Kellata torn

by Paul Raud, Madli Lippur (Editor)

Unustatud sõbra salapärane kadumine viib noore Nicolase unenäolisele rännakule läbi veidrate paikade ja muutlike tundemaastike. Sinisilmsed väikekodanlased kõrvuti deemonlike moosekantide ja ülbe kõrgaadliga; suitsused jazz’i-klubid läbisegi kummituslike metsade ning maagiliste raamatukogudega. See on lugu kuninglikest kõrvaltänavatest ja lärmakast üksildusest.

Ühtaegu ebamaiselt kummastav ja kibedalt inimlik, Paul Raua mosaiikromaan “Kellata torn” on stilistiline tour de force.

Raamatu käsikiri pälvis Kirjanike Liidu romaanivõistlusel EKI ja Emakeele Sihtasutuse keeleauhinna.

Paul Raud (sünd. 1999) õpib Tallinna Ülikoolis italianistikat ja filosoofiat. „Kellata torn“ on tema esimene raamat.

212 pages, Hardcover

Published October 10, 2019

Reviews

[Marilyn Fridolin · Rating 4 out of 5]

Ootasin põnevusega, kuhu kõik välja jõuab ja kuidas mosaiik kokku tuleb. Peas keerles kümneid poolikuid mõtteid kulminatsiooniks, mida siiski nagu ei tulnudki.
Samas oli lugemine mu jaoks nauditav, keeleliselt kindlasti, aga samas mulle vähemalt praegu sobis ka see unenäoline aura. Jah, loogika näis vahepeal puuduvat, aga samas nägin ise hiljuti öösel unes, kuidas pidin Tartus sauna kütma ja ei saanud seetõttu rahus sealsamas veest välja hüppavaid (!) sinivaalu vaadata, mis tundus küll ebaõiglane, aga mitte ebarealistlik, nii et üldjoontes ei takista loogika puudumine mul hästikirjutatud lugu nautida, eriti kui lugu ongi taotluslikult maagiline.
Niisiis kui loo lõpp oleks eelneva kokku põiminud, oleks see raamat kindel 5 olnud. Jään aga huviga ootama autori järgmisi teoseid (ja tõlkeid)!

[Ananass · Rating 5 out of 5]

okei, mida ma just lugesin?

[Susan]

Enne lugemist (ja enne arvustuse kirjutamist) võiks arvestada, et loed raamatut, mille autor oli kirjutamise ajal alla 20-aastane ja peategelane on 26-aastane noormees. Kui oled ise ka mingis taolises vahemikus ja/või maagilise realismi lainel nagu nooremana tavaliselt ollakse, siis see romaan on kõik, mida sa ühelt raamatult ootad, ilmselt mõnuled selles tekstis nagu soojas vannis ja loed veel ühe korra uuesti üle (kui mitte 2). Vanemale ja kogenumale lugejale jääb eeldatavasti rõõm kaunist keelekasutusest, mis on tõepoolest auhinda väärt.

[Triinu · Rating 2 out of 5]

Sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saand midagi.
Pikemalt https://loterii.blogspot.com/2022/12/...

Ja kaks punkti on veel heldelt antud. "Oli kah." Olen kõvasti paremaid raamatuid "kahega" hinnanud.
Aga samas tõsi on, et aktiiivset vastumeelsust "Kellata torn" ka ei äratanud.

[Eret · Rating 3 out of 5]

Väga ilusa eesti keele kasutusega

[Caspar Vega · Rating 4 out of 5]

Mõnus.

[Kristi A]

Kellata torn. Just nimelt. Kella otsimas - miskit või kedagi, millest/kellest puudust tunned, igatsed, kuid ei leia. Otsad jäävad lahti. Elu kui pidev otsimine, mõistatamine, unenägu. Alguses ei saanud ree peale, ei suutnud keskenduda, pärast ei tahtnud, et raamat lõppeks. Tabavalt maalitud kirjeldused elust. Iga mosaiigikild tõi mälust esile mingi läbielatud eluepisoodi. Rikkalik keelekasutus. Tunnustus!

[Ele Pärtel · Rating 3 out of 5]

Kui sõnad tahavad välja tulla, siis tuleb vist kirjutada. Tähelepanekuid, unistusi, unenägusid. Siin on rida selliseid juppe, kus on vajalikud mõtted kirja pandud, kergelt ja unenäoliselt. Jupid on proovitud siduda tervikuks, aga küsimused jäävad, just sellised lihtsad küsimused nagu miks, millal, kus. Detailid on nii vasturääkivad, nii et lugeja, kes otsib tervikut ja konteksti, ei saa aru, millal ja kus tegevus toimub ja miks nad seda kõike teevad. Lihtsalt lugemise rõõmu pärast on ka vahel tore lugeda, aga jääb mulje, et autor ehk isegi teab mingi saladust või lausa mitut, aga meile ei ütle. Igal juhul tuleks kasuks mõningane ühtlustamine, ühendamine ja mingi niidiots, et lugeja ei peaks ise hakkama peas poolt lugu juurde kirjutama.

[Liisi Laineste · Rating 2 out of 5]

Juhuslikest, eelmise sajandi filme noire’i või maagilise reaalsuse kirjanduse tüüptegevuspaikades (teater, jazzbaar, park) toimuv unenäoline udu. Omas mingit teisiku-teema vaibi, aga rohkem mõtlema ei kutsu ud, pigem ilutses (väga vastuoluliselt seejuures) niisama.

[Külli · Rating 4 out of 5]

Selle raamatu erinevad mosaiigid ja meenutused jutustavad eneseotsingutest ja kaaslase igatsusest. Mosaiigist kokku tervik ei kujunenud, kilde jäi veidi puudu, igatsusele jäi haudvaikse klõpsatusega lootust (mina optimistina tahan nii mõelda).

[Ingrid · Rating 2 out of 5]

Jäi pooleli. Tundub, et autorile on meeldinud neid unenäolisi pilte lehekülgedele valada, aga ainult puhas entusiasm ja ilulemine jäi minu jaoks väheks, et lõpuni välja pingutada.

[Kertu Keskyla · Rating 2 out of 5]

Väga ilusti kirjutatud, aga liiga aeglane minu jaoks, et lugemas hoida ja väga raske oli lõpetada kuigi see nii lühike on:(

[Tiina · Rating 3 out of 5]

Ma pole endiselt päris kindel, mida ma lugesin. Minu jaoks jäi 3 ja 4 tähe vahele, meeldis lugeda, aga ma pole ülivaimustuses. Peamiselt häiris see, et algus oli väga tugev ja isegi põnev, aga lõpp läks üldse täiesti teises suunas ning ma ei saanud enam üldse aru, mis toimub. Oeh, olen hetkel palavikus ning see raamat oli ise ka üsna palavikuline - täielik fever dream - meenutades mu praeguseid unenägusid.

Samas lugemine läks üsna lobedalt, kui kätte võtsin. Oli väärt väikest silmavalu.

Sõnavara küll kadestan.

[Margot Toompark · Rating 2 out of 5]

Väga ilus eesti keel, ei mäletagi, et keeleliselt oleksin midagi nii puhast ja kaunist lugenud. Sisu oli minu arvates eklektiline.