What do you think?
Rate this book
Tuumahiid 5: Fusioon
Reaktori jutukogu „Tuumahiid“ viies number koondab võrguväljaandes ilmunud ulmelugude valikut aastatest 2018-2019. Autorite hulgas leidub mitmeid varem tunnustust leidnud ulmekirjalikke: Maniakkide Tänav (6 Ulmeühingu auhinda Stalker), Heinrich Weinberg (3 Ulmeühingu auhinda Stalker), Joel Jans (6 Ulmeühingu auhinda Stalker, II koht Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2019), Miikael Jekimov (esikoht Ulmeühingu 2019 jutuvõistlusel) ja Mairi Laurik (I koht kirjastuse Tänapäev noorteromaanivõistlusel, II koht kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel). Samal ajal tutvustame lugejale mitmeid uusi autoreid nagu Ander Skarp, Marika Piip, Helina Ravasoo, Laura Loolaid ning Kadri Umbleja.
Lugudes käsitletakse mitmesuguseid inimkonna ja tehnoloogia arenguga seotud küsimusi; tegevuspaikade seast leiame polaarjoonetaguse mägihotelli, tulevikudüstoopia virtuaaltegelikkuse, vana talutare ja kauged kosmoseavarused.
Lugudes käsitletakse mitmesuguseid inimkonna ja tehnoloogia arenguga seotud küsimusi; tegevuspaikade seast leiame polaarjoonetaguse mägihotelli, tulevikudüstoopia virtuaaltegelikkuse, vana talutare ja kauged kosmoseavarused.
272 pages, Paperback
Published June 1, 2020
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 3 of 3 reviews
June 30, 2020
Eelmistest kogumikest ühtlasema taseme ja loetavama küljendusega.
August 9, 2020
Viimase aja üks paremaid kodumaise ulme kogumikke. Paljud lood oleksid väga hästi oma sisu poolest sobinud ka teematilistes kogumikesse "Ülestõusjad ja kodukäijad" ja "Eestid, mida ei olnud". Antud kogumikud oleksid sellest ainult võitnud.
Eriliselt jäi hinges kõlama alternatiivajalooline fantaasialugu Mairi Laurikult "Kaks pistet rebase jalga" - väga ühtse stiili ja rahvusliku temaatikaga. Tavaliselt mulle ei meeldi, kui lugu pendeldab kahe ajajoone vahel, kuid antud juhul oli see vormistatud meisterlikult ja kandis loo sisu väga hästi edasi.
Ära tasuks märkida veel ka Mainiakkide Tänava "Tähed täis surma" ja Joel Jansi "Tarvatrepi punased astmed", kus mõlemad lood on actionist täis pitkitud lugejale väga huvitavate detailidega tulevikumaailmad.
Ning ühe mu lemmikkirjaniku, Weinbergi sõrmede alt on antud kogumikku lisatud suvisele puhkuste perioodile just sobilik õudukas "Vaikust ja rahu", mis sai ainult kuidagi väga kiiresti läbi. Idee ei olnud midagi uut, aga teostus oli väga hea ning loo lõppki veidi teistsugune kui tavaliselt.
Eriliselt jäi hinges kõlama alternatiivajalooline fantaasialugu Mairi Laurikult "Kaks pistet rebase jalga" - väga ühtse stiili ja rahvusliku temaatikaga. Tavaliselt mulle ei meeldi, kui lugu pendeldab kahe ajajoone vahel, kuid antud juhul oli see vormistatud meisterlikult ja kandis loo sisu väga hästi edasi.
Ära tasuks märkida veel ka Mainiakkide Tänava "Tähed täis surma" ja Joel Jansi "Tarvatrepi punased astmed", kus mõlemad lood on actionist täis pitkitud lugejale väga huvitavate detailidega tulevikumaailmad.
Ning ühe mu lemmikkirjaniku, Weinbergi sõrmede alt on antud kogumikku lisatud suvisele puhkuste perioodile just sobilik õudukas "Vaikust ja rahu", mis sai ainult kuidagi väga kiiresti läbi. Idee ei olnud midagi uut, aga teostus oli väga hea ning loo lõppki veidi teistsugune kui tavaliselt.
August 4, 2022
1. Marika Piip. Üksi
Rahulik muinasjutusliku olustikuga lugu. Melanhoolne lõpp tegi natuke nukrameelseks, mis rikkus seda muinasjutulikku olustikku.
4/5
2. Kadri Umbleja. Kollaborant
Täitsa hea lugu, kuigi natuke young-adultish. Kahjuks lõpp ei istunud mulle kuidagi. Seal tehtud otsus oli väga silmakirjalik. Selle otsuse jaoks tehti küll loogilisi argumente, aga jäi tunne, et vastargumendid olid tugevamad.
3/5
3. Maniakkide Tänav. Tähed täis surma
Täitsa hea lugu. Hoidis põnevil ning üllatavalt loo sisu osas etteheitvaid hetki ei paistnud olevat. Struktuuriliselt viimane lõpp paistis natuke venivat, mis pikema loo puhul poleks probleem olnud, aga lühijutu osas tundus, et peale eelnevat märulit, sai lõpuks hoog liiga maha tõmmatud.
3/5
4. Miikael Jekimov. Muld ei hoia
Süngem rehepapilik lugu. Ainult nalja asemel oli masendus. Viimaste lõikudega jättis muinasjutuliku mulje. Kes tahab eesti muinasjuttude tontidega seotud lugusid, siis see võiks sobida.
3/5
5. Heinrich Weinberg. Vaikust ja rahu
Esimese paari peatükiga jätab selline b-filmi õuduka mulje. Õhustikku pinget kruvitakse vaikselt järjest üles.
Kuhu lugu lõpus keeras oli meeldivalt ootamatu. Alates USA lendurist tundus lugu natuke oma võlu kaotavat, huvitava kompaktse loo asemel tekkisid lahtiseid otsi, mida tõmmates tekib kindlasti huvitav lugu, aga enam mitte sellise õudusfilmi olustikuga. Siiski oli tugev lugu.
4/5
6. Joel Jans. Taevatrepi punased astmed
Algus haaras kohe fantaasia kaasa, väga huvitav idee kus saab nii märulit, pingeid ja vaevarikkust.
Lõpp aga kaotas natuke seda põnevust. Võib-olla algus meeldis nii väga, et pani ootused kogu loole väga kõrgele. Jäi häirima tõenäosus, et just nii olid lood nagu nad olid. Miskit oleks vaja juurde olnud, mis oleks seletanud rohkem kokkusattumusi.
3/5
7. Laura Loolaid. Öö laulupeomuuseumis
Siin oli palju huvitavat ja põnevat, ning ka kogu tapatalgude mänglev toon oli kohati huvitav. Aga lõpuks siiski häiris kui kergelt kõik see tapmine käis. Kõik action tundus unenäoline, mitte realistlik. Enamus inimesi lihtsalt ootas ühe koha peal, et paha saaks tappa. Unenäolisusele lisas juurde ka kui vähe kõiki see olukord paistis mõjutavat ning ootamatud muinasjutulised elemendid nagu võluseelik.
Loos on olemas elemendid hea humoorika rümbarebu jaoks, aga mõningate lehekülgede jagu sidematerjali oleks juhtumiste vahele ära kulunud.
PS: olen suur sõna "rümbarebu" fänn.
3/5
8. Mairi Laurik. Kaks pistet rebase jalga
Hästi kirjutatud lugu, mis haaras kohe jälgima nii olevikku kui minevikku.
Poole loo peal juba mõtlesin, et "väga meeldis" hinnangut väärt, aga lõpp vajus kahjuks ära. Kõik ulmeline mis seal toimus oli väga viis pluss, aga oleks võinud mõned leheküljed rohkem olevikkus toimuvat aga selle asemel jäi lugu pooleli.
4/5
9. Ander Skarp. Inimlik eksimus
Loo idee oli hea, aga kahjuks paistis selline keskpärane lugu. Samas see on probleem mis üldiselt mõneleheküljese juttudega on. Oleks tegevuste kirjelduste juurde natuke rohkemat tahtnud. Et mind rohkem kaasa oleks haaranud, siis oleks natuke peenhäälestusi ära kulunud.
3/5
10. Helina Ravasoo. Musta reede söömaaeg
Üks seda sorti lugusid, kus loetult ei jäta suurt muljet, aga kui hakata oma arvamust kirja paneme, siis avastad, et tegelikult oli päris hea lugu. Sest tegelikult mulle meeldisid need tuleviku inimeste arvamus, kuidas vanasti asjad käisid, ning samamoodi ka jutu teise osa dramaatiline iroonia.
4/5
Kokkuvõte
Kuna ainuke Tuumahiid mida ma enne seda olin lugenud, oli esimene (Tuumahiid), siis valim pole väga suur, aga tundus kvaliteedi poolest tugevam. Tõenäoliselt mängis sellele muljele kaasa, et siin olid pikemad lood. See andis võimaluse lugudesse rohkem süveneda, ning kuigi polnud väga lugusid millest ma ülimalt vaimustunud oleks, siis üldiselt nina krimpsutamist oli vähem. Üldine muster paistab olevat, et loo lõpp kippus pettumusi valmistama, kuigi selle hetkeni lood täitsa meeldisid. Tihti lõpu pettumus võis vabalt olla maitse küsimus.
Kokku oli kümme lugu ja keskmine hinne neile tuli 3.4.
Peab ülejäänud Tuumahiiud ka koju valmis otsima, et ka need mingi hetk ette võtta.
PS: jäin mõtlema, et ei suuda kaanepilti viia kokku ühegi konkreetse looga. Mis on natuke pettumist valmistav, sest erinevalt esimesest Tuumahiidust, kaanepilt viitas kuidagi rohkem üldisele ulmejuttudele, see aga paistab mingit lugu jutustavat või illustreerivat. Tekitas ootusi.
3/5
Rahulik muinasjutusliku olustikuga lugu. Melanhoolne lõpp tegi natuke nukrameelseks, mis rikkus seda muinasjutulikku olustikku.
4/5
2. Kadri Umbleja. Kollaborant
Täitsa hea lugu, kuigi natuke young-adultish. Kahjuks lõpp ei istunud mulle kuidagi. Seal tehtud otsus oli väga silmakirjalik. Selle otsuse jaoks tehti küll loogilisi argumente, aga jäi tunne, et vastargumendid olid tugevamad.
3/5
3. Maniakkide Tänav. Tähed täis surma
Täitsa hea lugu. Hoidis põnevil ning üllatavalt loo sisu osas etteheitvaid hetki ei paistnud olevat. Struktuuriliselt viimane lõpp paistis natuke venivat, mis pikema loo puhul poleks probleem olnud, aga lühijutu osas tundus, et peale eelnevat märulit, sai lõpuks hoog liiga maha tõmmatud.
3/5
4. Miikael Jekimov. Muld ei hoia
Süngem rehepapilik lugu. Ainult nalja asemel oli masendus. Viimaste lõikudega jättis muinasjutuliku mulje. Kes tahab eesti muinasjuttude tontidega seotud lugusid, siis see võiks sobida.
3/5
5. Heinrich Weinberg. Vaikust ja rahu
Esimese paari peatükiga jätab selline b-filmi õuduka mulje. Õhustikku pinget kruvitakse vaikselt järjest üles.
Kuhu lugu lõpus keeras oli meeldivalt ootamatu. Alates USA lendurist tundus lugu natuke oma võlu kaotavat, huvitava kompaktse loo asemel tekkisid lahtiseid otsi, mida tõmmates tekib kindlasti huvitav lugu, aga enam mitte sellise õudusfilmi olustikuga. Siiski oli tugev lugu.
4/5
6. Joel Jans. Taevatrepi punased astmed
Algus haaras kohe fantaasia kaasa, väga huvitav idee kus saab nii märulit, pingeid ja vaevarikkust.
Lõpp aga kaotas natuke seda põnevust. Võib-olla algus meeldis nii väga, et pani ootused kogu loole väga kõrgele. Jäi häirima tõenäosus, et just nii olid lood nagu nad olid. Miskit oleks vaja juurde olnud, mis oleks seletanud rohkem kokkusattumusi.
3/5
7. Laura Loolaid. Öö laulupeomuuseumis
Siin oli palju huvitavat ja põnevat, ning ka kogu tapatalgude mänglev toon oli kohati huvitav. Aga lõpuks siiski häiris kui kergelt kõik see tapmine käis. Kõik action tundus unenäoline, mitte realistlik. Enamus inimesi lihtsalt ootas ühe koha peal, et paha saaks tappa. Unenäolisusele lisas juurde ka kui vähe kõiki see olukord paistis mõjutavat ning ootamatud muinasjutulised elemendid nagu võluseelik.
Loos on olemas elemendid hea humoorika rümbarebu jaoks, aga mõningate lehekülgede jagu sidematerjali oleks juhtumiste vahele ära kulunud.
PS: olen suur sõna "rümbarebu" fänn.
3/5
8. Mairi Laurik. Kaks pistet rebase jalga
Hästi kirjutatud lugu, mis haaras kohe jälgima nii olevikku kui minevikku.
Poole loo peal juba mõtlesin, et "väga meeldis" hinnangut väärt, aga lõpp vajus kahjuks ära. Kõik ulmeline mis seal toimus oli väga viis pluss, aga oleks võinud mõned leheküljed rohkem olevikkus toimuvat aga selle asemel jäi lugu pooleli.
4/5
9. Ander Skarp. Inimlik eksimus
Loo idee oli hea, aga kahjuks paistis selline keskpärane lugu. Samas see on probleem mis üldiselt mõneleheküljese juttudega on. Oleks tegevuste kirjelduste juurde natuke rohkemat tahtnud. Et mind rohkem kaasa oleks haaranud, siis oleks natuke peenhäälestusi ära kulunud.
3/5
10. Helina Ravasoo. Musta reede söömaaeg
Üks seda sorti lugusid, kus loetult ei jäta suurt muljet, aga kui hakata oma arvamust kirja paneme, siis avastad, et tegelikult oli päris hea lugu. Sest tegelikult mulle meeldisid need tuleviku inimeste arvamus, kuidas vanasti asjad käisid, ning samamoodi ka jutu teise osa dramaatiline iroonia.
4/5
Kokkuvõte
Kuna ainuke Tuumahiid mida ma enne seda olin lugenud, oli esimene (Tuumahiid), siis valim pole väga suur, aga tundus kvaliteedi poolest tugevam. Tõenäoliselt mängis sellele muljele kaasa, et siin olid pikemad lood. See andis võimaluse lugudesse rohkem süveneda, ning kuigi polnud väga lugusid millest ma ülimalt vaimustunud oleks, siis üldiselt nina krimpsutamist oli vähem. Üldine muster paistab olevat, et loo lõpp kippus pettumusi valmistama, kuigi selle hetkeni lood täitsa meeldisid. Tihti lõpu pettumus võis vabalt olla maitse küsimus.
Kokku oli kümme lugu ja keskmine hinne neile tuli 3.4.
Peab ülejäänud Tuumahiiud ka koju valmis otsima, et ka need mingi hetk ette võtta.
PS: jäin mõtlema, et ei suuda kaanepilti viia kokku ühegi konkreetse looga. Mis on natuke pettumist valmistav, sest erinevalt esimesest Tuumahiidust, kaanepilt viitas kuidagi rohkem üldisele ulmejuttudele, see aga paistab mingit lugu jutustavat või illustreerivat. Tekitas ootusi.
3/5
Displaying 1 - 3 of 3 reviews