Pako yli Suomenlahden - Ihmissalakuljetus Virosta Suomeen 1940-1944
Toisen maailmansodan aikana Suomeen pakeni Virosta tuhansia Saksan ja Neuvostoliiton miehitystä pelkääviä ihmisiä, määränpäänään Helsingin itäinen saaristo. Entiset pirtun salakuljettajat auttoivat virolaisia ylittämään Suomenlahden vaarallisilla öisillä venematkoilla. Ihmisten lisäksi järjestelmässä liikkui suuria summia rahaa. Eero Haapasen teos Suomenlahden ihmissalakuljetuksista vie lukijan keskelle sotavuosien levotonta aikaa.
Haapasen edellinen teos Sörkan rysäkeisarit huomioitiin ilmestyessään Vuoden työväentutkimus 2015 -palkinnolla.
Erinevalt eelmisel kuul alustatud templirüütlite raamatuga, mida kuigi kaua närida ei jaksanudki, oli selle raamatu lugemine küll puhas rõõm. Eks olulist rolli mängib muidugi ka see, et teose tegevus toimus lähiminevikus ja geograafiliselt vägagi tuttavas kohas ehk Põhja-Eesti rannikul, kus isegi üles kasvanud olen. Nii olid paljud teoses mainitud kohanimed ja isikunimed vanad head tuttavad ja suisa sugulastestki räägiti pikalt ja põhjalikult. Eks Soome vahet ole rannikurahvas sajandeid purjetanud, eks ole ka koos purjutatud ja igasugust kraami veetud, alates naistest (nemad läksid ikka enamasti vabatahtlikult) ning lõpetades soola, seebikivi ja muidugi kurikuulsa piiritusega. Inimeste vedu Soome 1940. aastatel on võib-olla vähem tuntud teema, sest kui rääkida üle mere põgenemistest, tuleb ikka esmalt silme ette massiline põgenemine Rootsi 1944. aastal Nõukogude võimu saabumisega. Võrreldes selle ülepeakaela ette võetud aktsiooniga, oli Soome põgenikevedu ikka korralikult organiseeritud ja põhjalikult ette valmistatud tegevus. Raamatus räägitakse päris palju ka lihtsalt n-ö taustsüsteemist, Soome ja Eesti saartest ning nende elanikest jms. Mind see isiklikult ei häirinud, kuid lootus, et saan oma kodu- ja suguvõsa ajaloo uurimisse veel liha luudele, päris täppi ei läinud. Küll aga on raamatus tore viide 1938. aastal vändatud 12-minutisele filmile Hülgepüük, mis Youtube´is täitsa olemas. Soovitan vaadata neid ajaloolisi kaadreid, kuidas Aksi mehed merel möllavad. Mulle igaljuhul see raamat väga meeldis ja loodan, et ka teised lugejad leiavad sellest omale killukese.
Tsitaat raamatust/katkelma kirjasta: "Yhdelläkään virolaisella ihmissalakuljettajalla ei ollut eikä voinut olla Pääesikunnan vapaaehtoistoimiston antamaa lupalappua ihmissalakuljetukseen. Suhteet Saksaan olisivat vaarantuneet, jos lupalaput taskussa olisi jääty kiinni Viron puolella ja nähty, että toiminnalla on Suomessa virallinen tuki. Jonkinlaisia epävirallisia listoja "luvallisista" kuljettajista on päämajan vapaaehtoistoimiston mapeissa kuitenkin saattanut olla."
1) Helena Pilke (5.10.2020): https://agricolaverkko.fi/review/jatk... 2) https://eestinen.fi/2020/07/eestlaste... 3) Joukkopako alkoi, kun meri pimeni: Virolaisveljekset aloittivat sodan keskellä salaisen bisneksen, jonka suunnaton mittakaava valkeni suomalaisille vasta nyt: "TOISEN maailmansodan aikana Viro joutui kolmesti miehitetyksi: kaksi kertaa asialla oli Neuvostoliitto ja kerran natsi-Saksa.
Jokaisella miehityskerralla joillekin virolaisille tuli tarve päästä pakoon säilyttääkseen henkensä, välttääkseen pakkovärväyksen armeijaan tai parantaakseen elämänlaatuaan.
Kyydin Suomenlahden yli tarjosivat virolaiset kalastajat, jotka olivat tottuneita salakuljettajia. Suomeen oli viety kieltolain aikana pirtua, ja lasteissa oli myös elintarvikkeita.
Neuvostoliiton otettua Viron haltuunsa kommunistihallinto vei kalastajilta elinkeinon kieltämällä kalanmyynnin.
EST: Sellest, kuidas üks raamatu peategelasi, Herbert Liljeber 1946.a. käis väikese omatehtud paadiga Soomest tulevast abikaasa Alicet Eestist ära toomas, on tehtud ka dokfilm https://areena.yle.fi/1-4322771 ja ilmunud artikkel Suomen Kuvalehtis https://suomenkuvalehti.fi/kotimaa/ra...
FIN: Vuonna 1946 Herbert Liljeberg nousi pieneen moottoriveneeseen ja lähti Suomenlahden yli kohti Viron neuvostotasavaltaa. Hän aikoi hakea sieltä elämänsä naisen, jonka hän oli tavannut vain yhden ainoan kerran.
More random Finland-related history I knew nothing about. This account of refugees and human trafficking across the sea from Estonia to Finland during WWII was an interesting read, but at times suffered from a little too much unnecessary detail.