Polnud Marek Liinevist enne midagi kuulnud. Seda kust ma sellest raamatust kuulsin või reklaami nägin, ma millegipärast enam ei mäletagi, kuskil keegi mingis vestluslõngas soovitas ilmselt.
Pealkiri ütleb kohe ära millega tegu. Eks meist igaühel ole kogemusi, kokkupuuteid, konflikte või ka lühemat või pikemat kooselu mõne suhtekiskja, ehk, moodsalt väljendudes nartsissistliku isikuhäirega tegelasega, et mitte öelda psühhopaadiga. Sadistlik ülemus, kuri naabrivanamees, imelikult käituv kaaslane, nad kõik võivad (kuid ei pruugi) nende emotsioonidest ja manipuleerimisest toituvate kiskjate hulka kuuluda. On endalgi kogemusi, päris paljud imelikuna ja tervele mõistusele seletamatutena tunduvad seigad said siit raamatust päris tõhusat seletust. Tunnen nii mõndagi reaalset nartsissisti, selle äärmusliku vormiga - psühhopaadiga - pole õnneks kokku puutunud - vähemalt teadlikult.
Nagu paljudel juhudel, kõik peitub lapsepõlves. Psühhopaatide ja nartsissistide näol on tegu väärkoheldud lastega, kes väljast abi saamata sulguvad iseendasse ning tõstavad iseenda Universumi kuningaks, kelle ümber kõik käib ja kelle tahtmist mööda peavad teised inimesed tundma, käituma, reageerima. Eelkõige on teised inimesed selleks et suhtekiskjale rahuldust pakkuda. Ja selleks on head kõik viisid, sest reeglid ja seadused on välja mõeldud pahade inimeste poolt, et nartsissisti kiusata. Täpselt nii nad mõtlevad, ja nad on head manipuleerijad ja näitlejad sinna juurde.
Tegu pole mingi akadeemilise kliinilise psühholoogia alase teadustööga, kaugel sellest. Raamat on üsna lobedas stiilis ja väga kergesti neelatav. Tähendab, kui teema huvitab. Mind huvitab. Raamat jaguneb viieks näidisjuhtumiks ja siis igat juhtumit lahatakse. Mis mind veidi häiris olid ilmselt ilukirjanduslike või siis mitme pärisjuhtumi kompotina kirja pandud näidisjuhtumite rõhutatult väljamaine olemus. Mu meelest oleks palju efektiivsem, kui psühhopaatlike suhtekiskjatena oleks esinenud kodumaiste nimedega tegelased, mitte Bettyd, Erinid, Willid ja Laurenid.
Nagu öeldud, mul oli väga huvitav ja isikliku kogemuse tõttu oli pidev tahtmine "ahhaa" hüüda, kui autor nartsissimile iseloomulikke käitumisjooni selgitas.
Soovitada ei julge. Kuigi psühholoogia peaks vist igaühele vähemal või rohkemal määral huvi pakkuma, ja suhted on ka sellised asjad mis puudutavad meid kõiki - sest siin poldud mõeldud mitte ainult mehe ja naise vahelist suhet, vaid ka näiteks lapse ja vanema suhteid, kui emb-kumb on psühhopaatlike joontega nartsissist. Lapspsühhopaadi juhtum oli veel eriti vastik. Aga hea raamat on.