Kas noorus on ilus aeg? „Ei,” vastab Tiina, kes on hädas oma välimuse, armastuse, vanemate ja klassikaaslastega. Kõigele lisaks hakkab koolis juhtuma imelikke asju: ähvardatakse üht koolivenda ja keegi hakkab lõhkuma ta asju ...
„Pea suu!” on põnev koolijutustus 8. klassi õpilastest ja nende murdeea probleemidest.
Teine jutustus „Tõmba uttu!” on samuti kaheksandikest. Peategelane Joonas on enda arvates maksimaalselt lahe kutt. Tema unistuseks on sõita välismaale, teenida palju raha ja saada tuttavaks vabameelsete tüdrukutega. Joonase klass sõidabki nädalapikkusele vahetusreisile Rootsi. Pinged klassis põhjustavad aga põneva ja eluohtliku sündmusterea, mida keegi ei oska ette näha ...
"Pea suu!", mida olen varem ka kunagi lugenud, on küll täitsa tore kaheksakümnendate noortekas, seejuures kirjutatud minu meelest väga nunnu... väliseesti aktsendiga :) eesti lapsed rootsi koolis, aga selle loo seisukohalt nendse eestlus asjasse ei puutugi. (ma olen suht kindel, et olen lugenud mingit muud Helga Nõu jutustust samade või sarnaste tegelastega, mis just selle eestluse ümber keerlebki ja oli päirs mõtlemapanev. ilmus nt kuskil varajaste üheksakümnendate Põhjanaelas, pakun.)
"Tõmba uttu!" on küll üliveider üllitis. seal siis lähevad varakapitalistliku Eesti teismelised Rootsi klassiekskursioonile ja vähemalt osa selle aja vaibi - ja vaesust - on küll päris hästi ära tabatud. (ja kuhu see aktsent järsku kadus? kas see oli eelmises raamatus meelega ja selle sai välja lülitada? see oli küll osav.) ainult et... igasuguse loojutustamise reeglite vastaselt toimub suurem action ära kuskil jutu esimeses kolmandikus ja pärast seda on üsna rahulik kulgemine lõppu. ja huvitaval kombel on teismelised tegelased kõik täitsa veenvalt kirja pandud, aga täiskasvanud absoluutselt ebausutavad ja karikatuursed.
siiski, kui ma ühe raamatu (no kaks sisuliselt) algusest lõpuni käest panemata läbi loen, siis ma ei saa öelda, et ei meeldinud.
Igati oleks meeldinud seda lugeda juba 20 aastat tagasi, aga tänagi oli ära tundmist ning nostalgiat. Loo tempo ja kulgemine oli üldiselt väga meeldiv, kuid heliraamatu vahendusel see eri vaatepunktide muutus tundus veidi hüplik.