"See on kolmas lugu noorukese Moskva militsionääri Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis näeb välja nagu elustunud vene muinasjutud. (Sattus ta sinna imelihtsalt – laskus ühel päeval suvalises külakeses keldrisse ja avastas end hoopis Baba Jagaa elamise alt...) Kõigepealt, nagu ikka, on ta hädas kukega, kes äratuskellana on küll efektiivne, kuid kipub ütlemata vara une rikkuma. Ja Baba Jagaa, kohaliku miilitsajaoskonna agar ja asendamatu kaastööline, räägib, et poissmehepõli ei ole ikka õige... Ja siis kutsutakse Nikita lossi – kadunud on olulised joonised. Nagu ikka, selgub uurimise käigus, et kõik on palju keerulisem, kui alguses paistis, ja kaalul on vähemalt maailma saatus."
Järjekordne eneseirooniline ja huumorikas muinasjutumotiivides pitkitud fantaasilugu. Üks lugu läbivatest kriminaalidest oli suht kiirest ära tuntav, aga õnneks lõpplahendus ja väikesed pöörded loos hoidsid pidevalt lugeja huvi ülal.
Kolmas osa "Tsaar Gorohhi salajuurdluse" - nimelisest sarjast, mis on stiililiselt selline koomiline fantasy, vene mütoloogia taustaga. Setting on selline, et esimese osa alguses laskub miilitsa nooremleitnant Nikita Ivašov mingisse keldrisse, välja tuleb aga juba tsaar Gorohhi valitseda olevas maagilises, vana-Vene ilmas, kus ta kiiresti paigutatakse uurija-vojevoodi ametikohale ja kus ta siis hakkab uurima igasugu maagilisi, saladuslikke ja kriminaalseid juhtumeid. Abilisteks on tal Baba Jagaa ja Loll-Ivan. Eelmised kaks osa käisid täpselt ühesuguse skeemi järgi ja ega kolmaski erine. Tsaarilt pannakse pihta lendava laeva tööjoonised, natukese aja pärast juba tapetakse paar inimest ära ja kõigest koorub välja suurem vandenõu kui esmapilgul tundub. Ivašov abilistega madistab igatpidi, leidub kerget situatsioonikoomikat, natuke heidetakse nalja vene elu-olu üle ja lõpus lahendatakse kõik ära. Selline kergekaaluline ajaviide, ei midagi sügavamat ega tõsist. Väljapaistvaks teeb selle vana-vene settingu kasutamine, see pole fantasys just väga tavaline. Lisapunktid Marge Nelgi kaanepildi eest.
kui esimene osa sest sarjast oli vaimustav ja teine väga hea, siis kolmanda ajaks on... naljad otsa saanud. samad tegelased, sarnased lood, ikka üsna muhe lugemine ja muiata saab, aga mul on tunne, et selle maailmaga on nüüd justkui ühel pool. isegi kurjategija arvasin juba raamatu esimeses kolmandikus ära ja kuigi see ju päris krimka polegi, siis selline asi tundub ikka lati alt läbijooksmisena veidi.
Pean tunnistama, et käesolev, kolmas osa "Tsaar Gorohhi" sarjast, on siiani minu lemmik.
Eks ilmselt oma osa oli ka selles, et kui esimesed kaks osa lugesin järjest, siis kolmanda vahele jäi kaheksa raamatu jagu "õhku". Kardan, et kui oleksin raamatuid jutti lugenud, oleks võinud naljad ja tegevusliinud korduda. Aga praegu oli küll üks mõnus sõõm värsket muinasvene õhku!
Sedapuhku kohtub militsionär Nikita Ivašov mitmete uute (või noh, mütoloogilises mõistes ikka vanade) tegelastega, peab oma igipõlist võitlust liiga vara kireva kukega ja armub ära. Selle kõrvalt peab ta üles leidma ka tsaarilt varastatud lendava laeva joonised...
Kui sarja varasemad raamatud võlusid mind eelkõige oma stiili ja tegelaste pärast, siis seekord moodustas ka lugu mõnusa terviku.
Aina paremaks läheb; ootan juba, et ka järgmised osad eesti keeles ilmuks!
See on kolmas lugu tsaar Gorohhi sarjast, noorukese militsionääri Nikita Ivašovi tegemistest paralleelmaailmas, mis väga sarnaneb vene muinasjuttudega.
„Nikituška, ega sa ometi juba tõusnud ole, mu kaunis kotkas?“
See oli Jagaa, mu majaperenaine, ühtlasi ka kokk, pesunaine, koristaja ja koosseisuline spetsialist – kriminalistikaekspert. Vanaemake on hindamatu, ta on meie jaoskonna kõige vanem ja lugupeetavam kaastöötaja, palume tema eest Jumalat.
Третья книга в сериии про Царя Гороха так же прикольна, как и предыдущие две. Написанная тем же дивным милицейским языком ("Рогатый спортсмен подпрыгнул..."), книга предоставляет Сыскному Воеводе Никите Ивашину очередную возможность блескнуть милицейскими талантами. Класс! Слушала в исполнении Зарецкого, класс! Такой озорной детектив!
Üks lustlik rüselemine vene muinasjutumaailmses fantaasiamaailmas. Seekord pannakse pihta lendava laeva joonised ja miilitsakene peab saama jälile vargale ja mõrtsukale, kes paremale-vasakule tunnistajaid mürgitab. Mulle tõesti meeldivad need lood.
Uusi tegelasi väga ei tutvustatud. Siiski hea lugu. Väike romantikaliin tuli sisse. Esimesed kaks osa meeldisid rohkem. Siin ei olnud väga palju humoorikaid vestlusi või huvitavaid ütlemisi. Häirima jäi külarahva tegevus ja nende reageerinud.