What do you think?
Rate this book
Mälestusteta suvi
Kui teismeline keskkonnaaktivist Brenda suveks probleemide eest maale vanaema juurde saadetakse, on ta veendunud, et sellest tuleb kõigi aegade igavaim suvi. Asi on seda hullem, et vanemate arvates tuleb tütrele kasuks veeta suvi ilma internetita.
Peagi aga tutvub neiu salapärase naabripoisiga, tunded pendeldavad taeva ja põrgu vahet ning hargnema hakkavad sündmused, mida tütarlaps poleks osanud uneski näha. Vaenu- ja sõprussuhted kohalike noortega, maatööd ja kohaliku metsa kaitsmine on vaid väike osa Brenda kõige põnevamast, mälestusteta suvest.
Peagi aga tutvub neiu salapärase naabripoisiga, tunded pendeldavad taeva ja põrgu vahet ning hargnema hakkavad sündmused, mida tütarlaps poleks osanud uneski näha. Vaenu- ja sõprussuhted kohalike noortega, maatööd ja kohaliku metsa kaitsmine on vaid väike osa Brenda kõige põnevamast, mälestusteta suvest.
- GenresYoung Adult
342 pages, Paperback
Published May 16, 2020
99 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 31 reviews
July 1, 2022
Mulle tegelikult meeldis see raamat. Aga samas ajas see mind ka kohutavalt närvi. Väga kurb oli lugeda, milline oli ühe peategelase lapsepõlv ja millised jäljed see tema edasisele elule jättis. Mind veidi häiris näiteks kogu see alkoholi tarbimine ja see, et sellest just kui polnud “hullu midagi”, samas kui muid päevakajalisi teemasid käsitleti nagu paremini. Ma saan aru, et noorteraamat jne, ise ka been there done that, aga see pole ikkagi päris okei.. Raamatu lõpp oli huvitav ja ootan juba järgmist. Aga samas ajas see mind ka närvi, sest ma rohkem happily ever after fänn…
May 24, 2020
MIIS MÕTTES ma pean veel TERVE aaaasta ootama, et lugeda teist osa!?!?!?
Kui see aasta sai endale isiklikuks väljakutseks võetud osta iga hea noorteraamat, mis ilmub, siis tavaliselt ootasin ma ära enne kui raamat jõudis raamatukokku, lugesin selle läbi ja alles siis mõlgutasin ostuplaane. Künnapase puhul hirmu ei olnud ja ostsin täitsa pimesi.
Ja ainus asi, mille üle ma kurta saan on see, et ma pean niiiiiii kaua ootama järgmist osa!!!
Okei. Algus ei läinud mul kuidagi vedama. Olgugi, et raamat läks tempokalt käisid mulle nii närvidele need instapostituste mõtted tegelase peas. Aga noh, eks selline käiks vist päris elus ka närvidele kuigi ma tegelt ei mõista hukka ilusaid instapilte. Samuti leidsin end algul mõttelt, et kogu lugu oleks võinud olla Richardi pilgu läbi. Nii värskelt toores ja huvitavalt keerukas oli ta maailm. Kuid juba peale paarikümment lehte elasin mõnusasti sisse ja oli raske raamatut kõrvale panna, et tööle või magama minna.
Mis siis selle raamatu juures köitis? Ühelt poolt kindlasti mõnus tempokas tekst, kuid teiselt poolt olulised teemad. Raamatule annavad alati boonuse minu jaoks hobid ja nö eluraskused. Antud teose peategelase hobi oli veel eriti tänapäevane - maailma päästmine! See oli väga huvitavalt kujutatud ja arendatud terve raamatu vältel käsitles ka eestlastele viimastel aastatel väga olulist lageraie teemat. Lisaks teemadeks ärakasutamine ja keerulised suhted ning lapsepõlve traumad.
Just peale selle raamatu lõpetamist lugesin järgmisest raamatust lauset, mis kõlas umbes nii - halvad ajad saavad läbi, aga nende mõju tekitab endiselt jamasid. See on üks elu kole tõde. Näed nii palju vaeva, et mingist jamast end välja rebida, saad sellega hakkama, kuid armid jäävad ja endiselt segavad hea elu elamist. See oli siin teoses tohutult hästi edasi antud.
Olen korduvalt rääkinud kui olulised on minu arvates noortekirjanduses teosed, mis käsitlevad toksilisi suhteid. Jah, ka väärkasutamine on oluline kõneteema ja vast isegi koledamgi, aga selle kõrval jääbki selline igapäevasem toksiline suhe tähelepanuta, sest kahjuks on see nii koledalt levinud. Mul on nii tohutult hea meel, et noortekirjandus näitab lugejatele, millist suhet aksepteerima ei peaks, aga samas mitte tänitaval toonil.
Ühesõnaga viis viiest ja palun mulle järgmine koooheeeee!
Kui see aasta sai endale isiklikuks väljakutseks võetud osta iga hea noorteraamat, mis ilmub, siis tavaliselt ootasin ma ära enne kui raamat jõudis raamatukokku, lugesin selle läbi ja alles siis mõlgutasin ostuplaane. Künnapase puhul hirmu ei olnud ja ostsin täitsa pimesi.
Ja ainus asi, mille üle ma kurta saan on see, et ma pean niiiiiii kaua ootama järgmist osa!!!
Okei. Algus ei läinud mul kuidagi vedama. Olgugi, et raamat läks tempokalt käisid mulle nii närvidele need instapostituste mõtted tegelase peas. Aga noh, eks selline käiks vist päris elus ka närvidele kuigi ma tegelt ei mõista hukka ilusaid instapilte. Samuti leidsin end algul mõttelt, et kogu lugu oleks võinud olla Richardi pilgu läbi. Nii värskelt toores ja huvitavalt keerukas oli ta maailm. Kuid juba peale paarikümment lehte elasin mõnusasti sisse ja oli raske raamatut kõrvale panna, et tööle või magama minna.
Mis siis selle raamatu juures köitis? Ühelt poolt kindlasti mõnus tempokas tekst, kuid teiselt poolt olulised teemad. Raamatule annavad alati boonuse minu jaoks hobid ja nö eluraskused. Antud teose peategelase hobi oli veel eriti tänapäevane - maailma päästmine! See oli väga huvitavalt kujutatud ja arendatud terve raamatu vältel käsitles ka eestlastele viimastel aastatel väga olulist lageraie teemat. Lisaks teemadeks ärakasutamine ja keerulised suhted ning lapsepõlve traumad.
Just peale selle raamatu lõpetamist lugesin järgmisest raamatust lauset, mis kõlas umbes nii - halvad ajad saavad läbi, aga nende mõju tekitab endiselt jamasid. See on üks elu kole tõde. Näed nii palju vaeva, et mingist jamast end välja rebida, saad sellega hakkama, kuid armid jäävad ja endiselt segavad hea elu elamist. See oli siin teoses tohutult hästi edasi antud.
Olen korduvalt rääkinud kui olulised on minu arvates noortekirjanduses teosed, mis käsitlevad toksilisi suhteid. Jah, ka väärkasutamine on oluline kõneteema ja vast isegi koledamgi, aga selle kõrval jääbki selline igapäevasem toksiline suhe tähelepanuta, sest kahjuks on see nii koledalt levinud. Mul on nii tohutult hea meel, et noortekirjandus näitab lugejatele, millist suhet aksepteerima ei peaks, aga samas mitte tänitaval toonil.
Ühesõnaga viis viiest ja palun mulle järgmine koooheeeee!
March 6, 2021
17aastane keskkonnaaktivsit Brenda pagendatakse suveks maale vanaema juurde, lisaks võetakse ära ka internet. Mida sellisest suvest oodata? Loomulikult mitte midagi, sest maal ilma internetita pole ju võimalik elada. Tegelikult kujuneb suvi sündmusterohkeks, tüdruk saab uusi sõpru, isegi armub, lisaks saab tegeleda ka looduskaitsega.
Pean siiski tunnistama, et peategelane oli minu jaoks ebasümpaatne - äärmiselt enesekeskne tütarlaps, kes näeb maailma üsna must-valgelt. Mulle meeldis, et autor oli välja toonud noorte keskkonnakaitsjate põhiprobleemid: maailma üritatakse päästa üksikuid puid päästes, samal ajal meeletult tarbides (nt Brenda võttis maale kaasa hunniku kingi) ning tegelikku loodust tundmata. Nimetus 'cappucino-rohelised', mida autor kasutab, on tõesti tabav.
Raamatus on ka mõni loogikaviga, mis mind veidi häiris. Mind ei häiri tegelaste ebaloogiline käitumine, nt see, et Brenda on enne heinateole minekut ennast korralikult meikinud (huvitav, milline ta küll pärast välja nägi?), sest inimesed käituvadki ettearvamatult. Aga mind häirib, kui juuni lõpus, juuli alguses kirjeldatakse kottpimedaid öid. Samuti oleksin eeldanud, et keskkonnakaitsjad on rohkem kursis looduses toimuvaga. Noored aktivistid toovad südasuvise lageraie vastu argumendina, et metsas on raierahu ja linnud alles hauduvad poegi. Raierahu on Eesti metsades 15. aprillist 15. juunini, nii et juuli keskel nende väited ei päde.
Muidu on tegemist korraliku noortekaga. Usun, et lugejaid jagub. :)
Pean siiski tunnistama, et peategelane oli minu jaoks ebasümpaatne - äärmiselt enesekeskne tütarlaps, kes näeb maailma üsna must-valgelt. Mulle meeldis, et autor oli välja toonud noorte keskkonnakaitsjate põhiprobleemid: maailma üritatakse päästa üksikuid puid päästes, samal ajal meeletult tarbides (nt Brenda võttis maale kaasa hunniku kingi) ning tegelikku loodust tundmata. Nimetus 'cappucino-rohelised', mida autor kasutab, on tõesti tabav.
Raamatus on ka mõni loogikaviga, mis mind veidi häiris. Mind ei häiri tegelaste ebaloogiline käitumine, nt see, et Brenda on enne heinateole minekut ennast korralikult meikinud (huvitav, milline ta küll pärast välja nägi?), sest inimesed käituvadki ettearvamatult. Aga mind häirib, kui juuni lõpus, juuli alguses kirjeldatakse kottpimedaid öid. Samuti oleksin eeldanud, et keskkonnakaitsjad on rohkem kursis looduses toimuvaga. Noored aktivistid toovad südasuvise lageraie vastu argumendina, et metsas on raierahu ja linnud alles hauduvad poegi. Raierahu on Eesti metsades 15. aprillist 15. juunini, nii et juuli keskel nende väited ei päde.
Muidu on tegemist korraliku noortekaga. Usun, et lugejaid jagub. :)
June 2, 2020
Seda raamatut kirjutasin kokku umbes 2 aasta jooksul. Teemad, mida selles loos käsitlesin, on minu arvates olulised ja neist tuleks rääkida. Samas on oluline, kuidas seda teha. Kui mõne teose puhul tahaks seda muudkui muuta, siis selle raamatu puhul olen ausalt öeldes tulemusega rahul. Kirjutasin tõesti teose, millist ise tahaksin väga lugeda.
Kirjutamise käigus oli minu jaoks kõige suurem üllatus, et lugu ei mahu ühte raamatusse, vaid läheb edasi. Algul tahtsin ühe raamatuga hakkama saada, kuid lugu elas oma elu edasi. Nii loodangi, et lugejatele läheb ,,Mälestusteta suvi" 1.osa sama palju hinge kui mulle endale ja ise kirjutan samal ajal nüüd muudkui 2.osa.
Aitäh kõigile, kes selle raamatu valmimisele ning ka levimisele kaasa aitavad. Olen teile kõigile südamest tänulik.
Kirjutamise käigus oli minu jaoks kõige suurem üllatus, et lugu ei mahu ühte raamatusse, vaid läheb edasi. Algul tahtsin ühe raamatuga hakkama saada, kuid lugu elas oma elu edasi. Nii loodangi, et lugejatele läheb ,,Mälestusteta suvi" 1.osa sama palju hinge kui mulle endale ja ise kirjutan samal ajal nüüd muudkui 2.osa.
Aitäh kõigile, kes selle raamatu valmimisele ning ka levimisele kaasa aitavad. Olen teile kõigile südamest tänulik.
September 8, 2020
http://www.hyperebaaktiivne.ee/2020/0...
Heli Künnapas "Mälestusteta suvi" on kodumaine noorteraamat, mille muidugi oma suveplaanidesse mahutasin. Mulle nii meeldib see kujundus!
Tänapäev, Eesti. Brenda on loodusaktivist, kelle vanemad ei ole sugugi vaimustuses, kui nende tütar puu külge aheldatuna teleekraanile jõuab. Ta saadetakse maale vanaema juurde madalat profiili hoidma ning karistus hõlmab ka internetist eemalolekut. Brenda on täielik linnalaps, kes maaelust midagi ei tea, ja end täieliku võõrkehana tunneb. Isegi naabripoiss Richard tundub tüdruku vanaemaga paremini läbi saavat kui lapselaps ise. Noormees aitab talus igasuguste asjatoimetustega, aga Brendaga ei õnnestu neil kuidagi ühist keelt leida. Esmapilgul katastroofiliselt igavana tunduv suvi osutub aga väga sündmusterohkeks, sest ka maal on noored, rajud peod, suhtesasipuntrad ja loodus, mida kaitsta.
Suvesid on igasuguseid. Maal veedetud suvi seostub mul idülli, looduse, rahu ja vaikusega, aga Brenda mälestusteta suvi maal on küll igati raju. Ma ei arva, et oleksin just linnalaps, aga sellist maaelu pole ma ka kogenud. Ma ei mõtle siin all heinategu või majavärvimist, vaid seda, kuidas veedavad aega noored. Alkoholi voolas ojadena ja noortel läks omavahel kohe asjaks. Rääkimata sellest, et kõik olid omavahel suhtes olnud. Üks kutt oli lausa tuntud vägistamiskatsete poolest, aga sellest kõigest ei tehtud aga suurt numbrit. Säärastest joomingutest oli raske lugeda. Muidugi ei taha ma siinkohal väita, et alaealised ei joo. Muidugi nad teevad seda, aga "Mälestusteta suvi" jätab mulje, nagu see oleks igati normaalne ja teretulnud. Kui teisi raamatus esinevaid probleeme, alustades perevägivallast ja lõpetades lageraiega, addresseeritakse, siis alkoholi tarbimisest ei tule mingit jama.
Kui kogu see joomine kõrvale jätta, siis oli täitsa mõnus päevakajaline suveraamat. Ma ei mäleta, et oleksin midagi muud lugenud, kus lageraiest juttu oleks. Mulle meeldis ka see, kuidas kasutati teoses vastandeid - linnalaps, kes tahab loodust päästa, aga ise looduses ei ole käinud. Brenda areng suve jooksul oli muljetavaldav. Teine peategelane Richard mulle nii väga ei meeldinud. Tema taustalugu läks küll igati hinge, aga ma ei suutnud siiski tervitada seda, kui palju oli tal erinevate naistega suhteid. Need lood, kus vihkamisest saab armastus ja/või armastan-sind-aga-hoian-sust-eemale-et-sul-parem-oleks ei ole ka päris minu teema. Mulle meeldis väga aga raamatu lõpplahendus ja kindlasti tahan teada, mis edasi saab!
"Mälestusteta suvi" jutustab loodusaktivistist linnaneiust, kes peab oma suve maal veetma. Nagu ikka, hakkab seal igasuguseid asju juhtuma: tutvumine kohalike noortega, uued sõbrad, armumine, pidutsemine, maatööd. Mulle meeldis, kuidas raamat puudutas ajakohaseid probleeme, nagu lageraie või koduvägivald. Samas ei sallinud ma alkoholi hulka ja noorte toksilisi suhteid. Jään ootama, mis järgmises osas saab. Soovitan lugeda, et oma suve Brenda omaga võrrelda!
Aitäh, Heli, raamatu eest!
Heli Künnapas "Mälestusteta suvi" on kodumaine noorteraamat, mille muidugi oma suveplaanidesse mahutasin. Mulle nii meeldib see kujundus!
Tänapäev, Eesti. Brenda on loodusaktivist, kelle vanemad ei ole sugugi vaimustuses, kui nende tütar puu külge aheldatuna teleekraanile jõuab. Ta saadetakse maale vanaema juurde madalat profiili hoidma ning karistus hõlmab ka internetist eemalolekut. Brenda on täielik linnalaps, kes maaelust midagi ei tea, ja end täieliku võõrkehana tunneb. Isegi naabripoiss Richard tundub tüdruku vanaemaga paremini läbi saavat kui lapselaps ise. Noormees aitab talus igasuguste asjatoimetustega, aga Brendaga ei õnnestu neil kuidagi ühist keelt leida. Esmapilgul katastroofiliselt igavana tunduv suvi osutub aga väga sündmusterohkeks, sest ka maal on noored, rajud peod, suhtesasipuntrad ja loodus, mida kaitsta.
Suvesid on igasuguseid. Maal veedetud suvi seostub mul idülli, looduse, rahu ja vaikusega, aga Brenda mälestusteta suvi maal on küll igati raju. Ma ei arva, et oleksin just linnalaps, aga sellist maaelu pole ma ka kogenud. Ma ei mõtle siin all heinategu või majavärvimist, vaid seda, kuidas veedavad aega noored. Alkoholi voolas ojadena ja noortel läks omavahel kohe asjaks. Rääkimata sellest, et kõik olid omavahel suhtes olnud. Üks kutt oli lausa tuntud vägistamiskatsete poolest, aga sellest kõigest ei tehtud aga suurt numbrit. Säärastest joomingutest oli raske lugeda. Muidugi ei taha ma siinkohal väita, et alaealised ei joo. Muidugi nad teevad seda, aga "Mälestusteta suvi" jätab mulje, nagu see oleks igati normaalne ja teretulnud. Kui teisi raamatus esinevaid probleeme, alustades perevägivallast ja lõpetades lageraiega, addresseeritakse, siis alkoholi tarbimisest ei tule mingit jama.
Kui kogu see joomine kõrvale jätta, siis oli täitsa mõnus päevakajaline suveraamat. Ma ei mäleta, et oleksin midagi muud lugenud, kus lageraiest juttu oleks. Mulle meeldis ka see, kuidas kasutati teoses vastandeid - linnalaps, kes tahab loodust päästa, aga ise looduses ei ole käinud. Brenda areng suve jooksul oli muljetavaldav. Teine peategelane Richard mulle nii väga ei meeldinud. Tema taustalugu läks küll igati hinge, aga ma ei suutnud siiski tervitada seda, kui palju oli tal erinevate naistega suhteid. Need lood, kus vihkamisest saab armastus ja/või armastan-sind-aga-hoian-sust-eemale-et-sul-parem-oleks ei ole ka päris minu teema. Mulle meeldis väga aga raamatu lõpplahendus ja kindlasti tahan teada, mis edasi saab!
"Mälestusteta suvi" jutustab loodusaktivistist linnaneiust, kes peab oma suve maal veetma. Nagu ikka, hakkab seal igasuguseid asju juhtuma: tutvumine kohalike noortega, uued sõbrad, armumine, pidutsemine, maatööd. Mulle meeldis, kuidas raamat puudutas ajakohaseid probleeme, nagu lageraie või koduvägivald. Samas ei sallinud ma alkoholi hulka ja noorte toksilisi suhteid. Jään ootama, mis järgmises osas saab. Soovitan lugeda, et oma suve Brenda omaga võrrelda!
Aitäh, Heli, raamatu eest!
August 10, 2021
Mul läks pikalt aega, et selle raamatuga vedama saada.. Mul oli natukene raske mõne kirjaniku toodud mõttega samastuda või ette kujutada. Olen ise maalt pärit ning minu ajal ei olnud isegi mitte midagi sarnast, mida siin raamatus noored ette võtsid, kindlasti ei käidud ka kogu pundiga pubis ega ka üheskoos vabatahtlikku tööd tegemas. Kindlasti mitte saunaõhtu nimel. Samuti oli mul raske aru saada Richardi vanusest, sest tihti ta tundus palju vanem(või magasin ma selle koha maha). Ja seetõttu olin ma segaduses mõnest vürtsikast kirjeldusest ja tegevusest, eriti kui Brenda oli veel alles 17. See on noorteraamat? Loodan, et mitte liiga noorte...
Ja keskonnakaitse aktivisti kohta oli Brenda minu jaoks liiga linnavurle, hoolides ainult oma välimusest ja kontsakingadest.
Meeldis aga see, et kirjanik on proovinud mõned sõnumid edastada, et vägivald pole okei, ning lõppu lisanud vajalikud viidad abi saamiseks.
Ja keskonnakaitse aktivisti kohta oli Brenda minu jaoks liiga linnavurle, hoolides ainult oma välimusest ja kontsakingadest.
Meeldis aga see, et kirjanik on proovinud mõned sõnumid edastada, et vägivald pole okei, ning lõppu lisanud vajalikud viidad abi saamiseks.
May 18, 2020
Kõigepealt julgustaks tulevasi lugejaid: kui sa peategelast üldse ei salli, anna aega. Läheb paremaks, hakkab meeldima. Mind ärritas see, kuidas Brenda jättis täielikult cappucino-rohelise (väga tabav väljend) mulje, kes küll kogu hingest tahab maailma päästa, aga kui peab ise metsa minema, on uih-aih, putukas ja hirmsad loomad. Rääkimata sellest, et no mõned loomad on nagu päästmist väärt aga teised võib kahe silma vahele jätta, sõltuvalt nunnudusest. No eksole. Samas, peategelane ei pea ju alati olema selline, kellesse sa hetkega armud. Mõnikord võtab aega. Raamatu lõpuks igal juhul elasin Brendale kaasa, tema otsused tundusid juba palju mõistlikumad.
Richardi lugu on täiesti omaette teema. Elu, mida ükski laps (ega no ka täiskasvanu ei peaks kogema) ning kogemused ja õppetunnid, mis sellest ajast saadud ja kuidas nende hirmudega ning enda harjumustega edasi elada. Üldse ei pahandaks, kui Richardi silme läbi oleks veelgi rohkem tegevust edasi antud.
Häirima jäid ainult kaks asja. Oleks oodanud, et Brenda on vegan või no taimetoitlane, see käib väga tihti keskkonnakaitsealase teemaga kaasas. Teise mõttena see, et kuigi Brendal ei olnud interneti kasutamise võimalust, siis miks ta sõbrad talle täiesti tavalisi tekstsõnumeid ei saatnud? Muidugi... suvel kiire ning mis silmist, see meelest.
Aga pikk jutt, hea jutt. Kokku võtaks kuue sõnaga: millal see teine osa nüüd tulebki?
Richardi lugu on täiesti omaette teema. Elu, mida ükski laps (ega no ka täiskasvanu ei peaks kogema) ning kogemused ja õppetunnid, mis sellest ajast saadud ja kuidas nende hirmudega ning enda harjumustega edasi elada. Üldse ei pahandaks, kui Richardi silme läbi oleks veelgi rohkem tegevust edasi antud.
Häirima jäid ainult kaks asja. Oleks oodanud, et Brenda on vegan või no taimetoitlane, see käib väga tihti keskkonnakaitsealase teemaga kaasas. Teise mõttena see, et kuigi Brendal ei olnud interneti kasutamise võimalust, siis miks ta sõbrad talle täiesti tavalisi tekstsõnumeid ei saatnud? Muidugi... suvel kiire ning mis silmist, see meelest.
Aga pikk jutt, hea jutt. Kokku võtaks kuue sõnaga: millal see teine osa nüüd tulebki?
February 21, 2022
Eks see tegelikult jääb 3,5 tärni peale.
Teose tugevuseks on selle terviklik ja usutav atmosfäär. Lugedes tekkis ikka tohutu igatsus suve ja ühe mõnusa maakoha järgi. Lisaks sellele meeldis mulle, et Richardi lapsepõlvel on reaalne mõju sellele, kuidas ta suhteid loob ja üldse elus toime tuleb. Mõistagi pole ka Brenda ja Richardi suhe seetõttu kuigi lihtne - nende elutaustad ja -olud on täiesti erinevad, nii et ühise pinna leidmine nõuab parajat pingutust. Mis lugemiskogemust ehk natuke rikkusid olid osade tegelaste ühedimensioonilisus, mõnede hetkede nn "juustusus" ja kuidagi rutakalt kokkuseotud lõpp. Küsimusi tekitas ka see, et ehkki Brenda paistab linnaelust suurt puudust tundvat, ei mõtle ta kordagi linna maha jäänud sõpradele ega ei ürita nendega internetiväliselt ühendust võtta, kui lugu seda just ei nõua.
Teose tugevuseks on selle terviklik ja usutav atmosfäär. Lugedes tekkis ikka tohutu igatsus suve ja ühe mõnusa maakoha järgi. Lisaks sellele meeldis mulle, et Richardi lapsepõlvel on reaalne mõju sellele, kuidas ta suhteid loob ja üldse elus toime tuleb. Mõistagi pole ka Brenda ja Richardi suhe seetõttu kuigi lihtne - nende elutaustad ja -olud on täiesti erinevad, nii et ühise pinna leidmine nõuab parajat pingutust. Mis lugemiskogemust ehk natuke rikkusid olid osade tegelaste ühedimensioonilisus, mõnede hetkede nn "juustusus" ja kuidagi rutakalt kokkuseotud lõpp. Küsimusi tekitas ka see, et ehkki Brenda paistab linnaelust suurt puudust tundvat, ei mõtle ta kordagi linna maha jäänud sõpradele ega ei ürita nendega internetiväliselt ühendust võtta, kui lugu seda just ei nõua.
June 2, 2020
See oli igati kaasahaarav lugemine. Võrreldes "Lõpupeoga" ei olnud lõpp ka nii üdini vastik, kuid lugu alles pooleli. Loodetavasti saab autor kiusatusest võitu ja ei tapa lootusrikast lugu ära ängi ja surmaga, nagu Eestis kipub tihti olema.
March 11, 2021
Selles raamatus on käsitletud mitmeid väga olulisi teemasid. Esiteks muidugi kogu tänapäeva maailmas ja eelkõige noorte hulgas üha süvenev sõltuvus ekraanidest, sotsiaalmeediast ja pidevast "pildil" olemisest. Gümnasist Brenda, kes suveks maale vanaema juurde pagendatakse, vormib esimestel päevadel pidevalt peas Instapostituste lauseid ja teematrelle ja viriseb mõttes, et kui mälestusi kohe üles ei pildista ja maailmaga ei jaga, kaovad need olematusse. Äärmiselt nukker ja realistlik, selliseks on paljude meie elu muutunud. Õnneks muutuvad väljamõeldud teemapostitused üha harvemas võrreldes sellega, kuidas päriselu tüdruku endasse haarab.
Teiseks muidugi keskkonnateema, sest just liigse "aktiivsuse" tõttu Brenda maale pagendataksegi. Ühest küljest on muidugi oluline, et noored probleemi endale teadvustavad ja selle nimel tegutsevad. Samas tuleb selles raamatus hästi välja n-ö cappuccino-roheliste mentaliteet ehk üksikute puude päästmine kohvitassi taga. Reaaluses pelgab keskkonnaaktivist päästetud metsas elavaid päästetud loomi ja maainimestele nii loomulik looduslik valik tundub tema jaoks kohutav. Kõige olulisem dilemma on aga keskkonnakaitse ning kohaliku kogukonna tööhõive säilimise ja majandusliku toimetuleku osas.
Kolmas, kõige mahukam ja samas ka kõige valusam teema on vägivaldsed inimsuhted, mis toodavad katkisi inimesi. Kui alguses tundubki, et Brenda enda vanemad on liiga võimukad ja pidevalt tööga hõivatud, siis on see kõik köömes selle kõrval, mida naabripoiss Richard on pidanud läbi elama. See on koht, kus tekib jõuetu viha kaitsetute füüsiliselt ja vaimselt sandistamise vastu, kuklas tiksumas teadmine, et aidata saab vaid seda, kes probleemi endale tunnistab ja end aidata laseb. Kaassõltuvus, füüsilised vigastused, vägistamine, lakkamatu hirmus elamine, läbi elu ulatuvad probleemid - need on vaid mõned valusad näited. Richardi ja Brenda sisemisi tundeid ja mõtteid on väga hästi kirjeldatud. Raamatu lõpus on toodud võimalused sellistes olukordades abi otsimiseks, mis on väga tänuväärne, sest äkki leiab nii mõnigi inimene tee abi poole.
Mis mulle selle raamatu puhul meeldis? Kindlasti retrohõnguline maaelu kirjeldus oma mummuliste piimatasside, vaikse metsajärve, heinateo ja külapeoga. Muidugi noorte romantika ja ega avameelsed seksistseenidki sellises vanuses noorte puhul liiast polnud.
Mis ei meeldinud? Sellist asja ausalt öeldes kuigi palju ei olnudki. Brenda keskkonnateemaline monoloog kiskus liiga pikaks ja ma pole kindel, kui palju tänapäeva noored Terminaatorit kuulavad. Väga loodan, et noortele meeldib see lugu sama palju kui nii paljudele täiskasvanutele, kes seda kiitnud on. Mulle igatahes oleks omal ajal sihgrupis olles oleks väga meeldinud. Ootan põnevusega järgmist osa.
Teiseks muidugi keskkonnateema, sest just liigse "aktiivsuse" tõttu Brenda maale pagendataksegi. Ühest küljest on muidugi oluline, et noored probleemi endale teadvustavad ja selle nimel tegutsevad. Samas tuleb selles raamatus hästi välja n-ö cappuccino-roheliste mentaliteet ehk üksikute puude päästmine kohvitassi taga. Reaaluses pelgab keskkonnaaktivist päästetud metsas elavaid päästetud loomi ja maainimestele nii loomulik looduslik valik tundub tema jaoks kohutav. Kõige olulisem dilemma on aga keskkonnakaitse ning kohaliku kogukonna tööhõive säilimise ja majandusliku toimetuleku osas.
Kolmas, kõige mahukam ja samas ka kõige valusam teema on vägivaldsed inimsuhted, mis toodavad katkisi inimesi. Kui alguses tundubki, et Brenda enda vanemad on liiga võimukad ja pidevalt tööga hõivatud, siis on see kõik köömes selle kõrval, mida naabripoiss Richard on pidanud läbi elama. See on koht, kus tekib jõuetu viha kaitsetute füüsiliselt ja vaimselt sandistamise vastu, kuklas tiksumas teadmine, et aidata saab vaid seda, kes probleemi endale tunnistab ja end aidata laseb. Kaassõltuvus, füüsilised vigastused, vägistamine, lakkamatu hirmus elamine, läbi elu ulatuvad probleemid - need on vaid mõned valusad näited. Richardi ja Brenda sisemisi tundeid ja mõtteid on väga hästi kirjeldatud. Raamatu lõpus on toodud võimalused sellistes olukordades abi otsimiseks, mis on väga tänuväärne, sest äkki leiab nii mõnigi inimene tee abi poole.
Mis mulle selle raamatu puhul meeldis? Kindlasti retrohõnguline maaelu kirjeldus oma mummuliste piimatasside, vaikse metsajärve, heinateo ja külapeoga. Muidugi noorte romantika ja ega avameelsed seksistseenidki sellises vanuses noorte puhul liiast polnud.
Mis ei meeldinud? Sellist asja ausalt öeldes kuigi palju ei olnudki. Brenda keskkonnateemaline monoloog kiskus liiga pikaks ja ma pole kindel, kui palju tänapäeva noored Terminaatorit kuulavad. Väga loodan, et noortele meeldib see lugu sama palju kui nii paljudele täiskasvanutele, kes seda kiitnud on. Mulle igatahes oleks omal ajal sihgrupis olles oleks väga meeldinud. Ootan põnevusega järgmist osa.
June 28, 2022
Väga mõnus ja mõtlemapanev noortekas! Täiesti piisavalt draamat, armastust, nostalgiat tekitavat maaelu. Ja tore oli näha linnaplika arengut. Veidi pirtsakast neiust sai teistega rohkem arvestav noor naine. Soovitan! Ja ootan juba raamatuklubiga 2. osa lugemist.
February 5, 2021
See oli huvitav lugu, kuid ka segadusse ajav lugu. Peategelaste vanuse järgi on see noorte täiskasvanute (täiskasvanuks saamise) lugu, kuid nende käitumise järgi oli see uute täiskasvanute lugu (töötav noormees õpetab sinisilmsele keskkooliõpilasele päris elu). Samuti ei saanud ma aru, kas tegu on tõsise draamaga või hoopis kõigi võimalike romantiliste YA ja NA raamatute paroodiaga - vahel on nagu lugu tõsiselt dramaatiline, kuid siis toimub miski või öeldakse midagi, mis tekitab kahtlust, kas seda saab ikka tõsiselt võtta. Äkki olid need humoorikad kohad lihtsalt lisatud selleks, et tõsist õhkkonda kergemaks muuta.
Seda oli huvitav lugeda, kuid ma lihtsalt ei osanud leida seda õiget punkti, kust lugedes kinni hoida, et õieti loole läheneda ja õige nurga alt sündmuseid jälgida.
Huvitav, mida järgmine osa toob.
Täpsemalt saab lugeda siin.
Seda oli huvitav lugeda, kuid ma lihtsalt ei osanud leida seda õiget punkti, kust lugedes kinni hoida, et õieti loole läheneda ja õige nurga alt sündmuseid jälgida.
Huvitav, mida järgmine osa toob.
Täpsemalt saab lugeda siin.
May 31, 2020
Ühiskonnas aset leidvad muutused, murekohad ning uued suundumused leiavad varem või hiljem kajastust ka kirjanduses. Olen juba mitmest kohast kuulnud "suurt muret", et järgmise romaanivõistluse žürii peab hakkama vist kümneid käsikirju lugema, kus maailmas ja Eestis mingi viirus ringi möllamas. Eks see kirev ja kiiresti muutuv maailm ongi enamikule kirjanikele parimaks inspiratsiooniallikaks, millele toetudes oma lood paberile panna. Hoia lihtsalt silmad-kõrvad lahti ja lase sulepeal joosta.
Heli Künnapas on oma kõige värskemasse noorteromaani "Mälestusteta suvi" võtnud sisse meie ühiskonna valupunktidest keskkonnakaitse ja perevägivalla. Kuigi romaani keskseks liiniks on noorteromaanidele igiomaselt suhted, peod ja nendega kaasnevad draamad, siis eelpool mainitud kõrvalliinid annavad kindlasti sügavust juurde.
Keskkonnakaitse teema on võetud fookusesse just läbi noorte seas kasvava üldise probleemi teadvustamise näol ning toodud välja nende valmidust konkreetsetele tegudele asuma (antud romaanis küll lokaalsel tasandil). Natuke on ka noorte keskkonnakaitsjate üle ironiseerimist (cappucino-rohelised), kuid üldiselt igati tervitatav teematõstatus meie noortekirjanduses.
Romaanis teise kõrvalliinina sisse toodud perevägivalla temaatika vaatleb seda rasket ainest eelkõige kogetu mõjuna edasisele elule. Tegelikult oleks tahtnud, et autor oleks natuke rohkem kirjutanud vahetekstidena sisse Richardi kriipivaid mälupilte lapsepõlvest, mis oleks andnud veelgi selgema tausta noormehes pulbitsevale raevule ja suutmatusele/hirmule lähisuhteid luua/hoida. Kiidusõnad ka raamatu lõppu lisatud kontaktide eest, kuhu võib lähisuhtevägivalda kogenud inimene pöörduda.
Kuigi romaani viimasel paarikümnel leheküljel oli tunda tegevusliinide kiiruga kokkuvõtmist ning ka cliffhanger polnud minu meelest kõige õnnestunum, siis Brenda ja Richardi loo jätku jään ma igatahes ootama.
#suvelugemisega_algus_tehtud #maal_juhtub_nii_mõndagi #kolkaküla_romantika
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Heli Künnapas on oma kõige värskemasse noorteromaani "Mälestusteta suvi" võtnud sisse meie ühiskonna valupunktidest keskkonnakaitse ja perevägivalla. Kuigi romaani keskseks liiniks on noorteromaanidele igiomaselt suhted, peod ja nendega kaasnevad draamad, siis eelpool mainitud kõrvalliinid annavad kindlasti sügavust juurde.
Keskkonnakaitse teema on võetud fookusesse just läbi noorte seas kasvava üldise probleemi teadvustamise näol ning toodud välja nende valmidust konkreetsetele tegudele asuma (antud romaanis küll lokaalsel tasandil). Natuke on ka noorte keskkonnakaitsjate üle ironiseerimist (cappucino-rohelised), kuid üldiselt igati tervitatav teematõstatus meie noortekirjanduses.
Romaanis teise kõrvalliinina sisse toodud perevägivalla temaatika vaatleb seda rasket ainest eelkõige kogetu mõjuna edasisele elule. Tegelikult oleks tahtnud, et autor oleks natuke rohkem kirjutanud vahetekstidena sisse Richardi kriipivaid mälupilte lapsepõlvest, mis oleks andnud veelgi selgema tausta noormehes pulbitsevale raevule ja suutmatusele/hirmule lähisuhteid luua/hoida. Kiidusõnad ka raamatu lõppu lisatud kontaktide eest, kuhu võib lähisuhtevägivalda kogenud inimene pöörduda.
Kuigi romaani viimasel paarikümnel leheküljel oli tunda tegevusliinide kiiruga kokkuvõtmist ning ka cliffhanger polnud minu meelest kõige õnnestunum, siis Brenda ja Richardi loo jätku jään ma igatahes ootama.
#suvelugemisega_algus_tehtud #maal_juhtub_nii_mõndagi #kolkaküla_romantika
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
April 22, 2021
Väga meeldis ja julgen noortele kindlasti ka soovitada. Peategelane Brenda (ainus, mis häiris oli, et miks peategelastele oli pandud välismaa noorte nimed) kujutab endale ette, et on keskkonnaaktivist ja kange looduse päästja. Sattudes suveks maale vanaema juurde, ilma netiühenduseta ja igapäevaste insta postitusteta, hakkab vaikselt kooruma, et protestida võib ju neiu osata ja sotsiaalmeedias seda promoda, kuid päris loodusest ja seal liikumisest pole Brendal vähimatki aimu. Pole hullu, kohalikud noored õpetavad looduses liikuma ja asju mitmekülgselt mõistma. Lisaks looduse teemadele on raamatus juttu noorte tunnetest, perevägivallast, vägistamisest ning mitmest väga oluliselt teemast. Raamat mille loed ühe jutiga läbi, sest käest panna ei raatsi.
February 10, 2021
Ei ole tükk aega nii mõnusat, huvitavat ja kaasakiskuvat noortekat lugenud. Ei jõua järge ära oodata.
July 10, 2020
Väga hoogne, mõnus ja tõesti noortest noortele ja ka vanematele. Ma tahaks ka kohe järgmist osa lugeda ja ei läbe üldse oodata. Sellepärast ma ka tavalislet ootan,et kõik osad olemas oleksid,et saaksin ühe jutiga lugeda, mitte aasta või mõnikord kauemgi oodata :)
Aga seekord oli mõnus maaelu äratundmine, kibeleks ise ka kohe maale elama, mitte seal ainult suvitama ja nädalavahetusi veetma. Nii nagu ikka oli suhtedraamasid, omavahelisi möödarääkimisi, armsaid koosolemise hetki, perevägivalda. Kõigile midagi , mõnus suvelugemine on kindlustatud.
Aga seekord oli mõnus maaelu äratundmine, kibeleks ise ka kohe maale elama, mitte seal ainult suvitama ja nädalavahetusi veetma. Nii nagu ikka oli suhtedraamasid, omavahelisi möödarääkimisi, armsaid koosolemise hetki, perevägivalda. Kõigile midagi , mõnus suvelugemine on kindlustatud.
May 19, 2020
Brenda on loodust armastav noor, kes on linnas üles kasvanud ja kuigi looduse päästmine on talle väga südamelähedane, siis päris loodusest ei tea ta väga midagi ja kardab iga väiksematki looma ja putukat. Oma suure aktivismi pärast saadavad vanemad ta suveks maale vanaema juurde pagendusse. Vanaemal on oma talu ja ka mõned loomad ning korralik külaelu ümberringi. Nagu arvata võib, siis tunneb Brenda ennast maal kui võõrkeha. Talle tundub, et ka kohalikud ei salli teda, eriti vanaema naabri lapselaps Richard. Järgneb väga sündmusterohke suvi, kus on noorte armastust, enesearengut, hirmu enda lähedaste ja looduse pärast, maaelu argipäeva ja ilusat Eesti suve.
Mulle see raamat meeldis. Väga. Lugesin selle veidi rohkem kui päevaga läbi, et päris mitu öötundi läks selle peale, aga nii Brenda kui Richard tõmbasid mind endaga lihtsalt kaasa. Lugu liikus kiiresti edasi, aga ei olnud sellist tunnet, et midagi oleks kiirustatud või vahele jäänud. Noorte romaan hakkas ka vaikselt susisema enne kui lõkkele lõi, samas see võttis täpselt parajalt aega. Mulle meeldis, et kui peatükid vahetusid, siis sai neid lugeda eri vaatevinklitest ja vahetusid nii neiu kui noormehe mõtted. See andis ka lähemalt vaate Richardi lapsepõlvele. Tema peatükke oleks isegi rohkem tahtnud.
Väga palju oli raamatus sellist väikese koha maaelu kirjeldusi, kus kõik tunnevad kõiki, aitavad üksteist talutöödes ja noored üritavad igapäevaselt leida meelelahutust, mis sisaldab ka piisavalt alkoholi. See on kuidagi nii tavaline, aga samas ka eriline. Maal üles kasvanuna on need mälestused olemas, aga linnas elades on see väga kaugeks jäänud. Eks seepärast vaatasid ka maal elajad linnast tulijat kui korralikku vurlet, kes ei tea midagi.
Mõnel korral olid tegelased minu jaoks oma vanuse kohta väga elutargad. Võib-olla isegi veidi liiga targad. Nad oskasid oma emotsioone analüüsida paremini kui enamik täiskasvanuid seda teha suudavad või tahavad. Samas ma usun, et see oli ka taotluslik, et paneks mõtlema ja võttes arvesse ühe tegelase lapsepõlve ka vajalik.
Üks asi, aga mis mulle üldse ei meeldi, on see, et ma pean järge ootama. Ma põhjusega ei hakka vaatama tele- või lugema raamatutesarju, millel ei ole kõiki osasid väljas, sest mulle ei meeldi oodata ja tahan teada mis edasi saab. Kohe! :D
Aga tegelikult soovitan seda raamatut lugeda, kui soovite kui meeldivad sellise romantilised, aga sügavamate tunnete ja taustadega tegelastega lood.
Mulle see raamat meeldis. Väga. Lugesin selle veidi rohkem kui päevaga läbi, et päris mitu öötundi läks selle peale, aga nii Brenda kui Richard tõmbasid mind endaga lihtsalt kaasa. Lugu liikus kiiresti edasi, aga ei olnud sellist tunnet, et midagi oleks kiirustatud või vahele jäänud. Noorte romaan hakkas ka vaikselt susisema enne kui lõkkele lõi, samas see võttis täpselt parajalt aega. Mulle meeldis, et kui peatükid vahetusid, siis sai neid lugeda eri vaatevinklitest ja vahetusid nii neiu kui noormehe mõtted. See andis ka lähemalt vaate Richardi lapsepõlvele. Tema peatükke oleks isegi rohkem tahtnud.
Väga palju oli raamatus sellist väikese koha maaelu kirjeldusi, kus kõik tunnevad kõiki, aitavad üksteist talutöödes ja noored üritavad igapäevaselt leida meelelahutust, mis sisaldab ka piisavalt alkoholi. See on kuidagi nii tavaline, aga samas ka eriline. Maal üles kasvanuna on need mälestused olemas, aga linnas elades on see väga kaugeks jäänud. Eks seepärast vaatasid ka maal elajad linnast tulijat kui korralikku vurlet, kes ei tea midagi.
Mõnel korral olid tegelased minu jaoks oma vanuse kohta väga elutargad. Võib-olla isegi veidi liiga targad. Nad oskasid oma emotsioone analüüsida paremini kui enamik täiskasvanuid seda teha suudavad või tahavad. Samas ma usun, et see oli ka taotluslik, et paneks mõtlema ja võttes arvesse ühe tegelase lapsepõlve ka vajalik.
Üks asi, aga mis mulle üldse ei meeldi, on see, et ma pean järge ootama. Ma põhjusega ei hakka vaatama tele- või lugema raamatutesarju, millel ei ole kõiki osasid väljas, sest mulle ei meeldi oodata ja tahan teada mis edasi saab. Kohe! :D
Aga tegelikult soovitan seda raamatut lugeda, kui soovite kui meeldivad sellise romantilised, aga sügavamate tunnete ja taustadega tegelastega lood.
June 2, 2021
Minu arvates oli teos vägagi huvitav. Mul polnud kordagi seda lugedes igav, rääkimata soovist raamatut käest panna. Emotsioonid suutis see raamat küll ülesse kütta. Tundis ilmselt kõike samamoodi ja samal ajal, mil peategelased ise, sest need sündmused ja momendid olid niivõrd reaalsed. Terve lugemise aja oli tunne nagu ma loeksin raamatut, mille on mõni mu lähedane sõbranna kirjutanud :) Raamatuga oli nii kerge ühenduda, sest mitte midagi või keegi polnud üle paisutatud ja see ei lõppenud nii nagu tavaliselt sellise sisuga raamatud lõppevad. Eriti meeldis mulle see, et raamatu pealkirja selgitus selgub raamatu kõige viimasel leheküljel.
May 19, 2021
Seekord raamat, mida ma ilmselt oma 12-aastasele tütrele veel ei soovitaks. Ehkki alguse poolest oleks see küll just selline lugu, millega samastuda - neti- ja nutisõltuvuses noor saadetakse suveks elama maale, vanaema juurde... Linnas on ta silma jäänud looduskaitseteemalistes aktsioonides osalemistega ning vanemad loodavad teda sarnastest ettevõtmistest maale komandeerimise abil eemal hoida. Muidugi mõista on tüdrukul tunne, et see suvi kujuneb väga pikaks ja igavaks - isegi postitusi (#minumõttetudkuudmaal) ei saa teha, sest vanemad on telefoni interneti kinni keeranud - ent üsna ruttu õpib ta tundma teisi lähedal elavaid noori ning tema elu muutub iga päevaga järjest põnevamaks. Ka keerukamaks.
Brenda esimeseks tutvuseks on naabermajas elav Richard, kes näib tüdrukusse suhtuvat paraja vastumeelsusega, suutes samas suhelda väga sujuvalt mitme kohaliku neiuga. Tasapisi ilmneb, et poisi imeliku suhtumise tagamaad on siiski hoopis muudest asjaoludest põhjustatud. Brenda õpib olema abiks maatöödel, heinategemisel ning majavärvimisel ning näeb lõpuks oma silmaga loodust, mis tema jaoks seni siiski veidi hirmutav ja salapärane on olnud. Lõpuks pole paljud asjad ja inimesed sellised, nagu nad algselt on paistnud... Kes "Mälestusteta suvi" esimese osa on läbi lugenud, jääb igal juhul kannatamatult raamatu teist osa ootama!
Brenda esimeseks tutvuseks on naabermajas elav Richard, kes näib tüdrukusse suhtuvat paraja vastumeelsusega, suutes samas suhelda väga sujuvalt mitme kohaliku neiuga. Tasapisi ilmneb, et poisi imeliku suhtumise tagamaad on siiski hoopis muudest asjaoludest põhjustatud. Brenda õpib olema abiks maatöödel, heinategemisel ning majavärvimisel ning näeb lõpuks oma silmaga loodust, mis tema jaoks seni siiski veidi hirmutav ja salapärane on olnud. Lõpuks pole paljud asjad ja inimesed sellised, nagu nad algselt on paistnud... Kes "Mälestusteta suvi" esimese osa on läbi lugenud, jääb igal juhul kannatamatult raamatu teist osa ootama!
August 28, 2022
"Mälestusteta suvi" on lugu looduskaitsjast linnanoorest Brendast, kes on sunnitud oma ekstreemse loodushuvi tõttu veetma terve suve maal vanaema juures ilma internetita - seega ilma võimaluseta miskit maailmaga jagada. Juba esimestel päevadel teeb tüdruku senine elu aga kannapöörde.
Raamat tundub realistlik, aus ning sellest lähtuvalt ka valus. Kirjanik tekitab lugejas soovi peategelasele kaasa elada. Siiski on peategelane Brenda väga tasakaalutu ning liigdramaatiline noor, mis tekitab ülepingutatud ja klišeelise tunde.
Lugu iseenesest meeldis ning võtan ilmselt peagi ette ka "Mälestusteta suve" teise osa.
Raamat tundub realistlik, aus ning sellest lähtuvalt ka valus. Kirjanik tekitab lugejas soovi peategelasele kaasa elada. Siiski on peategelane Brenda väga tasakaalutu ning liigdramaatiline noor, mis tekitab ülepingutatud ja klišeelise tunde.
Lugu iseenesest meeldis ning võtan ilmselt peagi ette ka "Mälestusteta suve" teise osa.
June 6, 2025
Mulle meeldib eriti koht, kus on tõlgituna sõnad, mis minu arvates viitavad Evanescence laulule „Bring Me To Life“ - vähemalt osa sõnu kattub. Richard kihutab koos tüdrukuga autos läbi öö, muusika on kõrvulukustavalt vali. Poisi süsisünged emotsioonid on laes. Ja siis tekib tüdrukul vastupandamatu soov tualetti minna. Kirsina tordil keeldub ta oma asju metsa all ajamast ja nõuab a proper toilet.
Minu jaoks oli see situatsioon tõeliselt koomiline :)
Minu jaoks oli see situatsioon tõeliselt koomiline :)
May 29, 2022
Päris hea mõte saata laps internetita telefoniga maale vanaema juurde. Igavus on edasiviiv jõud!
Minu jaoks on lugu aga liiga noortekas, hormoonid möllavad, igasugune tasakaal on kahtlane, on/off suhted, emotsioonid laes, segased tunded.
Meeldis aga kuidas oli juttu sisse toodud maailma parandamise teema.
Minu jaoks on lugu aga liiga noortekas, hormoonid möllavad, igasugune tasakaal on kahtlane, on/off suhted, emotsioonid laes, segased tunded.
Meeldis aga kuidas oli juttu sisse toodud maailma parandamise teema.
April 30, 2023
Sain raamatu kolme päevaga läbi. Väga kaasahaarav. See raamat hakkas mulle meenutama üht teist: Meyeri „Videvik“. Mitte küll sündmustik vaid just tegelased. Brenda meenutas Bellat, Richard Edwardit, Lotta Alice‘i, Siim Jacobi… oleks huvitav lugeda kas keegi siin näeb neid samuti sarnaselt?
May 30, 2024
See raamat on nii pikalt mu kapis olnud ja miskipärast otsustasin alles nüüd seda lugeda. Oh milline kogemus. Ma ei armasta enamasti eesti keelseid raamatuid ja kuigi ka seda oli nii mõneski kohas veider lugeda siis puges see mulle ikkagi südamesse.
November 7, 2021
Appi, liiga pisararohke. Liiga palju emotsioone sain endale kaela sealt. Imeline raamat ja nüüd ei jõua ära oodata, et teist osa lugeda.
August 18, 2022
esimene raamat, kus kohtasin eesti lõõtsa representationi
February 7, 2023
Lihtsalt nii hea ....
February 18, 2023
4.5⭐
Nii hea raamat! Tekitas palju emotsioone
Nii hea raamat! Tekitas palju emotsioone
August 2, 2023
3.5⭐
Kui ma selle raamatu kätte võtsin ei arvanud ma, et see minus selliseid tundeid võiks tekitada.
See raamat oli nii sügavamõtteline, kurb ja ka rõõmus. Hakkasin igatsema maa elu ja samas nautima seda mis mu ümber on. Ma armastasin seda raamatut, aga järgmisel hetkel vihkasin. See oli tõesti südantlõhestav lugu. Brenda mulle eriti ei meeldinud. Ta ei mõistnud piisavalt Richardit. Ta olin liiga pealispindne ja isekas.
Kui ma selle raamatu kätte võtsin ei arvanud ma, et see minus selliseid tundeid võiks tekitada.
See raamat oli nii sügavamõtteline, kurb ja ka rõõmus. Hakkasin igatsema maa elu ja samas nautima seda mis mu ümber on. Ma armastasin seda raamatut, aga järgmisel hetkel vihkasin. See oli tõesti südantlõhestav lugu. Brenda mulle eriti ei meeldinud. Ta ei mõistnud piisavalt Richardit. Ta olin liiga pealispindne ja isekas.
Displaying 1 - 30 of 31 reviews