Tuul

by Maarja Kangro

Selles raamatus leidub kõike, mida teie lüüriline või antilüüriline hing võib ihata: tuul, kõrtsikaklused, Balti kett ja Minerva öökullid, Tel Avivi gigolo´d ja kaputsiinide katakombid, külajoodik ja keskklass, Hiina turistid, laevahukk ja luuleklassiku kondid, veri ja kirg, vihane poliitluule ja imekaunis erootika. Siin on viiteid ja tsitaate maailmaklassikast, mille tabamata jäämine ei kahanda sugugi lugemiselamuse intensiivsust ega tekstide üldist arusaadavust. See on luule neile, kes muidu luulet ei loe, ja neile, kes on ses vallas tõelisedFeinschmecker´id.

***
meie tulime siis
kui veri enam ei voolanud
karjeid enam ei kostnud
suitsu ei tõusnud
õhk polnud enam tolmust paks
haavad olid puhastatud
kannatanu seisis jälle püsti
polnud enam nakkusohtlik
ja tegi enda üle nalja /…/

120 pages, Paperback

Published January 1, 2019

Reviews

[Susanna]

KADUNUD POEG

tuntud usumees ütles „kaka“
ütles isegi „sitt“
ja publik aplodeeris
nii kelmikas nii inimlik
ta on meiega ta on Sõnaga
liberaalne luuletaja
vahtis sapiselt üha sapisemalt
kas ei öelnud tema „sitt“ iga päev
ja oleks keegi nuumvasika tapnud

aga Sõna ütles talle:
eks kuulu sinule kogu mu diapasoon
analüüs süntees
kõik, mis on minu, on sinu oma
kas siis sina tahad ka olla
karismaatiline
ise oled juba täiskasvanu
pidutseme ja rõõmutseme nüüd
et usumees
on tulnud kaka ütlema
mis oli kadunud on leitud

[Kersti Kiviruut · Rating 5 out of 5]

Luule inimeseks olemisest ehedas ilusas rõiguses, nii siin kui ka seal. "Tuule" kaunis keeles tekstid vabastavad häbiraskusest tabuteemad, mis igapäevaelus on meie külge seotuna sügavale maha maetud ning takistavad meelel kompleksivabalt lennelda.
Joovikamättaid ja lõhnavaid flokse siit küll ei leia, aga vabastavat kirgastust küll.

[Britt Suits · Rating 2 out of 5]

Kuna olin lugenud Maarja Kangro „Klaaslast“ ja „Minu auhindu“, mis mulle mõlemad meeldisid, siis arvasin, et tema uus raamat on üsna kindla peale minek.

Kui ma aga raamatuga koju jõudsin, siis selgus, et tegemist on hoopis luulekoguga. Aga leppisin olukorraga ja otsustasin siiski selle raamatu kasuks.

Mulle tundus justkui Kangro jutustaks pildikesi oma elust. Ainult et luulevormis. Olen luulega üsna vähe kokku puutunud ja minu ettekujutuses on luule selline voolav, helge, päike-heinamaa-armastus stiilis. Aga Kangro luulekogu küll selline ei olnud. Kui mulle eelmiste raamatute puhul meeldis autori otse ütlemine, siis luuleraamatus oli sama väljenduslaad minu jaoks võõras. Isegi häiris. Aga neile, kellele Kangro stiil meeldib, ma julgeks soovitada küll.

[Karin Paulus · Rating 4 out of 5]

Mitmed avameelsed ehedad tekstid. Vaba nõretamisest, lilledest ja tuulehoogusdest, stereotüüpsest naisluuletajalikkusest (a la Ehin, Kareva). Kohati minu kui paikse inimese jaoks palju "käisin välismaal" / "residentuuris" tüüpi teksti, millega raske isiklikke seoseid luua. Pakkus indu veel sama autori teisi kogusid lugeda.