What do you think?
Rate this book
Kuni armastus peale tuleb
Kuni armastus peale tuleb 2.0
Veronika Kivisilla esimene proosaraamat “Kuni armastus peale tuleb” tuli, nägi, võitis – seda loetakse, sellest kirjutatakse, see on pannud kõiki lugejaid märkama argipäevades ette tulevaid imelisi hetki. Elu läks edasi, kalender liikus uude aastasse ja veel kord uude aastasse ja see raamat siin on “Kuni armastus peale tuleb 2.0” ehk eelmise raamatu uustrükk koos uute lugudega. Nagu esimeses raamatus, kohtuvad siingi linn ja loodus, inimene ja aeg. Rõõmsat kaasaelamist!
Veronika Kivisilla (snd 1978) on avaldanud luulekogud “Kallis kalender” (Verb, 2011), “Veronica officinalis” (Verb, 2012), “Cantus firmus” (Näo Kirik, 2015) ja “Salutatio!” (Verb, 2019). Ta armastab laulda ja lugusid vesta ning on koostanud õpikuid, laulikuid ja sõnaraamatuid.
Kui mõned inimesed ütlevad, et nad peavad päevikut, siis mina pean märkmikut. Ja neid märkmikke on viie aasta jooksul olnud palju. Kui ma kohtan lugu, mis mind kõnetab, on tähtis see kiiresti ja vahetult kirja panna. Suurema osa tekste olen üles kirjutanud tänaval laternaposti all või bussis või rongis. Need on teel olemise lood. - Veronika Kivisilla
Ma loen Veronika raamatut ja tahaksin suurest õnnest pisara poetada. Tahaksin talle kolmetuhande kilomeetri tagant ‘ahhoiii’ hüüda ja tänada, et inspiratsioon mind iga uue looga oimetuks lööb. - Sirja Bessero, Mäemamma
Kuidas teha nii, et ärkad hommikul üles, keedad teevett ja einestad, astud koduuksest välja, paned ühe jala teise ette ja sellest sünnib pajatamist väärt lugu? Valem on justkui väga lihtne: ole Veronika Kivisilla. - Elisa-Johanna Liiv, Looming
Veronika Kivisilla (snd 1978) on avaldanud luulekogud “Kallis kalender” (Verb, 2011), “Veronica officinalis” (Verb, 2012), “Cantus firmus” (Näo Kirik, 2015) ja “Salutatio!” (Verb, 2019). Ta armastab laulda ja lugusid vesta ning on koostanud õpikuid, laulikuid ja sõnaraamatuid.
Kui mõned inimesed ütlevad, et nad peavad päevikut, siis mina pean märkmikut. Ja neid märkmikke on viie aasta jooksul olnud palju. Kui ma kohtan lugu, mis mind kõnetab, on tähtis see kiiresti ja vahetult kirja panna. Suurema osa tekste olen üles kirjutanud tänaval laternaposti all või bussis või rongis. Need on teel olemise lood. - Veronika Kivisilla
Ma loen Veronika raamatut ja tahaksin suurest õnnest pisara poetada. Tahaksin talle kolmetuhande kilomeetri tagant ‘ahhoiii’ hüüda ja tänada, et inspiratsioon mind iga uue looga oimetuks lööb. - Sirja Bessero, Mäemamma
Kuidas teha nii, et ärkad hommikul üles, keedad teevett ja einestad, astud koduuksest välja, paned ühe jala teise ette ja sellest sünnib pajatamist väärt lugu? Valem on justkui väga lihtne: ole Veronika Kivisilla. - Elisa-Johanna Liiv, Looming
240 pages, Paperback
Published January 1, 2020
1 person is currently reading
64 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 12 of 12 reviews
May 22, 2021
Lugesin eelmist raamatut ja teadsin juba siis, et seda on mul käeulatusse isikliku eksemplari näol tarvis. Jäin uimerdama, kuni ilmus 2.0 ja mu elu õieke selle mulle kinkis. Süda hõiskas rinnus! Nüüd on mul olemas ravim kurbade päevade, sügismasenduse, rõõmutute hetkede ja lollide inimeste vastu. Lööd suvalisest kohast lahti ja loed paar lookest, olgu siis päeva hakatuseks või õhtu lõpetuseks. Mõtled muidugi kogu aeg kahtlevalt, et kas tõesti on säherduse kõnepruugiga noormees päriselt olemas või mõtles Kivisilla ta oma fantaasias välja :) Sellesse Pääsküla poe kassapidajasse ma usun kindlamalt, sest minu kodupoes Poska ja Narva mnt nurgal on ka selline karakter olemas.
Aga ikkagi, seda raamatut mina armastan. Punkt.
Aga ikkagi, seda raamatut mina armastan. Punkt.
February 9, 2021
Ma ei lugenud tegelikult lõpuni, talumatult läilaks läks. Algus oli päris tore, kuigi mida edasi, seda rohkem mõtlesin, et hah, need on siuksed lookesed, mida mina oma fb-sse kirjutan vahel.
Aga kuskil kolmandiku peale hakkas juba hullusti ajudele see, kuidas Doris siin ja Kirjanike Liit seal, haridus nii tähtis, poeg õpib aina usinalt, puhas särk ja sirge seitel, jee, kunagine emakeeleõpetaja täis kulda ja oo, vanatädid nii toredad ja vanaonud nii lahked ... ja piirduks läägus veel sellega!
Ei, kõige hullemad on kohad, kus autor ümbritseva elu kirjeldamise asemel oletab, mida need elajad mõelda võivad. Ta mõtleb igaühe, kuitahes jõhkra ja kareda, lauba taha ilukõnet ja tarkust täis pikki lauseid, kõik on tema meelest nii ilusad ja head - ja kokku on see nii jube, et ma tahaks pool raamatut, mis lugesin, ajust välja kraapida.
Jõulud ikka ei tohiks sedasi kommertsialiseerunud olla ja kreeklased, keda kirjandusreisidel kohtad, on nii põnevad ja sõbralikud ja Eestist nii väga huvitatud, üks hiinlane ühel teisel kirjandusreisil kirjutas sust luuletuse ja ...
Vot selliselt mõtlebki traditsiooniline institutsiooniline Kunstiinimene, suure tähega.
Issand jumal ja emake maa küll!!!!
Aga kuskil kolmandiku peale hakkas juba hullusti ajudele see, kuidas Doris siin ja Kirjanike Liit seal, haridus nii tähtis, poeg õpib aina usinalt, puhas särk ja sirge seitel, jee, kunagine emakeeleõpetaja täis kulda ja oo, vanatädid nii toredad ja vanaonud nii lahked ... ja piirduks läägus veel sellega!
Ei, kõige hullemad on kohad, kus autor ümbritseva elu kirjeldamise asemel oletab, mida need elajad mõelda võivad. Ta mõtleb igaühe, kuitahes jõhkra ja kareda, lauba taha ilukõnet ja tarkust täis pikki lauseid, kõik on tema meelest nii ilusad ja head - ja kokku on see nii jube, et ma tahaks pool raamatut, mis lugesin, ajust välja kraapida.
Jõulud ikka ei tohiks sedasi kommertsialiseerunud olla ja kreeklased, keda kirjandusreisidel kohtad, on nii põnevad ja sõbralikud ja Eestist nii väga huvitatud, üks hiinlane ühel teisel kirjandusreisil kirjutas sust luuletuse ja ...
Vot selliselt mõtlebki traditsiooniline institutsiooniline Kunstiinimene, suure tähega.
Issand jumal ja emake maa küll!!!!
February 10, 2021
No ei. Ei, ei, ei. Ei tule. Selle Facebooki postitustest alguse saanud päevikusissekannete kogu soe vastuvõtt muudab mind üsna nõutuks. Idee poolest sümpaatne - argielu poeesia, pisiasjade märkamine, pretensioonitu hetkesolek, mida tabas väga kenasti näiteks Kivirähki "Maailma otsas". Need killud siin on aga sama huvitavad nagu "Õnne 13-st" välja jäänud stseenid. Mõned kirjeldused on muhedad, aga paarist üksikust terasest sissekandest jääb enam kui kahesaja lehekülje ja seitsmeaastase vahemiku peale karjuvalt väheks. Üksluine, tüütult naiivne, igav eneseimetlemine. Seebivahune ja õõnes eneseteraapia. Arusaamatu, kuidas keegi seda üldse trükikõlbulikuks pidas. 1.5/5
April 30, 2020
Noh, tuleb öelda, et tegelikult olen ma seda sel aastakesel lugenud oma kolm-neli korda, kuigi mitte iga kord täiesti algusest lõpuni läbi. Ei ole ühegi lugemisega oma võlu kaotanud :)
December 22, 2020
Ent ometi võib argisuse poetiseerimine mõjuda köitva, üleelusuurust ja igapäevasust ühendava väljakutsena.
Järelsõnast, Jan Kaus
Järelsõnast, Jan Kaus
May 1, 2020
See on Veronika eelmise raamatu täiendatud trükk, kus eelmise raamatu lugudele on lisatud järgmise aasta lood. Nüüd siis 2020 kuni 2013. Juubelipidu läheneb!!!
January 3, 2021
Olen lugenud esimest raamatut, nüüd tuli lugeda lisandunud lood.
Ülimalt armas raamat, nii mõnusad tähelepanekud.
Raamat on samas reas Kalev Keskküla "Elu sumedusest" ja Philippe Delermi "Väikeste naudingute" ning "Terve pühapäeva oli sadanud", Mathura "Jääminekuga". Ehk veel mõni vahva raamat sobib siia ritta.
Seda raamatut lugedes tulevad nii selged pildid silme ette ja tunned suisa selle väikese poe lõhnu 😊
Ülimalt armas raamat, nii mõnusad tähelepanekud.
Raamat on samas reas Kalev Keskküla "Elu sumedusest" ja Philippe Delermi "Väikeste naudingute" ning "Terve pühapäeva oli sadanud", Mathura "Jääminekuga". Ehk veel mõni vahva raamat sobib siia ritta.
Seda raamatut lugedes tulevad nii selged pildid silme ette ja tunned suisa selle väikese poe lõhnu 😊
Read
June 9, 2024Ei lugenud lõpuni. Talumatult läilaks läks.
March 1, 2021
Nii lihtne oleks öelda, igaüks võiks nii kirjutada.
Kuid, kui palju märkame erilisi ja naljakaid argiseid seiku enda ümber?
Või teeb see meie enda seoste oskuslik loomine ja kontekst argipäevast mäletamisvääriva hetkelamuse.
Kas pole nii, et sellised mälestuskillud ongi need, millest meie elupäevad koosnevad justkui helmetest lükitud kee, mida enda ihu ligi hoida.
Imetlustväärt ema, kelle perekeskne maailmatunnetus kumab läbi nii paljudes jutuampsudes. Kohati ongi lugejal võimalik maailma näha läbi lapse silmade.
Aitäh selle poeetilise sissevaate eest!
Kuid, kui palju märkame erilisi ja naljakaid argiseid seiku enda ümber?
Või teeb see meie enda seoste oskuslik loomine ja kontekst argipäevast mäletamisvääriva hetkelamuse.
Kas pole nii, et sellised mälestuskillud ongi need, millest meie elupäevad koosnevad justkui helmetest lükitud kee, mida enda ihu ligi hoida.
Imetlustväärt ema, kelle perekeskne maailmatunnetus kumab läbi nii paljudes jutuampsudes. Kohati ongi lugejal võimalik maailma näha läbi lapse silmade.
Aitäh selle poeetilise sissevaate eest!
August 3, 2022
Tõeline pärl. Kuna raamat koosneb võluva puändiga argielulistest mikrolugudest, siis tegelikult ei tahakski seda järjest lugeda, vaid niimodi lugu päevas hommikukohvi kõrvale või enne magamaminekut. Aga kuna raamatukogust võtsin ja tähtaeg juba mitmendat korda pikendatud, siis sellist luksust päris polnud. Ootan kordustrükki...
June 16, 2020
Üllatavalt palju kordusi eelmisest kogumikust, aga siiski väga, väga hea raamat. See teos on tõesti äärmiselt eriline. Soovitan!
July 6, 2022
Muhedad elulised lood, eriti meeldisid mulle poemüüja ja lapse ütlemised-olemised. Lugesin raamatu ühe hooga läbi, oli just parajalt paks.
Displaying 1 - 12 of 12 reviews