What do you think?
Rate this book
Minu... #126
Minu Aasia. Kaubarändurina Indias, Hiinas, Tais, Jaapanis, Koreas...
Margus Kalam on ebatavaline eestlane, just see, keda Hemingway igas sadamas kohata võiks. Aga millises sadamas? Kord elab Margus Tais, nädala pärast tervitab ta Indiast, siis on juba Sri Lanka kaudu Hiinasse lennanud, vahepeal Hongkongis peatudes, ning edasi on plaan põigata Jaapanisse, et sealt Laosesse ja Kambodžasse suunduda… Margus on eksootilise poeketi Universaal-Universum varustaja, just seepärast elab ta enamiku aastast ratastel: tuulates mööda eksootilisi käsitöökülasid, vaieldes Aasia kullerfirmadega, kembeldes tolliametnikega siin ja seal. Vahele tuleb seiklusi öistes baarides ja Aasia pruudi otsingul, ning ikka ja jälle mõni tõlkes kaduma läinud salapärane lugu. Miks ei tohi perenaist toidu eest kiita? Miks magab see ilus naine laua peal? Miks teeb see ärimees ohjeldamatult välja? Miks külarahvas kaamera ette tööd tegema jookseb? Kas see mees, kes iga asja peale “jess” ütleb, tegelikult millestki aru ka saab? Miks hotelli sisse ei lasta? Kuhu kadus hotellitoast arvuti?
Neid lugusid – kokku kuueteistkümnelt maalt, kuigi tegelikult on neid maid pagasis palju rohkem – asubki kaubarändur Margus meile selles raamatus jagama.
Neid lugusid – kokku kuueteistkümnelt maalt, kuigi tegelikult on neid maid pagasis palju rohkem – asubki kaubarändur Margus meile selles raamatus jagama.
- GenresTravel
424 pages, Paperback
First published August 1, 2019
1 person is currently reading
117 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 28 of 28 reviews
October 22, 2023
Ka teisel ringil lugedes jään sama arvamuse juurde.
---
Kui küsitakse Minu-sarja lugemissoovitusi, siis on küsijal sageli olemas selge eelhäälestus: soov leida neilt lehekülgedelt rohkem sihtkohamaad või pigem lugu kui sellist.
"Minu Aasias" kajastatavate riikide/linnade/saarte puhul erilisest süvitsiminekust loota pole mõtet. Sellisesse raamatusse on ühte riikigi keeruline kokku suruda, saati siis veel nii paljusid erinevaid. Aga lugu on siin olemas igatahes. Seiklus seikluse otsa lausa, sest kui üks valge keskealine naistemaias mees ikka Aasia maades pidevalt ringi rändab (olgugi et tööasjus), siis on kindel, et üht koma teist ka juhtuma hakkab. Sarja formaat ilmselt seab pikantsematele seikadele oma piirid, aga õnneks on lugejatel piisavalt kujutlusvõimet. Mul on siiski hea meel, et autor nii isiklikele kui ka teel kohatud omasuguste kogemustele toetudes jõudis viimaks siiski äratundmiseni, et pole need asiaadid midagi paremad naisekandidaadid. Alguses ehk jah, aga pärast kisub ikka jamaks. Loodetavasti teevad aastad ja elu oma ja mõne aja pärast lahtub ta viha ja pettumus ka eestlannade osas :)
"Minu Aasia" pani nüüd mõtlema, et ega ei viitsigi vist nii väga järgmist reisi planeerima hakata... Kõik see kuumas ja niiskes kompsudega pidev ringi kolistamine, kaardirakendustes järgmise öömaja juurde tee otsimine, kauplemine, umbusk kohalike suhtes, et millega nad sind jälle tüssata kavatsevad, lõputu pantomiim, et elementaarsed vajadusedki rahuldatud saaksid... No küll on hea kodus kiiktoolis raamatust lugeda, kuidas kellelgi teisel nahk üle kõrvade tõmmatakse :)
---
Kui küsitakse Minu-sarja lugemissoovitusi, siis on küsijal sageli olemas selge eelhäälestus: soov leida neilt lehekülgedelt rohkem sihtkohamaad või pigem lugu kui sellist.
"Minu Aasias" kajastatavate riikide/linnade/saarte puhul erilisest süvitsiminekust loota pole mõtet. Sellisesse raamatusse on ühte riikigi keeruline kokku suruda, saati siis veel nii paljusid erinevaid. Aga lugu on siin olemas igatahes. Seiklus seikluse otsa lausa, sest kui üks valge keskealine naistemaias mees ikka Aasia maades pidevalt ringi rändab (olgugi et tööasjus), siis on kindel, et üht koma teist ka juhtuma hakkab. Sarja formaat ilmselt seab pikantsematele seikadele oma piirid, aga õnneks on lugejatel piisavalt kujutlusvõimet. Mul on siiski hea meel, et autor nii isiklikele kui ka teel kohatud omasuguste kogemustele toetudes jõudis viimaks siiski äratundmiseni, et pole need asiaadid midagi paremad naisekandidaadid. Alguses ehk jah, aga pärast kisub ikka jamaks. Loodetavasti teevad aastad ja elu oma ja mõne aja pärast lahtub ta viha ja pettumus ka eestlannade osas :)
"Minu Aasia" pani nüüd mõtlema, et ega ei viitsigi vist nii väga järgmist reisi planeerima hakata... Kõik see kuumas ja niiskes kompsudega pidev ringi kolistamine, kaardirakendustes järgmise öömaja juurde tee otsimine, kauplemine, umbusk kohalike suhtes, et millega nad sind jälle tüssata kavatsevad, lõputu pantomiim, et elementaarsed vajadusedki rahuldatud saaksid... No küll on hea kodus kiiktoolis raamatust lugeda, kuidas kellelgi teisel nahk üle kõrvade tõmmatakse :)
January 6, 2020
Viite punkti ei anna ma raamatu autori suhtumise pärast Eesti naistesse! Aga kui mees tahab üleval pidada Aasia naist ja tema peret siis kes saab keelata. Ainult absurdne väide oli kuidas Eesti naine kallimaks võib minna. Siin on sul ikka võimalus saada võrdväärne suhe kus mõlemad panustavad.
Raamatus kohtasin ma muidki naljakaid väiteid kuidas läänes kõik tahavad rikkaks saada ise samal ajal on aasialastele kõndiv rahakott kes on raha nimel kõigeks valmis. Peab ikka tahtmine olema suurema osa ajast seal petiste keskel veeta. Ise olen ka kolmes Aasia maas käinud ja kui muidu nautisin sooja ja eksootilisust ning kauneid paikkasid siis kaupmeeste rahaga petmine ja surve kogu aeg osta mingit jama oli ikka kohutavalt ebameeldiv.
Muidu oli huvitav raamat ja läks kiiresti.
Raamatus kohtasin ma muidki naljakaid väiteid kuidas läänes kõik tahavad rikkaks saada ise samal ajal on aasialastele kõndiv rahakott kes on raha nimel kõigeks valmis. Peab ikka tahtmine olema suurema osa ajast seal petiste keskel veeta. Ise olen ka kolmes Aasia maas käinud ja kui muidu nautisin sooja ja eksootilisust ning kauneid paikkasid siis kaupmeeste rahaga petmine ja surve kogu aeg osta mingit jama oli ikka kohutavalt ebameeldiv.
Muidu oli huvitav raamat ja läks kiiresti.
October 18, 2019
Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...
October 30, 2019
Mõtlesin pikalt, kas neli või viis tärni :) Nelja tärni poole kallutas autori veider suhtumine eesti naistesse, nagu hallooo Margus, reisid küll palju aga elad klapid peas. Nii paljud eesti naised peavad hoopis eesti mehi üleval ehk mis jutt see on raamatus, et eesti naist on kallis pidada, ei tasuks äkki bimbosid siis vaadata. Mulle nagu vastupidi tundub, et aasia naine on suur luksus, kui eestis enamus peremudelitest koosneb nii, et naine ja mees jagavad arved ja kulud, siis aasia naised ju ainult valget rikast meest ootavadki, kelle abil ei peaks enam päevagi tööd tegema.
Aga kuna raamat ise oli kirjutatud mõnusa huumoriga (kohati ma küll imestasin Marguse kannatlikust uskuda neid väljapressijaid) ja täis põnevaid seiklusi, siis tuli ikka viis tärni ära! Autorile aga jah soovitaks, et sa proovi tavaliste naistega kohtingutel käia, ära otsi modelle :)
Aga kuna raamat ise oli kirjutatud mõnusa huumoriga (kohati ma küll imestasin Marguse kannatlikust uskuda neid väljapressijaid) ja täis põnevaid seiklusi, siis tuli ikka viis tärni ära! Autorile aga jah soovitaks, et sa proovi tavaliste naistega kohtingutel käia, ära otsi modelle :)
October 19, 2019
Nii hästi kirjutatud raamat, et elus ei soovi Aasiasse reisima minna. :)
March 9, 2021
Ma kohtusin Margusega Universaal Universumi poeketi laos 2016. aasta suvel, ja ta võlus mind kohe oma ausate silmade, lihtsa olemise ja käisest kukkuvate lugudega :). Sellest päevast peale saime Margusega sõbraks: eelkõige kirjasõbraks ja klipisõbraks. Leidsime mooduse, kuidas jutustada teineteisele oma elust pikalt audiovormis. Ma sain kiirelt aru, et Margus on loojutustaja andega, kuigi ta ise seda hästi ei uskunud.
Kulus paar kuud, kuni sain aru, mis on tema raamatu pealkirjaks parim… Terve Aasia! Ja siis kulus umbes aasta, kuni sain aru, et ma peaksin ütlema, et las ma ise kirjutan-vormistan selle raamatu, tema ainult jutustagu. Kummaline, ma ei oskagi öelda, kas ma uskusin seda, et ma tõesti ise kirjutan, või oli see lihtsalt autori protsessi meelitamine. Igatahes tegime ära raamatu struktuuri ja Margus jutustas ja jutustas oma lugusid mulle audioklippidena. Aga minul muidugi polnud aega neid ümber kirjutada! Ja nii ta muudkui jutustas ja jutustas. Mulle tekkis isiklik kuuldemängude kogu, kus lisaks Margusele on helitaustaks igasuguseid kentsakaid Aasia hääli... aga raamatut polnud peale sisukorra veel ühtegi sõnagi kirja saanud. Kuni lõpuks talle omasel vastutustundlikul moel hakkas Margus ikkagi ise neid lugusid otsast kirja ka panema. Abiks sai ka Postimehe reisiportaali kirjutamise diil, mis sujuvalt just sel ajal tekkis.
Ja ma ei mäleta, et me üleüldse oleks pidanud eriliselt pingutama. See raamat sündis kuidagi eriti lihtsalt, seda on ka Margus ise öelnud. Ühtäkki oli fail olemas, ja nii kopsakas, et osa materjali tuli välja visata.
Mis lugu see selline on? Mõnes mõttes juba ammu räägitud lugu, purustatud südamega peategelane läheb laia ilma südant lappima ja uut armastust otsima. Meiegi sarjas on sellise algusega lugusid olnud. Ja siis ta muudkui otsib ja otsib, mägedelt ja saartelt, maalt ja linnast. Kas ta leiab, mida ta otsib?
Mulle tundub, et Margus ei tahagi, et see lugu veel niipea lõppeks. Siinkohal tuleb meelde tuletada, et ega ta ju ainult naist/õnne ei otsi, ikka käsitööd ka!... Kui mina poodi tegin, siis ütles keegi kaubanduse asjatundja mulle kõrvalt kohutava, silmiavava lause: “Ükski pood ei saa mitte kunagi valmis.” Ja Marguse varustatav poekett, Universaal Universum ei saa ka mitte kunagi valmis, kõik laojäägid peavadki ebatäiuslikud olema, midagi ei tohi olla liiga palju ega liiga vähe, ja alati on vaja midagi vana ja midagi uut, ja nii veereb ja veereb ta mööda Aasiat, pidama kusagil pikalt ei jää, kohtab aina uusi kentsakaid tegelasi, uusi ilusaid tüdrukuid, uusi eksootilisi käsitöölisi…
Ja kui ma tavaliselt toimetades-lugedes tunnetan, suudan ennustada, millega antud lugu jätkub näiteks kümne aasta pärast, siis Marguse “Minu Aasia” tulevikku ma ei näe. Päris lõpupeatükis, pärast lugusid kuueteistkümnest riigist, kõlavad pigem nukrad meeleolud. Globaalse ränduri identiteedikriis: Eestisse ta enam päriselt ei kuulu, kuigi suved veedab Eestis ja varustab ju Eestis asuvat poeketti; aga kuhu ta Aasias kuulub? Võibolla liikuvatesse objektidesse ja ootekohtadesse? Ma tean seda tunnet, seda elu. Sellisel koduta elul on oma võlu ja valu.
Aga elu on – kui kirjutama hakkad – üks võluv lugude kogumik, olgugi vahel nukker ja küsimusi tekitav, ja mulle tundub, et üks on kindel, Margus kuulub kirjutajate hulka. Ei usu, et see ta viimaseks raamatuks jääb.
Kulus paar kuud, kuni sain aru, mis on tema raamatu pealkirjaks parim… Terve Aasia! Ja siis kulus umbes aasta, kuni sain aru, et ma peaksin ütlema, et las ma ise kirjutan-vormistan selle raamatu, tema ainult jutustagu. Kummaline, ma ei oskagi öelda, kas ma uskusin seda, et ma tõesti ise kirjutan, või oli see lihtsalt autori protsessi meelitamine. Igatahes tegime ära raamatu struktuuri ja Margus jutustas ja jutustas oma lugusid mulle audioklippidena. Aga minul muidugi polnud aega neid ümber kirjutada! Ja nii ta muudkui jutustas ja jutustas. Mulle tekkis isiklik kuuldemängude kogu, kus lisaks Margusele on helitaustaks igasuguseid kentsakaid Aasia hääli... aga raamatut polnud peale sisukorra veel ühtegi sõnagi kirja saanud. Kuni lõpuks talle omasel vastutustundlikul moel hakkas Margus ikkagi ise neid lugusid otsast kirja ka panema. Abiks sai ka Postimehe reisiportaali kirjutamise diil, mis sujuvalt just sel ajal tekkis.
Ja ma ei mäleta, et me üleüldse oleks pidanud eriliselt pingutama. See raamat sündis kuidagi eriti lihtsalt, seda on ka Margus ise öelnud. Ühtäkki oli fail olemas, ja nii kopsakas, et osa materjali tuli välja visata.
Mis lugu see selline on? Mõnes mõttes juba ammu räägitud lugu, purustatud südamega peategelane läheb laia ilma südant lappima ja uut armastust otsima. Meiegi sarjas on sellise algusega lugusid olnud. Ja siis ta muudkui otsib ja otsib, mägedelt ja saartelt, maalt ja linnast. Kas ta leiab, mida ta otsib?
Mulle tundub, et Margus ei tahagi, et see lugu veel niipea lõppeks. Siinkohal tuleb meelde tuletada, et ega ta ju ainult naist/õnne ei otsi, ikka käsitööd ka!... Kui mina poodi tegin, siis ütles keegi kaubanduse asjatundja mulle kõrvalt kohutava, silmiavava lause: “Ükski pood ei saa mitte kunagi valmis.” Ja Marguse varustatav poekett, Universaal Universum ei saa ka mitte kunagi valmis, kõik laojäägid peavadki ebatäiuslikud olema, midagi ei tohi olla liiga palju ega liiga vähe, ja alati on vaja midagi vana ja midagi uut, ja nii veereb ja veereb ta mööda Aasiat, pidama kusagil pikalt ei jää, kohtab aina uusi kentsakaid tegelasi, uusi ilusaid tüdrukuid, uusi eksootilisi käsitöölisi…
Ja kui ma tavaliselt toimetades-lugedes tunnetan, suudan ennustada, millega antud lugu jätkub näiteks kümne aasta pärast, siis Marguse “Minu Aasia” tulevikku ma ei näe. Päris lõpupeatükis, pärast lugusid kuueteistkümnest riigist, kõlavad pigem nukrad meeleolud. Globaalse ränduri identiteedikriis: Eestisse ta enam päriselt ei kuulu, kuigi suved veedab Eestis ja varustab ju Eestis asuvat poeketti; aga kuhu ta Aasias kuulub? Võibolla liikuvatesse objektidesse ja ootekohtadesse? Ma tean seda tunnet, seda elu. Sellisel koduta elul on oma võlu ja valu.
Aga elu on – kui kirjutama hakkad – üks võluv lugude kogumik, olgugi vahel nukker ja küsimusi tekitav, ja mulle tundub, et üks on kindel, Margus kuulub kirjutajate hulka. Ei usu, et see ta viimaseks raamatuks jääb.
December 27, 2020
Mõnus kiire ülevaade mitmetest Aasia riikidest. Ühelt poolt tekitas natuke kadedust - tahaks ka niimoodi rännata ja reisida! Kaubaränduri elu tähendab, et näed päris palju tahke, mis nn tavaturistile silma ei hakka. Teiselt poolt... ma arvan, et mul oleksid sekundiga närvid krussis. Eriti suuremates linnades ja metropolides. Bhutani ja Nepaali külastamisest ei ütleks küll ära aga India või Hiina suurlinnad? Jamh... seal tasub vist igasugustest kujutelmadest loobuda ja olla edasi korralik tavaturist. Sellistest juhtumitest ja seiklustest on küll tore lugeda, ent ise neid läbi elada oleks hoopis teine tera.
Väga huvitav oli ka Universaal Universumi lugu. Olen seal poes ju väga palju käinud (ja ka vesipiibutubakat ostnud), aga üldse ei viinud kokku, kuidas kaubad poodi saavad. Ma nii automaatselt eeldasin, et ah... eks kuskilt tellitakse...
Väga huvitav oli ka Universaal Universumi lugu. Olen seal poes ju väga palju käinud (ja ka vesipiibutubakat ostnud), aga üldse ei viinud kokku, kuidas kaubad poodi saavad. Ma nii automaatselt eeldasin, et ah... eks kuskilt tellitakse...
January 9, 2020
Hakkasin seda raamatut lugema veel möödunud aastal, äkki millalgi novembris? (vaatan nüüd ja tuleb välja, et alustasin hoopis septembris :D) Vahele tulid aga teised pakilisemad lugemised ja nii jäi Aasia öökapile oma aega ootama. Nüüd tuli aeg ja sai ka raamat loetud.
Mulle meeldis, isegi väga, aga olin sunnitud üsna raamatu lõpus hinnet veidi langetama. Mõtlemine "kõik naised tahavad..." oli peamiseks põhjuseks. Ei usu, et kõik naised on ilusates riietes, autodes, majades ja reisides oma mõtlemisega kinni. Kasutades sõbra sõnu: "See lihtsalt näitab, milliste naistega autor seni suhelnud on."
Muidu hea ja informatiivne lugemine. 4,25/5.
Mulle meeldis, isegi väga, aga olin sunnitud üsna raamatu lõpus hinnet veidi langetama. Mõtlemine "kõik naised tahavad..." oli peamiseks põhjuseks. Ei usu, et kõik naised on ilusates riietes, autodes, majades ja reisides oma mõtlemisega kinni. Kasutades sõbra sõnu: "See lihtsalt näitab, milliste naistega autor seni suhelnud on."
Muidu hea ja informatiivne lugemine. 4,25/5.
February 12, 2024
Nonii, millest alustada? Margus saab tänu oma tööle reisida rohkelt erinevates Aasia riikides, mis nii mõnegi kadedaks võib teha. Ta on reisinud nii Indias, Hiinas, Jaapanis, Laoses, Koreas jne. Nimeta ainult ja Margusel on kohe lugu pagasist võtta.
Ma tavaliselt ootan "Minu.." sarja raamatutest parajas mõõdus ka riigi tutvustust ja kirjeldusi nii kommete, traditsioonide, inimeste ja ehk ka veidi ajaloo näol, siis seekord seda eriti ei olnud. Küll aga oli väga mitmekülgseid ja värvikaid jutustusi kogemustest ja läbielamistest erinevates riikides, mis ausalt öelda oli ülimalt põnev, omamoodi humoorikas ning kindlasti väga haarav. Margusele justkui sobibki selline stiil, sest see tuleb tal hästi välja.
Mõni Marguse reis kujunes selliseks, kus ma arvan, et minu närvikava ei peaks vastu. Mõni tema kogemus pani mind aga igatsevalt lootusi kasvatama, et ehk saaks isegi seda maad kunagi külastada. Kindlasti leiab raamatust näiteks häid ideid, mida võiks väisata ning näiteks tutvuda tüüpiliste ja vähem tüüpilisti petuskeemidega, mida turistide juures üritatakse läbi viia.
Raamat ise oli suhteliselt paks võrreldes tavapärasele "Minu.." sarja raamatule, veidi alla 400 lk, aga mina lihtsalt hingasin selle endale sisse, niivõrd vahva lugemine oli. Kui Margus kirjutaks veel raamatuid, ma usun, et ta saaks oma kogemuste näol põneva ilukirjandusliku teose kirja panna, siis ma loeksin seda kindlasti!
Ma tavaliselt ootan "Minu.." sarja raamatutest parajas mõõdus ka riigi tutvustust ja kirjeldusi nii kommete, traditsioonide, inimeste ja ehk ka veidi ajaloo näol, siis seekord seda eriti ei olnud. Küll aga oli väga mitmekülgseid ja värvikaid jutustusi kogemustest ja läbielamistest erinevates riikides, mis ausalt öelda oli ülimalt põnev, omamoodi humoorikas ning kindlasti väga haarav. Margusele justkui sobibki selline stiil, sest see tuleb tal hästi välja.
Mõni Marguse reis kujunes selliseks, kus ma arvan, et minu närvikava ei peaks vastu. Mõni tema kogemus pani mind aga igatsevalt lootusi kasvatama, et ehk saaks isegi seda maad kunagi külastada. Kindlasti leiab raamatust näiteks häid ideid, mida võiks väisata ning näiteks tutvuda tüüpiliste ja vähem tüüpilisti petuskeemidega, mida turistide juures üritatakse läbi viia.
Raamat ise oli suhteliselt paks võrreldes tavapärasele "Minu.." sarja raamatule, veidi alla 400 lk, aga mina lihtsalt hingasin selle endale sisse, niivõrd vahva lugemine oli. Kui Margus kirjutaks veel raamatuid, ma usun, et ta saaks oma kogemuste näol põneva ilukirjandusliku teose kirja panna, siis ma loeksin seda kindlasti!
November 25, 2020
Hetkel “Minu” sarja kõige lemmikum raamat. Ja oi kui palju äratundmisi neilt lehekülgedelt tuli!
April 1, 2020
Huvitaval kombel oli see raamat, kus muidu nii erineva lugemismaitsega abikaasaga arvamused kokku langesid, meile mõlemale meeldis. Nautisin eriti just teemasid, mis vastanduvad mu enda konservatiivsele loomule, meeldis autori oskus avatud meelega mängu ilu nautida. Nii need põnevad lood sünnivadki. Raamat, kus kirjutataks - läksin Aasiasse käsitööd ostma, peatusin uhkes basseiniga hotellis ja petta ei saanudki - poleks ju pooltki nii huvitav.
January 5, 2021
Üllatav raamatuvalik minu enesegi jaoks, millega oma lugemisaastat alustada. Kuigi „Minu" sarja raamatuid olen varemgi lugenud ja need mulle ka väga meeldinud on, siis seekordse reisirihtpunkti valik on mu enda jaoks üllatav. Kuigi praegu on kogu maailmas populaarsed näiteks k-pop muusika ja anime multikad, mille pärast pea iga fänni eluunistuseks on kasvõi korra oma iidolite kodumaid külastada, ei ole kumbki neist tõmbenumbritest minule eriti midagi ütlev. Ka aasiast tugevaid mõjutusi saanud noortemood paneb mind üldiselt vaid õlgu kehitama. Selles suhtes suhestusin nii raamatu kui autoriga hästi, et ei lootnudki leida sisutihedaid ülevaateid näiteks sealsete popstaaride elust või soovitusi parimateks animepoodideks. Minu kasised eelteadmised ja ka huvi Aasia maailmajao kohta keerlesidki arenenud ja läänemõjudega Korea ja Jaapani asemel pigem hoopis India, Bangladeshi ja teiste kolmanda maailma riikide ümber, millest raamatus ka kõige rohkem juttu tuli.
Raamat üllatas mind selle poolest, et kui tavaliselt keskenduvad reisiraamatud pigem koha n-ö maha müümisele, siis seekord üritas raamat lugejat hoopis erinevate kohalike ohtude eest hoiatada, kõneledes näidete jaoks konkreetsetest ebameeldivatest kogemustest. Väga sagedased olid juhtumid tühistatud või kogemata hoopis märkimata jäetud hotellibroneeringutest, kuhu kohale jõudes teatati, et tube enam pole. Ma ei kujuta ettegi, millist tüdimust ja jõuetust see veel asjaosalistes pidi tekitama, kui isegi minul lugedes selle peale ihukarvad püsti tõusid! Asi lahenes aga alati, kui klient otsustas seesuguse kohtlemise peale oma kinganinad tagasi uksest välja pöörata. Seepeale leiti ikka laua alt veel mõni varuks pandud toavõti!
Kuigi üks paksematest „Minu" sarja raamatutest, mida siiani lugenud olen, olid leheküljed kadunud kui eilne päev juba enne, kui arugi sain! Jutustamisstiil on just parajalt ülevaatlik, langemata liigsetesse detailidesse, samas ka midagi olulist välja jätmata. Kirjeldusteks oli valitud paras tasakaal isiklikumat laadi ja üldiste kirjelduste edastamiseks. Üsna piinliknaljakas oli lugeda näiteks autori korduvatest naiseotsingutest välismaal, kus ta justkui kikivarvul neidude vahel käis, kartes, et teda tüüpilise lääne turisti kombel ära kasutatakse. Mehe paranoia tegi jutustuse korraga asjalikuks ja tänuväärseks, aga samas ka mõnusalt meelelahutuslikuks. Tõenäoliselt on nii, et ega Tema aastaid kestnud seiklused Aasias ju ainult kehvade kogemustega ei piirdunud: sedasi poleks Ta ilmselt nii kauaks reisima jäänudki. Kogum neist (ilmselt) kõige vürtsikamatest ja uskumatumatest seiklustest tekitas aga tunde, et küll mõnega ikka juhtub! Või ongi kõik lood paradiisisaartest ja elust palmi all vaid muinaslood?
Loed lehekülje - ei saa arugi, et üks riiulitäis sest sai!
Veel minu muljendeid: https://lehekuljestriiulini.blogspot....
Raamat üllatas mind selle poolest, et kui tavaliselt keskenduvad reisiraamatud pigem koha n-ö maha müümisele, siis seekord üritas raamat lugejat hoopis erinevate kohalike ohtude eest hoiatada, kõneledes näidete jaoks konkreetsetest ebameeldivatest kogemustest. Väga sagedased olid juhtumid tühistatud või kogemata hoopis märkimata jäetud hotellibroneeringutest, kuhu kohale jõudes teatati, et tube enam pole. Ma ei kujuta ettegi, millist tüdimust ja jõuetust see veel asjaosalistes pidi tekitama, kui isegi minul lugedes selle peale ihukarvad püsti tõusid! Asi lahenes aga alati, kui klient otsustas seesuguse kohtlemise peale oma kinganinad tagasi uksest välja pöörata. Seepeale leiti ikka laua alt veel mõni varuks pandud toavõti!
Kuigi üks paksematest „Minu" sarja raamatutest, mida siiani lugenud olen, olid leheküljed kadunud kui eilne päev juba enne, kui arugi sain! Jutustamisstiil on just parajalt ülevaatlik, langemata liigsetesse detailidesse, samas ka midagi olulist välja jätmata. Kirjeldusteks oli valitud paras tasakaal isiklikumat laadi ja üldiste kirjelduste edastamiseks. Üsna piinliknaljakas oli lugeda näiteks autori korduvatest naiseotsingutest välismaal, kus ta justkui kikivarvul neidude vahel käis, kartes, et teda tüüpilise lääne turisti kombel ära kasutatakse. Mehe paranoia tegi jutustuse korraga asjalikuks ja tänuväärseks, aga samas ka mõnusalt meelelahutuslikuks. Tõenäoliselt on nii, et ega Tema aastaid kestnud seiklused Aasias ju ainult kehvade kogemustega ei piirdunud: sedasi poleks Ta ilmselt nii kauaks reisima jäänudki. Kogum neist (ilmselt) kõige vürtsikamatest ja uskumatumatest seiklustest tekitas aga tunde, et küll mõnega ikka juhtub! Või ongi kõik lood paradiisisaartest ja elust palmi all vaid muinaslood?
Loed lehekülje - ei saa arugi, et üks riiulitäis sest sai!
Veel minu muljendeid: https://lehekuljestriiulini.blogspot....
June 29, 2020
Selle raamatu puhul meeldis mulle enim ilmselt see, et autor kirjeldab oma kogemusi eri riikides. Nii et süvaülevaadet ühest konkreetsest riigist siit kindlasti ei, aasialikust elustiilist aga võib aimu saada küll. N-ö kaubareisijana räägib autor muidugi ka sealse kandi rahvaga äri tegemisest. Ise vist küll ei tahaks. Aasia muretu elustiil võib aga pikapeale külge hakata küll. Muidugi ei saa ka kõiki sealseid riike ega tavasid ühte patta panna. Ühest kunagi loetud arvustusest on meelde jäänud, et autori naiseotsingud ajavad närvi. Minu jaoks oli see pigem halenaljakalt kurb. Kuidas naised üritavad kõik teha, et leida suvaline valge mees, kes peret ülal pidada aitaks. Muidu aga oli mõnusalt muheda huumoriga lugemine.
October 27, 2021
Hästi kirjutatud, väga huvitav oli lugeda just kaubaränduri vaatevinklist. Olin alguses skeptiline, kuidas saab nii palju riike ühte raamatusse mahutatud kuid lõpuks jäigi mulje, et kõik riigid on ühesugused, naised enamjaolt prostituudi-laadsed ja mehed petised. Ainult Jaapan on teistsugune ja väärt külastamist. Olles ise pool aastat Indias elanud, siis tundsin küll üht-teist ära aga samas jäi raamatu lõpuks selline mõru maik suhu. Oleksin soovinud, et autor oleks rohkem kirjutanud erinevate maade kultuurist, eripäradest ja vähem juhusuhetest, prostituutidest. Autori suhtumine naistesse oli õõvastav ja peegeldas empaatiavõimetust.
May 30, 2020
Lahe lugemine Aasia teemadel. Mulle väga meeldis autori teksti positiivsus ja probleemide lahendamise oskus seal mail ja sealsete tavade / mitte tavade järgi. Kogu aeg mõtlesin, et kas ise suudaks sellist tralli kaasa teha või seal sellistes oludes tööd teha. Ega ikka küll. Ju siis olen ära saksastunud Saksamaal. Kuigi nii mõnegi konflikti puhul tuli ära tundmine: nii see ongi, just täpselt Tallinna Lennujaamas. Samas raamat pani jälle isutama Aasiasse reisi järele.
February 19, 2022
Pole minu maitse järgi minu-sarja raamat. See võib paljudele huvitav olla, tema seiklused kohalikega võõrastes Aasia riikides, aga minu jaoks jäi nii palju puudu. Oleks tahtnud rohkem kultuuri, vaatamisväärsusi, ajalugu jne, aga tema raamatutest sain ma pildi vaid üksikutest kohalikest ja kogu lugu. Ta rääkis palju oma sekeldustest kohalike naiste, majutuskohtade ja muude kohatud kohalikega.
March 5, 2020
Ladusalt kirjutatud. Palju äratundmist Aasias reisinule.
March 7, 2021
Kokkuvõtteks üks omapärane, kuid siiski kaasahaarav ja huvitav raamat. Kuna autor on külastanud aastate jooksul palju erinevaid riike ja seda erinevatel aegadel, on juhtunud lood vägagi põnevad. Küll aga jättis kohati mulje, et parem on leida sealt kohalik, kes on aus ja kes aitaks hakkama saada, et kohalikud ei rööviks ebavajalike asjade eest liigselt raha.
Eks jutte sellest, et Aasias oodataksegi suure rahakotiga Eurooplast, on kuulda palju, siis ka raamat annab selge pildi sellest, et sageli võib ka kõige viisakam ja sõbralikum nägu sinult lõpuks midagi oodata.
Kohati väga huvitava ellusuhtumise ja arvamusega autor, mis paljuski minu väärtushinnangutega absoluutselt kokku ei läinud.
Küll aga, eks Minu sarja raamatud ongi vaid autori enda kogemused ja vaatepunktid külastatud kohtadest, omandatud kogemustest ja nähtud kohalikest ning ei tasu seda imestada ka selle raamatu puhul. Samuti eks kõigil nimetatud riike külastavatel turistidel on sarnased juhtumised ja kohtumised...
Kuigi raamatus oli palju negatiivset ja liiga pealetükkivat suhtumist kohalikelt, siis soov sealsete riikide külastusse jäi püsima, tuleb lihtsalt juba eos valmistada ennast mõttega, et kõik ei pruugi minna nii lihtsalt ja valutult, kui loota võiks.
Eks jutte sellest, et Aasias oodataksegi suure rahakotiga Eurooplast, on kuulda palju, siis ka raamat annab selge pildi sellest, et sageli võib ka kõige viisakam ja sõbralikum nägu sinult lõpuks midagi oodata.
Kohati väga huvitava ellusuhtumise ja arvamusega autor, mis paljuski minu väärtushinnangutega absoluutselt kokku ei läinud.
Küll aga, eks Minu sarja raamatud ongi vaid autori enda kogemused ja vaatepunktid külastatud kohtadest, omandatud kogemustest ja nähtud kohalikest ning ei tasu seda imestada ka selle raamatu puhul. Samuti eks kõigil nimetatud riike külastavatel turistidel on sarnased juhtumised ja kohtumised...
Kuigi raamatus oli palju negatiivset ja liiga pealetükkivat suhtumist kohalikelt, siis soov sealsete riikide külastusse jäi püsima, tuleb lihtsalt juba eos valmistada ennast mõttega, et kõik ei pruugi minna nii lihtsalt ja valutult, kui loota võiks.
November 23, 2024
Põnevad juhtumised erinevates Aasia riikides. On hästi üles ehitatud - igas jutus toimub midagi konkreetset, saab teada kohaliku elu kohta ja autori täiendavad mõtted ja hinnangud on juures. Võiks öelda, et tegemist on reisi-esseede kogumikuga.
Autor on aus oma mõtetes ja toob mitmel pool välja, kui mõnes kohas 5 EUR liiga palju või vähe sai kulutatud ja see siiani meeles püsib. Samuti avab enda elu isiklikumat poolt, kirjeldatud on suhtlemist mitmete erinevate kohalike naistega.
Autor on aus oma mõtetes ja toob mitmel pool välja, kui mõnes kohas 5 EUR liiga palju või vähe sai kulutatud ja see siiani meeles püsib. Samuti avab enda elu isiklikumat poolt, kirjeldatud on suhtlemist mitmete erinevate kohalike naistega.
September 15, 2022
Olles ise korduv Aasia külastaja, võin öelda, et raamatus on väga palju äratundmise rõõmu. Autori tunnetus Aasiast on väga mõnus ja vahetu. Kuna autor on nendes riikides mitte lihtsalt turistina, vaid ka töiseid eesmärke täitmas, satub ta olukordadesse, milles turistina reisija ennast väga tihti ei leia. Väga põnev ja meeleolukas lugemine!
May 5, 2021
Järjekordne minu-sarja raamat. Oli päris huvitav rännuraamat. Külastatud mitmeid riike ja nii mõndagi neist teada saanud. Ladusalt kirjutatud, kuigi jah erilisi emotsionaalseid kauneid kujundeid siin ei esinenud.
May 3, 2021
Ei meeldinud, jätsin pooleli. Kergekäeline suhtumine naistesse ja nende vahetamine.
July 15, 2023
Väga huvitav raamat. Kahju, et Jaapani ja Korea osa veidi lühikeseks jäi, aga Indoneesia/India ja lähiriigid on väga suuresti kaetud. Pole vist kunagi ühtki raamatut nii kiirelt läbi lugenud 😳
August 25, 2024
Parajalt pirakas kogus juhtumisi ja lugusid kaubaränduri elust eksootikajahil. Lugedes hakkab sülg jooksma ja ka armumiste tagamaid on põnev jälgida.
December 7, 2025
Raamatut oli keeruline nautida kui autor iga mõne aja tagant kurtis, kuidas tal naist ei ole.
February 7, 2021
Väga mõnus õhtune lugemine mõtetes erinevates riikides Aasias reisimiseks. Mind ei häirinud ei autori suhtumine ega selle puudumine, pigem oli tore mõista, miks ta midagi just nii mõtleb või teeb.
Kuna ma ei ole Aasia erinevates riikides seljakotiga rännanud, siis selle raamatu läbi justkui juba tegin seda. Mõned riigid kõnetasid rohkem, teised vähem.
Kuna ma ei ole Aasia erinevates riikides seljakotiga rännanud, siis selle raamatu läbi justkui juba tegin seda. Mõned riigid kõnetasid rohkem, teised vähem.
January 15, 2020
Esimesed 150 lehekülge olid täitsa toredad, konkreetsed jutud ja ladusalt kirjutatud. Sealt edasi jõudsid häirivad aspektid talumatusse kontsentratsiooni: tahaks naist, aga ikka midagi ei meeldi ja nad tahavad ainult raha; tahaks seigelda, aga kõik tahavad raha ja samas vaimus viuviu edasi. Mingil hetkel tõmbas vähe tagasi, aga kahju oli tehtud. Iseenesest on kasulik mõnede võimalike petuskeemide kohta lugeda, aga lõpuks oli ülekaalus puhast olmet ja vähe positiivset emotsiooni ja põhjendusi, miks autor siiski Aasias nii tihti käib ja sealt just käsitööd ostab. See on seal olemas, ma ju tean.
Displaying 1 - 28 of 28 reviews