Urmas Alender oli veerand sajandit Eesti rokimaastiku keskne kuju ja seegi kõlab tema kohta öelduna tagasihoidlikult. Traagiline surm reisilaeval Estonia muutis ta üheks suurimaks legendiks kodumaises rokkmuusikas.
Urmase eraelu oli kirev: seks, alkohol ja rock&roll kõlavad klišeena, kuid need käisid käsikäes. Naisi tiirles ja vaheldus tema ümber palju, kandvamaks jäid kaks ligi kümne aasta pikkust abielu. Urmas abiellus Liiviga 1976 ja Heljega 1985, aga sinna vahele mahtus hulk fänne, muusasid, austajaid, õnneotsijaid, oma egotõstjaid ja armastusepüüdjaid. Tema esimene armastus oli aga kooliõde Helle, kes kummitas teda aastaid ja kelle näojooned korduvad Urmase hilisemate kallimate ilmetes. Urmas otsis aastaid oma «hellekat«.
Raamat on sündinud tänu Liivi, Helje ja Urmase kihlatu Annely meenutustele ning paljude teiste intervjuudele ja lahkele kaasabile. Raamatu loomisel on kasutatud Urmase kirjutatud unikaalset Ruja päevikut, mis ilmus päevavalgele alles pärast legendi surma.
Paavo Kanguri kirjutatud biograafia...viimane kord sellelt tüübilt midagi lugeda!
Liiga haltuura mulje jäi, tohutult häirisid korduvad tekstilõigud läbi raamatu ( ilmselt leping tähemärkide peale kirjastusega ). P.Kanguri taset näitab ka see, et oma ülikiirelt valminud Jaak Joala biograafiasse oli tüüp nahaalselt varastanud Margo Vaino/Jaak Urmeti koostatud Gunnar Grapsi raamatust lõike...
Mees kes pidevalt armus ja armastas. Naised oli tema muusad. Samas sain teada ka seda, et ta oli nt osav õmbleja, lisaks Yokole oli ka poeg Ion, käinud lavakas ja Lasnamäe gängidega kakelnud. Asi, mis autori kirjastiili juures häiris oli päevikutest võetud katketele järele kirjutatud "kommis Alents". See sõna kommima hakkas mulle lõpuks juba täiesti vastu. Raamat ei edenenud kiiresti. Häirisid jubedalt pidevad kordused. Lugesin ja siis 5 lehekülge hiljem tuli täpselt sama tekst uuesti... ja kuskil kolmandas kohas ka. Huvitav oli, et paljud inimesed keeldusid raamatusse intervjuud andmast (ootame, et saaks oma raamatusse selle loo kirja panna). Väga andekas mees, kelle teekond varakult ja traagiliselt lõppes.
Kohati käis kirjutusstiil närvidele ja kui ma peaksin kuskil veel kokku puutuma sõnaga "kommima", siis hakkaksin vist täitsa ausalt oksele. Üldiselt üsna pōhjalik ülevaade Ruja tegevusest, kuigi päris palju oli kasutatud teiste koostatud töid. Samas mõistan, et ega autoril muud üle ei jäänud, kui keegi ei olnud nõus antud teemal suhtlema või hoitakse informatsiooni oma mälestusraamatute jaoks.
Kurb lugemine. Algas kohe Estonia hukuga ja lõppes Heljega keda ma raamatu lõpus vihkama hakkasin. Olgu, "viha" on väga tugev sõna, aga selline reaktsioon oli viimaseid lehekülgi lugedes. Kaklustest oli omajagu raamatus juttu, aga seda, et Urmas oli vägivaldne ja püüdis ka end tappa, seda mainis ainult Helje. Ebausaldusväärne naine. Samas raamatu autor pole ka kõige usaldusväärsem. Samas mulle see raamat meeldis. Kes teab mida täpsemalt uskuda, ühed räägivad üht juttu, teised teist. Kahju, et Ruja ja Alenderit hinnatakse alles nüüd (vähemalt mulle tundub nii).
this book gives different perspective and a point of view to his life. you can find out stories about his love-life as well as stories about the difficult times he had. as life itself - the book is full of different emotions: and not only good ones. you might find out a couple of pretty interesting aspects about the man.