paigutub kirjaniku nn. Föderatsiooni-tulevikuajalukku ning näitab, kuidas tsivilisatsiooni ühelt planeedilt täielikult teisele, hulga põrgulikumale ümber kolida.
5. Miikael Jekimovi «Õhupuudus» on Veenusel ja selle pilvede kohal rippuval hiigelkosmosejaamal toimuv detektiivlugu.
Lisaks ilukirjandusele leiab mahukast kogumikust veel Raul Sulbi Veenuse teema käsitlemist ulmes kirjeldava artikli «Ehatäht, Koidutäht… ehk planeet Veenus ulmekirjanduses» 2. ja viimase osa.
Kogumiku tõlkelugudeks on:
1. Geoffrey A. Landis «Pilvede sultan»
2. Ian McDonald ««Botanica Veneris»: Rathangani krahvinna Ida kolmteist paberlõiget»
3. Pamela Sargent «Unistus Veenusest»

342 pages, Paperback

Published January 1, 2020

Reviews

[Agne · Rating 3 out of 5]

See kogumik on üleni Veenusest.

Minu jaoks oli väga huvitav näha, mis võimalusi kirjanikud Veenusel eluks ette kujutavad. Juttudes oli palju korduvaid elemente (hõljuvad linnad, mahakäinud kolooniad), aga ka piisavalt erinevat. Kogumiku lõpus on täitsa põnev ajalooline ülevaade Veenusest ulmekirjanduses.

Võrreldes eelmise loetud Täheajaga oli korduv minu jaoks ka hämmastustunne, et miks mõni jutt valitud sai :D Nimiloo puhul jäi näiteks lõpus kummitama mingi imelik pedovaib.

Meeldejäävaim oli ilmselt tõlge "Bothanica Veneris: Rathangani krahvinna Ida kolmteist paberlõiget". Oli kõige peenekoelisem.

Algupärandi hulgast soovitaks Mann Loperi "Mina olengi Veenuse amatsoon", hea müsteerium. Huvitavaid koloniaalpoliitika elemente oli Siim Veskimehe loos "Kuidas ahju kodu teha".

Kokkuvõttes oli tubli keskmine kogumik!

[Elar · Rating 3 out of 5]

Läbi aastate on ulmefänn harjunud just “Täheaja” sarjaga kui ühe peamise lühijutte avaldava kogumikuga – küll on kokku pandud temaatilisi eksemplare või siis lugejate ette toodud jutuvõistluse parimaid palasid. Minu huviorbiiti on just tänu selle sarjale sattunud nii Heinrich Weinberg, Maniakkide Tänav kui ka Joel Jans ning olen selle eest siiralt tänulik. Sügav kummardus ka Raul Sulbile, kes vürtsitab “Täheaegu” temaatiliste artiklitega ulmekirjanduse ajaloost, mida on hea läbi töötada nii enese harimise eesmärgil kui ka uue lugemismaterjali otsinguil. Ka antud raamatu näol on tegu täiesti korraliku ja normaalse teosega, ei midagi väga erilist peale paari loo, aga samas ei midagi väga hullu ka, selline Harju keskmine.

Pikem arvustus lugudest ulmeajakirjas Reaktor - https://www.ulmeajakiri.ee/?raamatuar...