Annil on ema ja isa ja kaks vanemat venda: Ats ja Saamuel. Annil on ka voodi ja riidekapp, kaisuloomad ja nukumaja, mille Ats talle sünnipäevaks meisterdas. Tal on punane vihmavari ja valged sussid ja väike seljakott, mille põhjas on nätsukomm, mis sealt enam kuidagi lahti ei tule. Aga kui Anni koti pähe tõmbab, saab ta seda kommi ikkagi limpsida!
Üdini armas ja südantsoojendav raamat nii suurtele kui väikestele, vahet pole, kas oled kolm või kolmsada! Näiteks õpetatakse, (1) kuidas saada endale ahne tädi vinge kübar, kel ei näi olevat plaanis ealeski ära surra, (2) mida teha, kui tahaks śokolaadi, aga jauratakse mingist pudrust, ja (2b) kuidas olukorrast hooletu elegantsiga väljuda, omandades protsessi käigus uut vara ja neli öökulli, (3) kuidas limpsida ära kotipõhja kleepunud karamell, (4) kuidas ahvida venda ja (5) nokkida kärna, ja viimase, kuid mitte vähemtähtsana: (6) kuidas rippuda kraanikausi küljes. Boonusnipp: kuidas veenda meesterahvast, et ta sind pika päeva lõpus libedast mäest seljas üles tassiks. Nagu näete: väga kasulik raamat, mina soovitan sajaga! Lisaks hoogsad illustratsioonid Anne Pikkovilt, mis sobivad armsa Anniga nagu rusikas silmaauku. Lugege, laiskvorstid, ja otsige endale ka auguga kivi ja unistus, mis juba täitus.
mis ma oskan öelda, lihtsalt armas raamat üsna noorele vanusegrupile (peategelane on kolmene, kui mul õigesti meelde jäi). aga ma arvan, et meeldib igaühele, kes just kurgivõileib ei ole.
Minu selle aasta suurte lugemiselamuste esiotsas turniv raamat, mis on hää nii silmal vaadata kui ka südamel kuulata. Täpsed, ilusad ja südamlikud lood, mille sisse on peoga vigureid pillutud.
Šī ir otrā grāmata, ko lasu no igauņu rakstnieka Anti Saar. Pēc pirmajiem teikumiem uzreiz likās, ka stils ir tik zināms un kaut kur lasīts, kas līdzīgs. Viegli saprotama, ar humoru, bērni smejas līdzi, aizķer stāsti. Patīk :)
Vahvasti kirjutatud raamat ühe väikse tüdruku elust ja asjadest seal sees. Meenutab kangesti "Oskar ja asjad" tüdrukute versiooni, aga jääb kahjuks Kivirähale ikka alla.
Küll see oli tore lugemine! Kuigi jäin mõtlema selle üle, et Anni käib lasteaias ja seal on igasugu lasteaialugusid (küll tulid toredad ja tuttavad ette!) aga lasteaias enamus lapsi veel nii hästi ei loe, et seda raamatut ise lugeda, see on väikse kirja ja üsna pika tekstiga. Nii et peaks ette lugema. Koolilapsed kes juba ise loevad aga mine tea, kas tahavad lasteaialastest lugeda? Mingis vanuses on see suureks saamise värk ju nii oluline, et kes on juba koolilaps ja kes on titt. Või vähemalt minu ajal oli. Siis tahaks, et saaks korra asju lugeda täpselt nii, nagu neid lapsena loetud sai. Et kas siis teaks paremini.
Suurepärane lasteraamat! "Anni asjad" on meie peres võtnud üle seni Andrus Kivirähki lühijuttudele kuulunud unejutu koha.
Anni ja tema pere on inimlikud ja tänapäevased karakterid. Lood on lastele hästi arusaadavad ja kutsuvad kaasa mõtlema. Jutud on ühikesed. Laused on lausa hemingwaylikuid lühikesed ja lihtsad - kerge on lugeda ja mõista nii vanematel kui lastel.
Itei gon ir loba gruomota. Nikas taids, ruodīs, bet vyss kai dzeivē. Koč kai tai ari ir. Kai byutu, ka meita byutu trešuo - es pi seve dūmuoju. Kai byutu, ka mes byutu cyti. Bet ari tik daudz radzātuo, bejušuo, asūšuo. Nabeja tik daudz runuošonys apleik kai "Tā iet mūsu lietas", bet laikam deļtuo, ka ite bārns viesteituojs ir mozuoks.
Lõbusad lühikesed lood Annist ja tema asjadest. Toredad tõlgendused ja õpetlikud mõtted läbi mängulisuse ja lapsemeelsuse. Igaühele midagi. Mõnus kogupereraamat.
Igauņu bērnu autors jau ir kvalitātes garants! Mums ar 6gadnieci ļoti patika humorīgie Annas niķi un stiķi, un priekš sevis atradu pārdomu vērtus domu graudus.
Eelmine Anti Saarelt loetud teos valmistas pettumuse, kuid õnneks ei lasknud ma end sellest häirida ja seekordne oli juba täitsa tore lugemine. Ühest küljest täielik lasteraamat, teisalt aga mõnus lugemine ka täiskasvanutele, kes seda pisiperele ette lugedes omaette muiata saavad ja see on lasteraamatu puhul oluline lisaväärtus.