Augusti viimasel nädalavahetusel Pärnust Tallinna poole sõites võis teel märgata salgakesi vihmast vettinud, särkidel kolme Balti riigi lippe arvestades ilmselt pikast teest väsinud olemisega, aga samal ajal autode suunas aeg-ajalt lahkelt lehvitavaid jooksjaid. Vaatepilt muutis teismelise kaasreisija mõtlikuks, millest sündis hetk hiljem küsimus – huvitav, mis tunne neil on?
Teadupärast on enamus keerulisi küsimusi lihtsad. Seegi polnud erand. Sest tõesti, mida peaks tundma jahedust, janu ja väsimust trotsiv jooksja, pühkides põselt kliimaseadme, raadio ja joogitopsi hoidjatega mööda vuhistavate sõidukite õhku paisatud poriudu? Üllatavalt on vastus ilmne, kuigi võib jääda autos istuja poolses kirjelduses märkamatuks. Tunne peab ju olema parem kui autos olijatel.
Kristjan Port on spordibioloog ja Tallinna Ülikooli õppejõud. Käesolevasse kogumikku on koondatud tema poolt kirjutatud artiklid, mis on ilmunud ajakirjas Edasi.org 2018–2020. Porti kolumnid on üldharivad ja kirjutatud ladusas keeles, mis teeb need tekstid põnevaks paljudele inimestele erinevatel elualadel.
võibolla on mu probleem selles, et ma ei tea, mis küsimused need on, millele Port oma kolumnides vastab. sest lugedes oli kogu aeg tunne, et mul on puudu... kontekst. pool diskussiooni. jah, just - kõik need tekstid, ehkki koosnesid täiesti korrektsetest sõnadest ja lausetest, olid mu jaoks täiesti seosetud, sest iga kord, kui hakkas nagu mingi mõte vormuma, lõppes see ära ja järgmiselt realt algas mingi hoopis muu jutt. just nagu oleks tegu olnud dialoogi või intervjuuga, aga teise osapoole vastused või küsimused olid ära jäetud.
samas jälle jäin aegajalt mõnda lauset ka mitu korda lugema ja pidin nentima, et see lihtsalt... ei klapi. isegi mitte iseendaga. nagu, mida kuradit peaks tähendama see: "Elame liitreaalsuses. Argiseid kilogramme lohistavaid samme talutab sotsiaalmeedia kehatu kergusega infososin." (see on artikli algus, nii et rohkem konteksti pole mul ka kuskilt võtta teile kahjuks)?
või see: "Levinud arusaamade kohaselt peetakse pakutud teed probleemi lahenduseks või takistuseks, miks see rada kellelegi isiklikult ei sobi." misasjaaaaaaaaa.
aga hämmastav on see, et kui otse Edasis olen juhtunud mõnd Pordi kolumni lugema, siis justkui on tundunud... täitsa mõistlik tekst. ja need siin peakski olema varem Edasis ilmunud, nii et kujutage ette, keegi on neid enne lugenud ja avaldamiskõlblikuks tunnistanud ja jõudumööda toimetanud ja siis avaldanudki ja pettunud massid ei ole toimetust hangudega rünnanud ja siis on nad uuesti üle loetud ja otsustatud, et oo, kõvade kaante vahele köitmist väärt ja... noh, ühesõnaga, minu meelest on kiningas puha alasti ja täiskasvanud pole julenud seda välja öelda.
Järjekordne näide, kuidas mitteprofessionaalne kirjanik teeb silmad ette nii mõnelegi elukutselisele kirjanikule. Stiililt, mõttepuhtuselt, sõnaosavuselt. Noh, ja mõistagi oli selles raamatus palju tarka. Sest Kristjan on tark. Ja raamat oli suur nauding.
Mulle on alati meeldinud mõtteselgus, millega Kristjan Port kirjutab. Väga nauditav lugemine. Aga tiitel on eksitav - ei anta vastuseid, vaid arutletakse ja minul jäi mulje, et tegelikult ei saagi vastuseid anda. On võimalik valida tõde ja selle järgi toimetada. Aga kas tõde ka teistele tõde on, on juba sootuks teine küsimus. Ja see ongi minu arvates suurepärane - ma ei julge enam ammu kinnitada, et üks või teine asi kehtib. Isegi värvi puhul. St kui mina näen värvi sinisena ja sina näed sinisena, ei tähenda, et me täpselt sama näeme ja/või mõtleme. Ja seega ongi vahel lihtsam mitte mõelda ja lasta emotsioonidel end kanda. Tore on, kui suudame seda teadvustada (nii enese, kui teiste puhul), et see pole mingi suurema mõttetöö vili, vaid pelk emotsioon, mis võib järgmisel hetkel mööduda (ehkki ei pruugi). Elu on üks keeruline asi ja kui muud ei oska, siis tuleb lihtsalt nautida seda, mis on. Minevikku ei saa muuta ja (eriti tänases maailmas) tulevikust ei tea me suurt midagi, st naudime hetke ja teeme oma ajast hea, kvaliteetse (enese jaoks) elu. Sest homme võib juba olemata olla.
Ei olnud seal vastuseid ega küsimusi, mõned täitsa huvitavad mõttekäigud olid, ja siis mõned mõttehüpped, millega mina sugugi kaasas ei olnud. Et muidu nagu mõte ilusti jookesb ja siis on järsku mingi täielik lambist väide... kust sa, lilleke sinna said? Aga tasus ikka lugemist küll, tänan küsimast. Osad mõttekäigud viisid ilusasti loogiliselt kohale ja jätsid endast maha midagi uudset.