„Kaka ja kevad” ning „Karneval ja kartulisalat” saavad järje! Andrus Kivirähki uus lasteraamat „Tont ja Facebook” sisaldab lugusid kärbsepirukast ja tatipuust, täispuhutavast vanaisast ja laulvast kuusepuust. Aga lugeda saab ka musimaiast herilasest, imelisest ketšupist, karvasest sülearvutist, saabastega supist ning veel paljudest kummalistest tegelastest.
Andrus Kivirähk is an Estonian journalist, playwright and novelist. His writing style can be called self-mocking and sarcastic with dark humour. His best known work "Rehepapp ehk November", a.k.a. "Rehepapp", has been translated to Finnish and Norwegian. "Mees, kes teadis ussisõnu", a bestseller in Estonia, so popular that a board-game was based on it, has been translated to English as "The Man Who Spoke Snakish". These books, as well as his other historical-themed works such as "Ivan Orava mälestused" and "Kalevipoeg" resonated strongly with contemporary Estonian society.
Kivirähk is also the author of the children's book "Leiutajateküla Lotte" and its sequels, and wrote the screenplay for the cartoon based on it.
Andrus Kivirähk works as a journalist, and is married with 3 children.
Pieaugušie! Lasiet blēņu stāstus! Arī tad, ja jums nav mazu bērnu, ar ko to darīt kopā. 😋 Un kopā, domāju, tas būs vēl lielāks baudījums.
"Kā jau teikts, ērms spēja pārvērsties par jebko. Arī ielīst vismazākajā slēptuvē. Viņš pārvērtās par feisbuku! Viņš iemuka tieši internetā. Nākamajā brīdī bērns nometa telefonu, māte - klēpjdatoru, bet tēvs brēkdams pielēca kājās. Tik briesmīgu feisbuku viņi vēl nekad nebija redzējuši! Un ērms atkal jutās laimīgs."
Tāda viegla brīvības sajūta, lasot šīs Kivirehka grāmatas stāstiņus. Ir iespēja sajusties kā palaidnīgam bērnam. Pasmaidīt tāpat vien. Padomāt - kāpēc gan ne? Kāpēc gan Igaunijas Republikai dzimšanas dienā nevarētu uzdāvināt frikadelīti, kāpēc gan kāpostu balteņu ģimenīte nevarētu doties ekskursijā uz avokado, kāpēc gan frikadelēm nevarētu būt balti kažoki, lai nav auksti ledusskapī, kāpēc gan vientuļa zeķe un vientuļš cimds nevarētu būt pāris, kāpēc gan klēpjdators nevarētu iet uz mežu? Un "Lidojošā buča" ar strīpainu dibengalu var būt tikpat aizkustinoša kā "Maize dara brīnumus" vai "Anabellas kāju pirksti".
Ak, ko mēs darītu, ja Guntars Godiņš netulkotu šo trako igauni Kivirehku. Un "Ērmam un feisbukam" ir daudz burvīgu, krāsainu un nedaudz traku Edmunda Jansona ilustrāciju.
Kivirehka lasīšanu skaitu pie mentālās higiēnas labajām praksēm. Ja Kivirehka blēņu stāsti bērniem pēkšņi sākuši šķist pārāk dīvaini vai sākuši likt viebties (sveiciens no stāsta "Arbūzi un puņķu koks"!), tad tas ir labākais rādītājs, ka ar steigu jāpārskata domāšana un attieksme pret dzīvi, jo iekšējais bērns, a.k.a. sirdsapziņa vai morālais kompass, sācis smakt mietpilsoniskuma un liekuļotas pareizības žņaugos.
"Ērms un feisbuks", tāpat kā iepriekšējie stāstu krājumi bērniem, ieskaitot slaveno "Kaka un pavasaris", ir 30 īsu (2 lpp), asprātīgu, brīžam aizkustinošu, un ļoti, ļoti labestīgu tekstiņu virkne drūmākiem brīžiem. Lai cik sirreāls stāsts nešķistu, tajā bez liekas didaktikas atklājas kāda vērtīga patiesība, nu kaut vai empātijas neliegšana kaut kam sākotnēji ļoti biedējošam, jo var izrādīties, ka karavīrs ar īgnu seju, kurš naktī atdzīvojas savā fotogrāfijā un ceļ roku, patiesībā tikai lūdz atļauju aiziet uz tualeti.
Vienvārdsakot, lasiet, ļaudis, Kivirehku, un ļaujiet savam iekšējam bērnam ķiķināt par mušu pīrāgiem un to, ka vienīgais, kas kopīgs visiem igauņiem, ir iesnas. Un ļaujiet bērniem visur ņemt līdzi kečupu.
"Ekrānā kāds onkulis ar saīgušu ģīmi runāja par politiku, un tas bija šausmīgi garlaicīgi. - Slēdzam laukā, ko mēs skatīsimies to stulbumu! - ierosināja kāda meitene. - Pag, pag, vispirms pamēģināsim ar kečupu! Varbūt palīdz, - domāja Konrāds. Viņš piegāja pie televizora un no pudeles uzspieda lielu, sarkanu kečupa šļācienu uz ekrāna - tieši garlaicīgajam onkulim ģīmī. Vīrietis pasmaidīja un paziņoņoja: - Nav ko gvelzt par stulbo politiku, es jums labāk izstāstīšu anekdotes."
Mõni inimene näeb ümbritsevat maailma ikka hoopis teises valguses. Suur osa meist (ehk normaalsed inimesed) ei tuleks selle peale, et pelmeenid on tegelikult valge kasukaga frikadellid või diivanit toites võib see ninasarvikuks muutuda. Rääkimata siis tatipuude istutamisest, saunas vihtlevatest kaskedest või täispuhutavatest vanaisadest. Kuid härra Kivirähk tuleb!
Tema lugusid lugedes hakkad äkki mõtlema, et ehk on need päkapikud, näkid ja tondid ikka päriselt ka olemas. Meie lihtsalt ei pane neid oma kiire elutempo tõttu tähele. Lapsed räägivad neist meile ju kogu aeg, kuid meie peame seda lihtsalt nende elavaks fantaasiaks. Kuid kui üks täiskasvanu samuti nendest meile järjepidevalt raamatuid kirjutab, siis äkki on asi ikkagi meis? Igatahes mina kavatsen jõuluajal silmad-kõrvad lahti hoida ning asjas lõplikult selgusele jõuda.
mulle ikka meeldivad kogu Kivirähu loomingust ta lastejutud kõige paremini, need siin pole minu meelest eelmiste kogude omadest kehvemad. sama stiil ja kõik, aga ikka ta suudab üllatada. lemmikjutt oli mul sülearvutist, kes metsas iseseisvus ja pärast küll sülle tuli, aga voodis magama enam ei nõustunud.
Kivirähki lühikesed lastejutud oma tuntud headuses. Rõõm on tõdeda, et autori vedru pole maha käinud ning lood on täpselt sama toredad ja täpselt sama vahvate vimkadega nagu raamatutes “Kaka ja kevad” ning “Karneval ja kartulisalat”.
Igauņu rakstnieks Kivirehks mūsu mājās jau bija pazīstams no "Kaka un pavasaris" laikiem. Arī šajā grāmatā autors savirknējis daudzus nelielus stāstiņus, kas pilni ar humoru un nepārspējamu izdomu.
Stāsti pieaugušā racionālajam prātam brīžam šķiet pilnīgi absurdi un arī bērni ik pēc brīža iesaucas: Tā nevar būt, tā nevar būt! Bet jau pēc mirkļa visi smejas vēderus turēdami.
Un galu galā, var vai nevar tā būt, kurš gan to tā pilnīgi droši var pateikt?
Ar mazo bērnu esam sajūsmā par visām trim Andrus grāmatām! Jāsaka, ka tieši Ērms un feisbuks tiek lasīts biežāk. Dēls sajūsmināts par neparastajām stāstu idejām, labprāt iztēlojas un iejūtas stāstiņos, izsakot arī savas fantāzijas.
Ulmelised lühijutud lastele. Mõned olid väga vahvad, samas mõned lood panid heal juhu õlgu kehitama ja oli ka paar sellist, milles üldse mingit puänti ei olnud. "Tont ja Facebook" on kvaliteedis suur samm allapoole, kui võrrelda sama autori varasemate laste lühijuttude raamatutega "Karneval ja kartulisalat" ja "Kaka ja kevad". Juttude tase on olnud kõikuv neis kõigis, aga teistes kogumikes pole käärid nii suured olnud ja üldmulje on jäänud mõnus. Raamatus on 30 juttu ja mind ajas neist muigama vaid üks. Samas - ega ma pole ka selle raamatu sihtgrupp, nii et mis mina ka tean!
Väga äge raamat lastele ja täiskasvanutele, kellel endal vahel fantaasiast puudu jääb. Eht-kivirähalik äraspidine huumor, mille peale tavalised inimesed lihtsalt ei tule. Igapäevasesse kõnepruuki saab siit palju "sisenalju". Ketšupi ja ninasarviku lood olid ühed toredamad, mida loeks üha uuesti.
Ja jāsaka īsi, tad - Andrusa Kivirehka kā jau Andrusa Kivirehka. Tikpat smieklīgi, tikpat neticami un tikpat ļoti kā mazajiem klausītājiem (5 un 6 gadi) patika autora latviski tulkotās “Kaka un pavasaris” un “Karnevāls un kartupeļu salāti” – tā arī šī jaunākā autora latviski tulkotā grāmata viņiem patika. Puiši smējās līdzi un ķiķināja par kājām, kas sauļojās grāmatas par Āfriku lapas pusēs, zupu zābakā, ērmu, kas pārvērtās par feisbuku un izbiedēja visus ārā no datoriem un kečupu, kas ne vien padara labāku ēdienu, bet pat televīzijas programmu un riebīgos pagalma puišeļus.
Par šo un arī citām Andrusa Kivirehka grāmatām varu īsumā teikt tā – vecāki nespēs vien nobrīnīties, ko viens pieaudzis cilvēks spēj izdomāt, bet bērni smiesies un ķiķinās par visām neticamajām lietām un blēņām, kas atrodamas katrā lapā.
Starpcitu, šo grāmatu lasot, novēroju, ka puišiem savā starpā risinās dažādas diskusijas par to, kas tad no uzrakstītā tiešām varētu notikt dzīvē un, kas pavisam noteikti nav iespējams – bija interesanti kā viņi analizē šos stāstus un man radās pārliecība, ka viltus ziņas, viņi kodīs kā riekstus un nekļūs par to upuriem. Un pēkšņi šī grāmata manās acīs kļuva ne vien izklaidējoša, bet arī izglītojoša.
Mums patīk Andrusa Kivirehka grāmatas un iesakām tās arī citiem.
Ohoh. Milline tore üllatus. Olen lugenud mõningaid lasteraamatuid samalt autorilt, aga need pole väga meeldinud. See raamat meeldis kohe väga. Kenad ja humoorikad pildid ning lood. Raamat pani naeratama.
Selle raamatu ühe jutu põhjal, siis võiks arvata, et herilased ei taha nõelata vaid tahavad musi teha ja nüüd ka teada miks pesumasinast ainult 1 soki tagasi saab, teisel sokil sai villand ja läks seiklusi otsima. :D Väga mõnusalt humoorikalt kirjapandud lood.
MIDA see mees suitsetab? Supp, kes tahab jalutada, kapsaussid, kes lendavad Borši lendaval kärbsel välismaareisile avokaadole; frikadellid, kes kardavad külmkapis karbist välja tulla, sest seal on kohutavad hirmsad pelmeenid. Tegelaste plejaad on muljetavaldav, seiklused jaburad, aga see kõik mõjub loomulik ja normaalne.
Ja tas būtu viens garš stāsts, nevis daudzi īsi, gan jau būtu visas 5*. Es un mans vecākais bērns vienkārši neesam īso stāstu cilvēki. Mums patīk tā kārtīgi iepazīt varoņus un viņu piedzīvojumus, nevis dabūt tikai mazus, lai arī ļoti burvīgus un asprātīgus ieskatus. Mazajam bērnam gan šitādu aizspriedumu nav un viņš noteikti dotu maksimālo vērtējumu. :)
Kivirähu lastejuttude kogumik. Ülesehitus ja lugude laad on sama mis Kakas ja kevades ning Karneval ja kartulisalatis. Kui meeldib lugeda ühte, siis peaks lugema ka teisi. Eriti tänuväärne on raamat unejutukogumikuna.
Lemmikraamat väiksena.. ❤❤ mulle nii meeldisid need joonistused ja see jutt soovitan vanuses 5-10 päris noored e8i saa veepl vist kirjatähtedest aru, aga vanematele kui 10 ma arvan et see ka meeldib :)
This entire review has been hidden because of spoilers.
Pole ammu-ammu lastejutte lugenud, aga seda raamatut nähes tuli täpselt selline isu. Kivirähk oma headuses. Head unejutud. Lugesin pool tundi enne magamaminekut ning pool tundi pärast ärkamist. Ja läbi ta saigi.
Võtke heaks või pange pahaks, aga minu meelest liigitub see raamat ulme alla. Tondid on? On! Fantastilised ja päriselus mittevõimalikud juhtumised on? On! Fantastilised elukad on? on! Kui ikka kuusepuu laulab, nahkdiivan muutub ninasarvikuks ja pööningukambris on foto väga kurja näoga sõdurist (kes öösiti pildil NIHELEB!), siis ulme see igatahes on. Ja tonte oli raamatus ka päris mitmeid,
Nii, põhjenduste-vabandustega ühel pool, räägime raamatust ka. Lugesin seda ühe-kahe jutu kaupa õhtuti lastele unejutuks ja sihtrühm oli vaimustet. Mingit kobinat polnud magamaminekuga ja kui lubasin, et kiire tegutsemise korral saab kolm juttu, siis tehti maailmarekordeid (kahjuks kannatas kõrvalmõjuna ka hambapesu kvaliteet). Lisaks pakkusid lõpmatut rõõmu Heiki Ernitsa joonistused. Veidi kogenuma lugejana, kel ka eredalt meeles Kiviräha eelmised sarnased kogumikud "Kaka ja kevad" ning "Karneval ja kartulisalat" ütleksin, et juttude tase oli varasematest ebaühtlasem. Oli väga ägedaid ja puändikaid jutte, kuid ka selliseid, mis panid lihtsalt õlgu kehitama. Nii et raamat oleks võinud umbes poole õhem olla. Aga kokkuvõttes tubli 3 punkti goodreadsis ja jääme järgmist ootama.
NB: Heiki Ernitsa pildid olid jätkuvalt sama põnevad ja haaravad, siin pole küll kvaliteedid grammigi alla antud.
Kivirähk on Kivirähk, ega siin suurt rohkem ütelda polegi :) Oli siiski paar asja, mis silma jäid. Leheküljel nr 71 räägitakse ema hõbedastest kingadest, aga selle peatüki kahel pildil on ema kingad joonistatud erkpunased, mitte hõbedased. Mul oli seda isegi lohutav näha, sest tean omast käest, kui tähelepanelik peab olema, et jutt ja pildid raamatus detailideni kokku klapiksid. Üsna lihtne on mõni väike apsakas sisse jätta. Ka tekstis oli üks asi, mille puhul mõtlesin, et seda ma poleks lasteraamatusse kirjutanud. Nimelt peatükis "Härra Niit ja jõuluime" ronib niidimees elektripistikust sisse, et seal elektrijuhtmed ära parandada. See pistikusse sisse ronimine tundub natuke ohtlik, loodetavasti ei hakka lapsed seda järele tegema. Aga muidu tore raamat.
Lustakad ja vimkadega lood lastele ette lugemiseks ja ise lugemiseks. Lugudes juhtub igasuguseid põnevaid-najakaid asju, nt läheb sülearvuti metsa, osav meistrimees parandab isegi lahtilõigatud vorsti ära, jalanõudest supp osutub väga maitsvaks, poest aga saab kärbsepirukat osta. Mulle meeldis! Kivirähk on Kivirähk. :)