What do you think?
Rate this book
Lõuna-Ameerika rohtlates ja jõgedel
Aastail 1794-1804 reisis maailmakuulus saksa teadlane Alexander von Humboldt koos prantsuse arsti Aimé Bonpland'iga Venetsueelas. Mõlemad sõitsid tuhandeid kilomeetreid mööda kärestikulisi jõgesid, rändasid mööda džungleid, kohtasid hirmuäratavaid metsloomi ja jälgisid kohalike indiaanlaste ja neegerorjade elu kolonisaatorite ikke all, millest jutustataksegi käesolevas raamatus.
256 pages, Hardcover
Published January 1, 1972
1 person is currently reading
3 people want to read
About the author
Alexander von Humboldt
1,089 books214 followersExpeditions of German scientist Baron Friedrich Heinrich Alexander von Humboldt to Latin America from 1799 to 1804 and to Siberia in 1829 greatly advanced the fields of ecology, geology, and meteorology.
Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander Freiherr von Humboldt, a naturalist and the younger brother of the Prussian minister, philosopher, and linguist, Wilhelm von Humboldt, explored. Quantitative botanical work of Humboldt founded biogeography.
Humboldt traveled extensively, explored, and described for the first time in a generally considered modern manner and point of view. He wrote up his description of the journey and published an enormous set of volumes over 21 years. He first proposed that forces once joined South America and Africa, the lands, bordering the Atlantic Ocean. Later, his five-volume work, Kosmos (1845), attempted to unify the various branches of knowledge. Humboldt supported, included, and worked with Joseph-Louis Gay-Lussac, Justus von Liebig, Louis Agassiz, and Matthew Fontaine Maury and most notably conducted much of his exploration with Aimé Bonpland.
Friedrich Wilhelm Heinrich Alexander Freiherr von Humboldt, a naturalist and the younger brother of the Prussian minister, philosopher, and linguist, Wilhelm von Humboldt, explored. Quantitative botanical work of Humboldt founded biogeography.
Humboldt traveled extensively, explored, and described for the first time in a generally considered modern manner and point of view. He wrote up his description of the journey and published an enormous set of volumes over 21 years. He first proposed that forces once joined South America and Africa, the lands, bordering the Atlantic Ocean. Later, his five-volume work, Kosmos (1845), attempted to unify the various branches of knowledge. Humboldt supported, included, and worked with Joseph-Louis Gay-Lussac, Justus von Liebig, Louis Agassiz, and Matthew Fontaine Maury and most notably conducted much of his exploration with Aimé Bonpland.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 of 1 review
August 30, 2023
Humboldti 1799-1804 reisi esimest aastat käsitlev lugu on autori poolt laiemale lugejaskonnale hulk aega peale reisi kirjutatud ja seejärel 1968. aastal saksa keeles ilmunud väljaande tarvis kärbitud ja kohendatud. Pikemate kärbete kohal on kaldkirjas tehtud väike kokkuvõte välja jäätu sisust. Lisaks on kaldkirjas vahele lisatud täiendavat informatsiooni 20. sajandi lugejale.
Aga kõige veidram, et ilma täiendava selgituseta on 1799. aasta reisikiri illustreeritud fotodega reisitud paikadest. Nojah, foto allkiri võib olla näiteks: “Humboldt ja Bonpland’il tuli vett hankida lompidest; tänapäeval joodavad ljaneerod oma hobuseid väljaehitatud veevõtukohtadest”
Lõpptulemus oli kergestiloetav ja mõtisklemisele suunav. Oleks olnud eriti tore, kui saanuksin öelda, et kahesaja aasta eest kirjutatu on ka tänapäeval nauditav, aga ei saa täpselt öelda, kui suure osa lugemismõnust annab hilisem teksti ümbertöötlus.
Kuna raamatu algusesse paigutatud kokkuvõttes Humboldti elust ja tegevusest mainiti, et “vana Humboldt arvukate pealtnägijate tunnistuse järgi erakordselt palju rääkis”, siis mõtisklesin, kas see vajadus rääkida võis ka mõjutada oskust kaasahaaravalt kirjutada?
Aga kõige veidram, et ilma täiendava selgituseta on 1799. aasta reisikiri illustreeritud fotodega reisitud paikadest. Nojah, foto allkiri võib olla näiteks: “Humboldt ja Bonpland’il tuli vett hankida lompidest; tänapäeval joodavad ljaneerod oma hobuseid väljaehitatud veevõtukohtadest”
Lõpptulemus oli kergestiloetav ja mõtisklemisele suunav. Oleks olnud eriti tore, kui saanuksin öelda, et kahesaja aasta eest kirjutatu on ka tänapäeval nauditav, aga ei saa täpselt öelda, kui suure osa lugemismõnust annab hilisem teksti ümbertöötlus.
Kuna raamatu algusesse paigutatud kokkuvõttes Humboldti elust ja tegevusest mainiti, et “vana Humboldt arvukate pealtnägijate tunnistuse järgi erakordselt palju rääkis”, siis mõtisklesin, kas see vajadus rääkida võis ka mõjutada oskust kaasahaaravalt kirjutada?
Displaying 1 of 1 review