Teos on graafiline romaan, mille aluseks on vendade Strugatskite teos “Hukkunud alpinisti hotell” ning selle põhjal Tallinnfilmi stuudios 1979. aastal valminud film. Koomiksina pakub see lugu filmi- ja kirjandushuvilistele värsket elamust ja uusi põnevaid vaatenurki. Lugu räägib inspektor Peter Glebskyst, kes saabub väljakutse peale väikesesse Hukkunud Alpinisti hotelli Alpides. Kohapeal selgub, et tegu oli valehäirega, kuid ta otsustab ööseks hotelli jääda. Seejärel algavad salapärased juhtumid ja üks külalistest leitakse mõrvatuna. Kahtlusalustega hakkavad samuti toimuma ulmelised lood. Nad surevad ja ärkavad uuesti ellu, võtavad vajadusel teiste tegelaste kuju ja mõned külalised väidavad end olevat tulnukad või robotid. Selles segaduses püüab inspektor Glebsky jääda truuks oma töökohustustele ja langetada olulisi otsuseid. Kaalul on mõistatuslike külaliste hukk või pääsemine.
Mulle tohutult meeldib filmi "Hukkunud alpinisti hotell" muusika, nii et vaatan seda filmi vähemalt kord aastas. Nüüd on Veiko Tammjärv teinud filmi põhjal graafilise romaani. Kuigi raamatututvustus väidab, et see raamat on Strugatskite romaani põhjal, siis tegelikult vaatas just vastu film – tegelasedki olid joonistatud osatäitjate järgi. Raamatut lugedes ja pilte uurides tuligi kogu film silme ette, tegelased rääkisid näitlejate häälega ja muusika kõlas taustaks. Autor on muidugi teinud ära suure töö–filmist on välja võetud kõige olulisem. Mul on hea meel, et ka Eestis on hakanud graafiline romaan tasapisi levima. Usun, et see vorm aitab tuua raamatute juurde ka neid noori, kes muidu raamatuid eriti lugeda ei taha (loe: ei viitsi). Kindlasti lugege ja vaadake ka filmi.
Ma arvan, et "Hukkunud alpinisti hotelli" koomiks on kaunistus igale raamaturiiulile.
Loomulikult on tegu üsna puhtalt fännikauba või austusavaldusega kultusraamatule (ja tegelikult eelkõige filmile). Kui Hollywoodi filmide puhul on sellised graafilised romaanid üsna tavapärased, siis Eestis väga midagi sarnast tehtud ei olegi.
Koomiksit raamatust / filmist eraldiseisvana vaadata ei tasu; lehekülgedele ei ole mahtunud lihtsalt piisavalt sisu, et seda puhtalt eraldiseisva raamatuna võtta. Ent neile, kes on sisuga tuttavad, on tegu väga suurepärase ja kauni kokkuvõttega.
Joonistusstiil sobib ideaalselt "Hukkunud alpinisti" õhustikuga. Ja kui koomiksi kõrvale veel Sven Grünbergi muusika mängima panna, on nauditavalt veider elamus garanteeritud.
Tegemist on väga stiilse graafilise romaaniga, mille joone minimalismi ja värvide valikut tuleb igati kiita. Strugatskite romaani asemel põhineb see aga kultusfilmil ning sisuliselt võikski öelda, et tegu on selle linateose ümberjoonistusega. Tuntud näitlejate näod ja kaadrite ülesehitus peamiselt üks ühele. Enamasti liigituvad filmidega kaasnevad ümberjutustavad raamatud suhteliselt kehva kirjanduse alla.
Filmil põhinemine on ka peamine viga: film ja graafiline romaan ei ole sama meedium. Jah, koomiks on oma olemuselt filmile lähedane, kuid selle flow ja võimalused on teised. Ja minu arust ongi Tammjärv teinud alusmaterjalile niivõrd truuks jäädes vale valiku, sest tal jäävad sedasi kasutamata enda meediumi kõik võimalused. Minu arust oleks saanud luua veelgi kõhedust tekitavama õhustiku, kuid kahjuks ei toimu näiteks paneelidega mängimist peaaegu üldse. Kohati ütleks lausa, et parem pikendatud paneel, millelt siis tuleb uuesti vasakule hüpata (ta kasutab seda korduvalt), raskendas sündmuste jälgimist (minu arust oli see viga juba varasel Raivo Järvil). Ka igasugune unenäolisus oli täielikult puudu.
Ühesõnaga, see raamat kaunistab iga raamaturiiulit. Pole tähtis, kas tegu on graafilise romaani/koomiski fänniga või mitte. Kuid kahjuks eraldiseisva teosena jääb miskit puudu. Eriti loomulikult Grünbergi muusika :)
Tubli töö, ilus graafiline lahendus, kohati isegi väga leidlik. Vaid mõnes kohas oli raske aru saada millises järjekorras peaks kastides liikuma ja paar karakterit läks mõnes kohas sassi. Lugu ise muidugi vana teada tuntud, kui raamatut oled lugenud ja filmi näinud on väga kerge aru saada, mis toimub, kui mitte, tekib paaris kohas raskusi. Üldkokkuvõttes äge. Rohkem graafilist romaani Eesti kirjandusmaastikule!
mõtleks, et keegi on võtnud ette ühe eesti filmi ja teinud sellest raamatu, mille läbilugemine (loodetavasti?) vabastab lugeja selle filmi vaatamisest, sest kõik on täpselt... nagu selles filmis. (mida ma ei ole näinud, aga otsisin nüüd netist välja ja klõpsisin suvalistesse kohtadesse ja üks-ühele sama. kuni selleni välja, et suurem osa aega on ekraanil/leheküljel liiga pime, et oleks võimalik aru saada, mis toimub ja kes tegutseb. küünlavalgel tehti neid filme või?)
ma seda lugu ennast olen ilmselt kunagi teismeeas lugenud, aga sisu ei mäletanud ikka rohkem kui nende kuulsate filmitsitaatide jagu, et mina tulin endale peale jne. jällegi tunnen, et graafiline versioon vabastab mind ülelugemisest, sest enamvähem ma nüüd sain aru, mis juhtus. (kuigi kuna kõik need tegelased olid äravahetamiseni sarnased, siis vbla peaks korra veel lugema.) ja kuna ma olen ajaga aru saanud, et Strugatskid mulle ülemäära palju ei istu, siis on see väga hea tulemus :)
hästi ilus raamat on muidu. või noh, esteetiline. paber on mõnus katsuda jne.
Vendade Strugatskite teos, mis on Eestis ka filmikeelde pandud on omakorda joonistatud koomiksiks. Ma pean tõdema, et ma ei pannud maksimumpunkte. Totter põhjendus aga mind alguses nii häiris kui peas hakkasid kõlama Sven Grünbergi muusikakatked filmist. Tegelikult peaks see ju plusspunkte andma aga see liigne filmiga sarnasus esialgu veidi ärritas. Mida edasi seda vähem. Kunstiline külg meeldis väga. Alates kaande muljutud mustrist, mida oli mõnus katsuda, kuni triipkoodini välja. Värvid tekitasid mõnusa miljöö ja kollane sidrun oli nagu kirss tordil. Pildikeel oli super ja pildikollaaž mõjuv. Väga kribukrabu ei olnud ja suuremad pildid jätsid nö. hingamisruumi. Minu meelest võiks see iga koomiksihuvilise riiulis olla.
Ma ütlen kohe otse ära, et kui ma poleks oma õpilastele lugemisvalikuks graafilisi romaane andnud, siis SEDA raamatut ma kätte poleks võtnud. Olen sellenimelisest filmist näinud erinevatel aegadel katkendeid, kuid pole kunagi üle viie minuti suutnud ennast seda vaatama sundida. Leebelt öeldes ma ei ole just eriline ulmefänn 🙂 Aga see raamat meeldis. Ups 🙂 Ja tekitas sedavõrd huvi, et koukisin YouTube'ist selle vana filmi ka välja ja olen nüüd seda jupikaupa vaadanud. Tekkis ka selline pentsik mõte, et loeks selle vendade Strugatskite raamatu ka siis millalgi ühe soojaga läbi. Vot selline kergelt mõjutatav ulmepõlgur olen.
I knew nothing about this going in, so I assumed that it was just another murder mystery, I was not expecting any of what happened.
The illustration is beautiful, it especially gets to shine on those splash pages, I also particularly liked the red pages as that is my favourite colour.
This was great to practice my Estonian reading skills.
Lahedas stiilis joonistatud, aga liiga tihe sündmustik ja segane sisu minu jaoks. Tõtt öelda mulle see film ka väga ei istunud sarnastel põhjustel. Tore igatahes, et sai järjekordselt ühte kvaliteetset kodumaist graafilist romaani lugeda.
tegemist pigem siis filmi "ümberjoonistusega" kuid peab ütlema et tegemist on hästi õnnestunud teosega. Eesti koomiks mis erilise ajalooga just ei hiilga - omab Tammjärve näol omapärase stiiliga esindajat. Ootan järgmisi lugusid - loodetavasti midagi täiesti algupärast.
väga äge uudne lahendus graafikas! klassikute raamatuid nii edastedes annab see põnevaid uusi vaatenurki ja kindlasti ka kaasab see uusi lugejaid, kes avastab mõne unarusse jäänud kirjanduse teose.