What do you think?
Rate this book
Tänapäeva askees
„Tänapäeva askees“ on poeetiline käsiraamat, mis aitab tänapäeva probleeme askeetlikult lahendada. Askees tähendab harjutamist, korduvaid toiminguid teatava käitumismustri kujundamiseks. Käies osalt Epikurose jälgedes, saab ületada kasinuse ja külluse klassikalise vastanduse.
Raamat koosneb neljakümnest alfabeetiliselt järjestatud märksõnast. Märksõnu seletavad lahti asjakohased proosaluuletused.
Elu
Mõne sõna mitmetähenduslikkus meenutab sajajalgset. Kuidas ta üldse käia saab? Aga saab, sest ta on elus, ja elus olemine on väga sarnane unes kõndimisega – valiku küsimus muutub mõttetuks. Kas astuda ühelt räästalt teisele või mitte, kolmandat ei ole, sest kolmas on juba gravitatsioon, ja see, mis külge tõmbab, on elu ise. Elu lömastab meid lihtsalt ülekeevast armastusest, nagu laps, kes ei tea, kuidas oma lemmiklooma õieti kallistama peaks.
Raamat koosneb neljakümnest alfabeetiliselt järjestatud märksõnast. Märksõnu seletavad lahti asjakohased proosaluuletused.
Elu
Mõne sõna mitmetähenduslikkus meenutab sajajalgset. Kuidas ta üldse käia saab? Aga saab, sest ta on elus, ja elus olemine on väga sarnane unes kõndimisega – valiku küsimus muutub mõttetuks. Kas astuda ühelt räästalt teisele või mitte, kolmandat ei ole, sest kolmas on juba gravitatsioon, ja see, mis külge tõmbab, on elu ise. Elu lömastab meid lihtsalt ülekeevast armastusest, nagu laps, kes ei tea, kuidas oma lemmiklooma õieti kallistama peaks.
- GenresPoetry
80 pages, Paperback
Published November 1, 2020
5 people are currently reading
137 people want to read
About the author
Hasso Krull
81 books16 followersHasso Krull is one of the most important writers and thinkers to emerge from Estonia since the country regained independence in 1991. Krull’s poetry is strongly rooted in the Estonian landscape, but reaches far beyond regional concerns due to its attention to the details of modern life and the intellect of the poet, who demonstrates a wide range of influences, from the philosophy of Derrida to the oral trickster tales of the Winnebago people of North America. With an extremely light hand, Krull crafts poems that seem straightforward and accessible but have a remarkable depth upon close study. In recent years, Krull has been strongly attracted to mythologies, creation stories and cosmology, all of which exert a strong influence on his work and resulted in a long essay, ‘The Pleasure of Creation’, about ancient Estonian religion and trickster tales.
Krull’s interest in mythologies and creation stories grows in part from his personal belief that all of a culture’s literatures, whether oral or written, Christian or pagan, are important; for Krull, the culture that grows out of urban and intellectual centres is no more or less important than that of the pre-urban era, or of the modern rural community.
Among his numerous books of poetry are Meeter and Demeeter (Meter and Demeter, 2004); Talv (Winter, 2006); and Neli korda neli (Four times four, 2009). He has also published essays in journals and periodicals, some of which were collected in the books Millimallikas (Medusa, 2000) and Paljusus ja ainulisus (Plurality and Singularity, 2009). In addition, Krull is a translator of Jacques Derrida, Paul Valéry, Allen Ginsberg and other well-known writers and philosophers. Among his awards and grants are a Baltic Assembly Writing Award; two Essay Awards and two Poetry Awards of the Cultural Endowment of Estonia; a Juhan Liiv Poetry Award; an Ivar Ivask Memorial Grant and a teaching award from Tallinn University.
Krull’s is a surprising and unique literature that has begun to draw international attention. His work has been translated into numerous languages, including Finnish, Swedish, English, French, German, Spanish, and Russian.
Englsish text written by Brandon Lussier
Hasso Krulli esimene luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastišše, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. Järgmine kogu "Pihlakate meri" (1988) taandus veidi tagasihoidlikumale sümbolismile, kuid selles laadis ta ei jätkanud. Aastal 1993 ilmus "Luuletused 1987–1991" (vahepeal ilmumata jäänud kogudest tehtud valik) ning 1995 samast perioodist pärit "Swinburne" esindavad radikaalset keeleluulet. Raamatule "Luuletused 1987–1991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on peetud murranguaja kirjanduse mõjukamaiks raamatuks. "Kaalud" (1997) koosneb Toomas Kalve fotode kõrvale tehtud luulevormis märkmetest ja "Jazz" (1999) pühendusluuletustest džässmuusikutele. Seejärel on Krull taas muutnud suunda, pöördudes lihtsama väljenduslaadi poole. 2001 ilmunud "Kornukoopia" sisaldab sada luuletust erinevatel teemadel, "milles autor vaatleb väga tähelepanelikult oma lähemat ümbrust. Ümbritseva kirjeldamise kõrval sisaldab luule ka filosoofilisi tähelepanekuid ning jätkuvat huvi keele väljendusvõimaluste vastu". Aastal 2003 süvenes Krull mütoloogilisse ja folkloorsesse maailma, mille tulemusena valmib eepos "Meeter ja Demeeter", mis põimib erinevate rahvaste veeuputuse-müüte ja loomislugusid. Luulekogu "Talv" (2006) on tagasi tulnud isiklikuma laadi juurde, mida jätkab sümmeetrilise ehitusega sari "Neli korda neli" (2009).
Oma kirjanduslikke arusaamu ja maailmanägemist on ta selgitanud arvukates esseedes ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996), "Millimallikas" (2000) ja "Paljusus ja ainulisus" (2009). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga.
Krull’s interest in mythologies and creation stories grows in part from his personal belief that all of a culture’s literatures, whether oral or written, Christian or pagan, are important; for Krull, the culture that grows out of urban and intellectual centres is no more or less important than that of the pre-urban era, or of the modern rural community.
Among his numerous books of poetry are Meeter and Demeeter (Meter and Demeter, 2004); Talv (Winter, 2006); and Neli korda neli (Four times four, 2009). He has also published essays in journals and periodicals, some of which were collected in the books Millimallikas (Medusa, 2000) and Paljusus ja ainulisus (Plurality and Singularity, 2009). In addition, Krull is a translator of Jacques Derrida, Paul Valéry, Allen Ginsberg and other well-known writers and philosophers. Among his awards and grants are a Baltic Assembly Writing Award; two Essay Awards and two Poetry Awards of the Cultural Endowment of Estonia; a Juhan Liiv Poetry Award; an Ivar Ivask Memorial Grant and a teaching award from Tallinn University.
Krull’s is a surprising and unique literature that has begun to draw international attention. His work has been translated into numerous languages, including Finnish, Swedish, English, French, German, Spanish, and Russian.
Englsish text written by Brandon Lussier
Hasso Krulli esimene luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastišše, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. Järgmine kogu "Pihlakate meri" (1988) taandus veidi tagasihoidlikumale sümbolismile, kuid selles laadis ta ei jätkanud. Aastal 1993 ilmus "Luuletused 1987–1991" (vahepeal ilmumata jäänud kogudest tehtud valik) ning 1995 samast perioodist pärit "Swinburne" esindavad radikaalset keeleluulet. Raamatule "Luuletused 1987–1991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on peetud murranguaja kirjanduse mõjukamaiks raamatuks. "Kaalud" (1997) koosneb Toomas Kalve fotode kõrvale tehtud luulevormis märkmetest ja "Jazz" (1999) pühendusluuletustest džässmuusikutele. Seejärel on Krull taas muutnud suunda, pöördudes lihtsama väljenduslaadi poole. 2001 ilmunud "Kornukoopia" sisaldab sada luuletust erinevatel teemadel, "milles autor vaatleb väga tähelepanelikult oma lähemat ümbrust. Ümbritseva kirjeldamise kõrval sisaldab luule ka filosoofilisi tähelepanekuid ning jätkuvat huvi keele väljendusvõimaluste vastu". Aastal 2003 süvenes Krull mütoloogilisse ja folkloorsesse maailma, mille tulemusena valmib eepos "Meeter ja Demeeter", mis põimib erinevate rahvaste veeuputuse-müüte ja loomislugusid. Luulekogu "Talv" (2006) on tagasi tulnud isiklikuma laadi juurde, mida jätkab sümmeetrilise ehitusega sari "Neli korda neli" (2009).
Oma kirjanduslikke arusaamu ja maailmanägemist on ta selgitanud arvukates esseedes ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996), "Millimallikas" (2000) ja "Paljusus ja ainulisus" (2009). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 13 of 13 reviews
Read
November 9, 2020Paharet, hüvaret, mõnuret - mu uus lemmik sõnakolmik.
November 14, 2021
seks on kosmiline heksagramm, raamatul on liblika tiivad ja luule on pornograafia kõige radikaalsem vorm
October 30, 2021
On mingitsorti kogemus lugeda seda raamatut kaubanduskeskuses, võtan ta tagasi koju ja loen vaikuses uuesti: siin töötades hakkab tekkima mingi eriline tunne sellest, kui naeruväärne üks siuke asi nagu kaubanduskeskus tegelikult on. Aga ometi: selline see kõik on. Vaikus ei meeldi mulle ka mitte, üksindus, aga mitte üksildus, uitamine, aga mitte sport ja mine tea, on vaja selle kõige üle mõelda, aga lihtsam oleks mitte, eksole.
April 20, 2021
Lühike raamat, mida lugesin ja lugesin jupikaupa üle ja lugesin veel mitu korda üle mitu head kuud. Poeetiline käsiraamat, ütleb tutvustus, mille taga peidavad end kordamööda filosoofia, kapitalismikriitika, peen huumor ning sõnamängud. Kordamööda vaimukas, elevust tekitav, mõtlemapanev ja frustreeriv kogum koaneid, mille juures on ilus Krulli tahtmatus end - kui ehk selge positsioneering keskkonnakaitsele välja arvata - liiga tõsiselt võtta. Juba algus on raju: "Töö ülistamine on inimsusevastane kuritegu, mis ei aegu ja maksab iseendale kätte." Või: "Kõigist fetišeeritud objektidest on auto kõige illusoorsem. Põgeneda, kihutada, kiiresti kaduda, anywhere out of the world, aga kui autost välja tulla, on ümberringi ikka seesama maailm, ainult dekoratsioonid on muutunud." Või: "Ometi ei tea ma ikka veel, kes on keskkonna keskel. Keskkond? Kas see olen mina? Kes ma olen? Oskan seda mõistatust ainult ühtmoodi lahendada: mina olengi keskkond. Keskkond on minukond. Keskkond on suur minukond. Aga imelik lugu - mida keskemal olen, seda väiksem ma ise olen. Ja keskkond on minu sees, suurmina keset väikemina. Keskkonna hoidmine algab siis enese hoidmisest. Keskkonnakaitse on enesekaitse." Või: "Inimene on imeloom. Kuid ta on ka pimeloom, sõgesikk, kes ei saa aru, kus ta on, kes ta on ja mis tal õieti vaja on. Nii võib ta pöörata monomaanilisse monoteismi ja hakata arvama, et tema peab valitsema kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle maa peal ja kõigi roomajate üle." Või: "Kustutan tule. Milline mahe meediapimedus. Tasapisi hakkavad silmad seletama. Pilvede tagant ilmub kuu, või siis näitavad pilved teda. Taeva kuningas. Tunnen lõhnu, tuleb tuul ja silitab nahka, nagu ei teakski ta, et ma olen inimene. Meeled on parim meedia. Mediaatiline askees on meditatsioon, õrn hämarus on inimese parim sõber, mida muud võiks veel tahta? Kõike? Miks? Tahaks ikkagi teada, miks tahtsin kõike teada. Tahan kindlasti, kindlasti teada, vähemalt seda, miks tahan kõike teada. Neuroteadus, appi! Aga neuroteadus ütleb: mediaalhüpotalamuse neuronite aksonid loovad sünaptilise kontakti ventraal-tegmentaalses piirkonnas." Või: "Maheneda, taheneda, laheneda: need on kolm nõiasõna, mida lausuma õpetab väsimus. Enam ei ole mingit ruttu, ma olen nüüd väsinud. Kas ka sina? Oleme koos väsinud. Kes veel tahab meiega väsinud olla? Musi, musi, väsimusi." 5/5
May 22, 2021
Vahel tekib mul tunne nagu maa pöörlemise kiirus oleks tõusnud. Siis käib maailm minu jaoks liiga kiiresti ringi, kuskilt ei ole kinni hoida ja mind tabab ängistav kujutelm avakosmosesse kadumisest. Mõtlen, et kesktelg on äkki viltu läinud või on gravitatsioon liiga nõrk – igal juhul veab mind olemise füüsika sel hetkel alt.
Selle vastu aitab maandamine, kuid sellekski on tehnikaid vaja. Või raamatuid. Raamatud toimivad nagu ankrud - mõni on väiksem, mõni suurem. Minu üllatuseks osutus Tänapäeva askees suureks ankruks. Nagu armas sõnasepast sõber seda palju paremini väljendada oskas “Vaatad küll, et mingi vihik, aga siis saad tellisega vastu vahtimist”. Ei mäletagi millal viimati üht raamatut mitu korda üle lugesin. Mänguline ja vahva sõnakasutus, suured mõtted ja vähe teksti stimuleerib virgatsainet just nii nagu mulle meeldib. Olenevalt meeleseisundist tuleb üks või teine koht esile, sestap valmistab ka uuesti lugemine rõõmu ja mõni esmapilgul lihtlabane lausekene hõlmab endas lausa nii üüratut mõtet, et raamatu tudeerimine võib vilka mõttetöö tõttu üldse soiku jääda (aga ainult selleks, et elevusega lugemise juurde tagasi tulla). Igal juhul filosoofilises ja maailmakriitilises plaanis olulisi teemasid mõnusa kergusega käsitlev teos, mis tahes tahtmata autori suhtes suure sümpaatia tekitab.
/ / /
Armastus on koht, millel pole mingeid kohalikke tunnuseid, ja kui midagi tehakse armastuse pärast, siis on selge, et tehakse tühja tööd.
Kõik olendid on väsinud majandusest. Sure, majandus.
Hirmu ületamine pole lihtne. See kestab terve elu. Nõuda tuleb uut truudust. Seesam, avane, ütlesid sufid. Kes seisab ukse taga? See oled sina.
Vaatamise aukudest ei piisa, kui tahetakse näha. Kas tahate endale silmi? Pange siis korraks kinni vaatamise luugid.
Neid muidugi võikski noppima jääda : )
Selle vastu aitab maandamine, kuid sellekski on tehnikaid vaja. Või raamatuid. Raamatud toimivad nagu ankrud - mõni on väiksem, mõni suurem. Minu üllatuseks osutus Tänapäeva askees suureks ankruks. Nagu armas sõnasepast sõber seda palju paremini väljendada oskas “Vaatad küll, et mingi vihik, aga siis saad tellisega vastu vahtimist”. Ei mäletagi millal viimati üht raamatut mitu korda üle lugesin. Mänguline ja vahva sõnakasutus, suured mõtted ja vähe teksti stimuleerib virgatsainet just nii nagu mulle meeldib. Olenevalt meeleseisundist tuleb üks või teine koht esile, sestap valmistab ka uuesti lugemine rõõmu ja mõni esmapilgul lihtlabane lausekene hõlmab endas lausa nii üüratut mõtet, et raamatu tudeerimine võib vilka mõttetöö tõttu üldse soiku jääda (aga ainult selleks, et elevusega lugemise juurde tagasi tulla). Igal juhul filosoofilises ja maailmakriitilises plaanis olulisi teemasid mõnusa kergusega käsitlev teos, mis tahes tahtmata autori suhtes suure sümpaatia tekitab.
/ / /
Armastus on koht, millel pole mingeid kohalikke tunnuseid, ja kui midagi tehakse armastuse pärast, siis on selge, et tehakse tühja tööd.
Kõik olendid on väsinud majandusest. Sure, majandus.
Hirmu ületamine pole lihtne. See kestab terve elu. Nõuda tuleb uut truudust. Seesam, avane, ütlesid sufid. Kes seisab ukse taga? See oled sina.
Vaatamise aukudest ei piisa, kui tahetakse näha. Kas tahate endale silmi? Pange siis korraks kinni vaatamise luugid.
Neid muidugi võikski noppima jääda : )
May 2, 2021
Mõnus ühe õhtu raamat. Lihtne ja puhas. Toob tagasi meelele, milleks meile (mitte) meeled, emotsioonid, vesi ja armastus. Inimese naba ei ole maailmale näitamiseks. “Askees on kõige kaudsem tee, et jõuda selleni, mis on otse käeulatuses.”
Read
March 10, 2023Vaat nii siis. Suudan ka mina ühe päevaga ühe teose loetud, kui väga tahan. Ainult et sellise raamatu puhul tuleks ennast lugemiseks häälestada, mitte uisapäisa kiirustada. Jätan siia ka ühe lõigukese meedia kohta.
“Augustinus arvas, et uudishimu on patt. Piisab ühe lingi klöpsamisest, ja juba on selge, et inimene oli määratud igavesse hukatusse. Tal polnud vähematki lootust, isegi enne sündi. Muidugi ei saanud ta ka meediast midagi teada. Mitte kuskilt ei saa mitte midagi teada. Korjata vöib ainult teadmisi, plinkiva info killukesi, neist saab midagi kokku panna, mis on maailma moodi. Aga see maailm on kole.”
“Augustinus arvas, et uudishimu on patt. Piisab ühe lingi klöpsamisest, ja juba on selge, et inimene oli määratud igavesse hukatusse. Tal polnud vähematki lootust, isegi enne sündi. Muidugi ei saanud ta ka meediast midagi teada. Mitte kuskilt ei saa mitte midagi teada. Korjata vöib ainult teadmisi, plinkiva info killukesi, neist saab midagi kokku panna, mis on maailma moodi. Aga see maailm on kole.”
June 27, 2023
Väga meeltmööda tekst. Lausa meelest mööda läheb see tekst, kuhugi sügavamale.
December 20, 2020
"Kergeusklik usub kergesti kõike, ja loobub usust kerge südamega, kui see on koormaks saanud. Milleks veel usk, kui kojas ootavad tiivulised sandaalid." (lk 65)
December 24, 2021
kahju, et ei suuda meenutada, miks ma otsustasin seda raamatut lugeda. mida mulle lubati või mis see ootus oli?
igal juhul aru ma midagi ei saanud, meelde midagi ei jäänud ja lugemisnaudingut oli ka vähevõitu. oli justkui mingeid üksikuid fraase või lauseid, mis kõlama jäid, aga kui uuesti üle lugesin, siis mõtet neile ikka juurde ei tekkinud.
sedasorti heietused meeldivad mulle, kui nad on kas tõsiseltvõetavad (noh, et kellelgi õnnestubki tabavalt sõnastada midagi, mida ma ise ka arvan) või naljakad. see ei olnud kumbagi, niisama sõnad lehekülgedel reas. lõpus viidati Epikurosele, Foucault'le ja vanadele hiinlastele. ta vist ikka mõtles seda kõike tõsiselt?
igal juhul aru ma midagi ei saanud, meelde midagi ei jäänud ja lugemisnaudingut oli ka vähevõitu. oli justkui mingeid üksikuid fraase või lauseid, mis kõlama jäid, aga kui uuesti üle lugesin, siis mõtet neile ikka juurde ei tekkinud.
sedasorti heietused meeldivad mulle, kui nad on kas tõsiseltvõetavad (noh, et kellelgi õnnestubki tabavalt sõnastada midagi, mida ma ise ka arvan) või naljakad. see ei olnud kumbagi, niisama sõnad lehekülgedel reas. lõpus viidati Epikurosele, Foucault'le ja vanadele hiinlastele. ta vist ikka mõtles seda kõike tõsiselt?
February 18, 2021
"Poeetiline käsiraamat, mis aitab tänapäeva probleeme askeetlikult lahendada."
Huvitav lugemine, vähe teksti, palju sisu.
"Tahan kõike teada. Surfan edasi, midagi on veel nägemata, lugemata, kuulmata, tundmata, seal peab ometi midagi olema, midagi veel, kuni ma kord jõuan universumi lõppu."
"Milline mahe meediapimedus. Tasapisi hakkavad silmad seletama. Tunnen lõhnu, tuleb tuul ja silitab nahka, nagu ei teakski ta, et ma olen inimene. Meeled on parim meedia."
Huvitav lugemine, vähe teksti, palju sisu.
"Tahan kõike teada. Surfan edasi, midagi on veel nägemata, lugemata, kuulmata, tundmata, seal peab ometi midagi olema, midagi veel, kuni ma kord jõuan universumi lõppu."
"Milline mahe meediapimedus. Tasapisi hakkavad silmad seletama. Tunnen lõhnu, tuleb tuul ja silitab nahka, nagu ei teakski ta, et ma olen inimene. Meeled on parim meedia."
August 13, 2021
Hasso Krulli luuleline omailm on muidugi muhe ja vahva. Kohati tundus, et see läheb liigagi muhedaks. Kiskus Mikitaks ära. Et esmapilgul loed "oh jess" ja siis mõtet jälgides "oh ei", see sigrimigri. Kõik need keelelised enesetühistused, tagurpidikäigud, segametafoorid (mixed metaphors) ja üle sõna enda varju hüpped.
Mõneti jälle olid need mõtted sellised, mida meist kõik mõtlevad, aga sõnastatud jõuga, mida paljud ei julge selliseid ideid avaldades neile taha anda. Ilusad sõnastused, vajalikud sõnastused.
Asjaolu, mis selle teose puhul mõjuvaks osutub, on see, kas meeldib Hasso kujundikirju kirjastiil. Teine asi, kas nõustud tema maailmavaatega. Need on kaks erinevat ja neid ei tohiks segamini ajada. Üldine tunne oli igatahes, et raamat oleks võinud olla kas poole pikem või poole lühem ja lihtsam. "Tänapäeva askees" oli selline vahepealne traktaat tänapäeva kõlbetule ja õnnetule eluolule.
Mõneti jälle olid need mõtted sellised, mida meist kõik mõtlevad, aga sõnastatud jõuga, mida paljud ei julge selliseid ideid avaldades neile taha anda. Ilusad sõnastused, vajalikud sõnastused.
Asjaolu, mis selle teose puhul mõjuvaks osutub, on see, kas meeldib Hasso kujundikirju kirjastiil. Teine asi, kas nõustud tema maailmavaatega. Need on kaks erinevat ja neid ei tohiks segamini ajada. Üldine tunne oli igatahes, et raamat oleks võinud olla kas poole pikem või poole lühem ja lihtsam. "Tänapäeva askees" oli selline vahepealne traktaat tänapäeva kõlbetule ja õnnetule eluolule.
July 27, 2022
Ega ma teadsin muidugi varem ka, et Krulli kirjutised ja maailmavaade pole eriti minu jaoks, aga hirmsasti kiideti ja tahtsin ka justkui kultuurne olla või midagi.
No igatahes ma polegi vist varem kunagi nii vähe meeldejäävat teksti lugenud. Mõned laused nagu meeldisid, aga mis nendegi täpsem sisu oli, ei mäleta enam, eks ta jälle mingi kenasti sõnastatud udu oli nagu põhimõtteliselt kogu raamatki.
Ja siis sattusin veel viimast Õnnepalu lugedes Krulli õela artikli peale Vikerkaares... nojah, piinlik oli lugeda, aga eks Õnnepalu astus siis tõepoolest mõne valusa konnasilma peale, ega lihtinimene neid elitaarseid kirjanikeasju ei tea ju nii täpselt.
No igatahes ma polegi vist varem kunagi nii vähe meeldejäävat teksti lugenud. Mõned laused nagu meeldisid, aga mis nendegi täpsem sisu oli, ei mäleta enam, eks ta jälle mingi kenasti sõnastatud udu oli nagu põhimõtteliselt kogu raamatki.
Ja siis sattusin veel viimast Õnnepalu lugedes Krulli õela artikli peale Vikerkaares... nojah, piinlik oli lugeda, aga eks Õnnepalu astus siis tõepoolest mõne valusa konnasilma peale, ega lihtinimene neid elitaarseid kirjanikeasju ei tea ju nii täpselt.
Displaying 1 - 13 of 13 reviews