Alar jätkab oma raamatute sarja hoiakuga, et ära usu mitte midagi niisama, vaid igasuguse küsimuse-kahtluse puhul võta kätte ja uuri asja ise edasi. Selles mõttes annab ta lugejale suurepäraselt palju erinevaid ideid, millest lähtudes võib alustada mõnda oma (uut) era-uurimustööd mõnel endale meelepärasel teemal (nt: finantskriisid ja Kondratjevi lained, inimprotsesside entroopia, inflatsioon, Õhtumaa allakäik ning Lääne tsivilisatsiooni lõpu algus, tehisintellekt, kaose teooria jpm).
Valdav osa raamatust oli aeglane, "kõnnin-partneriga-sügishommikul-Kadriorus"- tüüpi jalutuskäik vesteldes hektiliselt ühest, kolmandast ja seitsmeteistkümnendast asjast; seejuures üritas autor siiski säilitada ühist nimetajat tolle müstilise asjaga nimega "raha".
Ehk - teemad kõikusid suuresti, kuid ega see ei olnud eriti häirivaks asjaoluks. Nagu Alar ise ütleb, et elu ongi täpselt selline - raske on kõneleda ainult ühest teemast, riivamata teisi, mis on selle esimese teemaga seotud. Ning siis sellelt teemalt minna veel edasi; ja edasi.. Ning kui rääkida "rahast" kui mõõdikust, kaubast, väärtuse säilitajast ja energiast... siis on keeruline vaadata mööda paljudest teistest protsessidest, mis mõnede parasiitkaladena tolle vaala kõhu all kaasa ujuvad.
Üks Vincist pärit kuulus laipade väljakaevaja ütleski väidetavalt ju, et "kõik on seotud kõige muuga; õppige niisiis seda märkama". Selles lauses on rohkem tõde, kui üks moodne inimhing ehk jõuaks aru saada. Selleks peaks jääma natukene vaikseks; eriti hea kui on õues pime; veel parem kui selles pimeduses paistavad tähed; ja siis sa vahid kuskile sinna kaugele-kaugele, ja mõtled - mis asja... kuidas on elu arenenud selliselt, et mina istun siin ja mõtlen neid mõtteid ja olen teadlik neist ning SAAN SUUREPÄRASELT ARU, MIS TOIMUB?! Noh... hämmastav ju? Ei?
Vot, ega pikemalt ei hakkakski siin platrama. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus mul on kogu aeg Google Keep lahti, sest ma tüüpilise teadmiste ihnurina tahan teiste tarkade inimeste oivalisi taipamisi omale säilitada sellisel kujul, et ma saan ükskõik millisel hetkel nende juurde tagasi tulla (ja neid oma elus kasutada).
Done.