Sel ööl, kui Martin ja Markus oma isadega mereranda tähti vaatlema lähevad, juhtub midagi enneolematut. Edasised sündmused panevad proovile nii poiste julguse kui ka nutikuse. Sellel suvel lahendavad Vääna jäljekütid mahajäetud lastelaagri aastakümnete vanuse saladuse.
Hugo Vaheri sulest ilmunud „Vääna jäljeküttide“ kolmas osa koos Joonas Sildre vahvate illustratsioonidega on põnev lugemine nii suvel kui ka pimedatel sügisõhtutel. Jäljeküttide varasematest tegemistest loe raamatutest „Vääna jäljekütid. Salapärase soki juhtum“ ja „Vääna jäljekütid. Maa ja taeva vahel“.
Iga suvi vajab vähemalt ÜHT seiklust! Eriti tore on see seiklus läbi teha koos oma hea sõbraga. Kellegagi, kelle peale sa võid 100% kindel olla. Keegi, kelle puhul kehtib ütlus "Temaga võib luurele minna". Selline sõprus ja usaldus ühendab kindlasti Martinit ja Markust, kes veedavad oma suved koos Väänas suvitades.
Kui suure osa suvest sisustavad jalgpalli tagumine, ujumine ja tagaaeda kahekordse onni ehitamine, siis nutikatel poistel ei jää kõige selle keskel märkamata nende suvekodu lähedal aset leidvad kahtlased sündmused. Rannale uhutud kummipaat, kadunud kunstišedööver ning kummituslik pioneerilaager - iga suvi toob uue juhtumi ja sellega ka uue seikluse. Õnneks on poistel abiks naabrite terjer Riki, kelle suurepärane nina aitab poisid nii mõnelgi korral hädast välja. Kolmekesi leitakse igale juhtumile lahendus.
Hugo Vaheri kirjutatud seikluslikud raamatud on täis avastamisindu ja seiklusjanu. Ja kõik see leiab aset ÕUES! Lisaks ei ole Martin ja Markus ninapidi kinni mingis nutiseadmetes. Nad leiavad, et ojakeses puukoorest laevukeste ujutamine või puu otsas turnimine on igati etem tegevus. Usun, et Martin ja Markus oleks oma seikluse ja pealehakkamisega paljudele 3. kuni 6. klassi noortele lugejatele (eriti poistele) kenasti eeskujuks. Talvel loed Vääna jäljeküttidest ja suvel lähed ise seiklusi otsima.