Čo Oju

by Herbert Tichy

... opisuje Herbert Tichy prvý pokus o výstup na Čo Oju, siedmy najvyšší štít zeme. Nepodaril sa. Majestátny štít zahnal odvážlivcov na svoje úpätie, kde sa zotavujú a pripravujú na nový útok...

Genres: Mountaineering, History

160 pages, Hardcover

First published January 1, 1955

Reviews

[Wandering Wizard]

Excellent book. Neither as famous as Herzog's classic nor edge-of-the-seat emotional thriller like Krakauer's book, but a very warm, honest and positive description of the first ascent of Cho Oyu. The book is all about emotions, relationships, the 'human' part of the endeavor and it succeeds brilliantly there. A very easy-to-read narrative but no less impactful than the other famous books of the genre. More and more people should be reading this. Highly recommended to everyone who loves mountains and the people who make them their home.

[Kaur]

Kõige pikem "joomahoog" mu elus oli Nepaalis, kõrgel mägedes. Matkasime, kuid igal õhtu lõpetasid kukri rumm ja kohalik õlu. Mitte ühelgi ajal oma elus ei enne ega pärast pole ma nii süstemaatiliselt alkoholi tarvitanud.

Ainus kord, kus ma olen looduse ilu pärast nutnud, oli Nepaalis. Olin üksi, istusin kivi otsas, mu ümber olid Annapurna massiivi tipud, ja nutsin.

Üks teravamaid muusika- ja tantsuelamusi mu elus oli Nepaalis, gurungide mägikülas.

Kõige jubedam hetk mu mägimatkamise ajaloos oli samuti Nepaalis.

Sellest kõigest kirjutab ka see raamat. Külmad tipud, jää ja lumi, hapnikupuudus, surm otse su kõrval. Aga enne ja seda - pidu, joomingud ja ööd läbi kestvad tantsud. Mingis mõttes on see kõige veidram mägedest kirjutav raamat. Kuid milline soojus ja armastust sellest läbi lööb! Tichy ei lähe Himaalajasse selleks, et Cho Oyu otsa ronida. Ta ronib Cho Oyu otsa sellepärast, et talle meeldib Himaalaja, meeldivad šerpad, ta on seal omas kodus - nii külades kui kõrgel kaljudel.

Suurepärane vaade maailmale ühe romantilise seikleja läbi.

Teine osa, "Binungapuumesi", on samuti imetore. Natuke kurb, sest see maailm kaob lääneliku ahnuse kätte, saarest on saanud palmipuude monokultuur ja kõik vanad hõimud on kadumas. Kuid kirjeldusena - samuti suurepärane.

Lugege ja nautige. Ja reisige ka ise selles maailmas, mis meile antud on.

[LudekLacko]

Rok 1954, miniaturní rakouská expedice na osmitisícovku Čo Oju. Tři evropané, několik Šerpů a 900 kilogramů zásob. Herbert Tichy zde krásně a poutavě vypráví o lidech a přírodě, o tom že cesta na vrchol nevede přes technické vybavení a vojenskou organizaci mamutích expedic. Pokora a čisté srdce dovedla trojici Tichy, Pasang, Jöchler až k úspěšnému prvovýstupu na Čo Oju.
Tuto knihu měly s sebou i Dina Štěrbová a Věra Komárková při úspěšném ženském výstupu v roce 1984, jejich výprava byla dokonce ještě menší než Tichého. A fotografie salutujícího Pasanga na vrcholu hory pomáhala přesvědčit vahající Šerpy.
Nosiči se slzami v očích, loučící se na letišti s výpravou jsou závěrem jedné z nejlepších knih o horách a lidech, kterou jsem kdy četl.

[Heli]

Lugesin eestikeelset tõlget. Selline mõnus õhtune lugemine eelmise sajandi rännakuist esmalt 8000+ m mäe tippu ja teisena filipiinidele ja seal lähedal asuvatele saartele.
Lihtne lugu, lihtsad kirjeldused. Raamatust saab aimu sellest, kuidas kunagi on olnud elu piirkondades, mis tänaseks on totaalselt muutunud ning rahvastest, kes tänaseks on välja surnud või lahkunud vanadel viisidel elust.
Info on huvitav, kirjutamine või tõlge keskpärane, nii et raamat mul kulges aeglaselt.

[Sabrina]

A lovely historic story about how Tichy and his friends hiked through Nepal and how they were the first ones to successfully climb Cho Oyu. Funny anecdotes and observations are described. I enjoyed reading this book even if it isn't any masterpiece considering language etc.