"Tõde ja õigust" teavad kõik alates juba põhikoolist. Aga Traadi palju võimsamat epopöad eriti ei teata kuigi ta on eepilisem, palju mahukam ja laiahaardelisem kui T & Õ. Traat vestab ühe talu lugu, tegelikult kogu Otepää-kandi lugu. Huvitav on see, et Traadi tegelased Palanumäel on tegelikult üsna ebameeldivad. Peategelane Hendrik Susi oli epopöa alguses vaevu 20 aastane, lõpus juba 80nene. Alguses tundus ta positiivse tegelasena kuid köitest köitesse ilmutab ta end üsna passiivse, tahtejõuetu, vastuolulise tegelasena. Võiks arvata, et suurtalu arengute jälgimine maalib võimsa pildi nurmedel voogavatest viljapõldudest, koduloomade karjadest, lauluga tööd löövatest linalakkadest neidudest ja lihaselistest maapoistest ja toob silme ette muid sarnaseid rahvusromantilisi pildikesi. Paraku on Traadil aga pidev vaesus, nälg, tuim töömurdmine algeliste vahendite ja ilma igasuguse entusiasmita. Suurtalu kohta olid nad lõpuks ikka juba täiesti vaesed, nende söögikordade kirjeldused kippusid tihtilugu maosisu kurku tõstma ja kõige tipuks olid tegelased enamjaolt üsna ebameeldivad. Alates juba Hendrik Susist, kes iga natukese aja tagant oma songa tõttu kubemesse käivaid soolikaid sättis kuni tema võimsa poegadekarjani välja, kellest peaaegu igaüks oli lurjus, petis, kaabakas, saamatu ludri või muidu imelik. Romaanisarja lõpuosa teine peategelane, Hendriku kõige noorem poeg Hind ainult erines oma vendade ja poolvendade jõugust, aga eks ta olnudki alles algkoolipoiss. Hinnuga on kogu ca 4000 leheküljeline epopöa ringiga algusesse jõudnud - eellooks oleva "Puud olid puud olid hellad velled" peategelane oli samuti Hind, tõsi küll, 100 aasta varem ja mitet Susi vaid Raudsepp. Kuid ilmselgelt on tegu ringiga algusesse tulemisega. Võimas jõgiromaan, mida sai nüüd mitu kuud loetud. Tegelikult on veel Lembit Susi saatusest rääkiv "Tööpataljon" ja kogu epopöa coda - "Nad elasid oma saatust", mida saab nüüd siis peale põhisarja lõppu välja antud eraldi raamatutena lugeda. Võimas saaga, julgeks soovitada. Traadi tekst on igati lihtne ja kaasahaarav ja Otepää-Sangaste kandi ajaloole ja elu-olule tuginev sündmustik peaks samuti ilukirjanduslikust eesti ajaloost huvitatuile huvipakkuv olema. Mulle vähemalt oli.