Maarja Merivoo-Parro sobrab kultuuris, ajas ja ruumis — teatas ametlik signatuur iga esmaspäeva pärastlõunal, kui Raadio 2 eetris hakkas kõlama “Maarja varia”. Raadiopäeviku vormis jagatud argimütoloogiad võtavad põnevate nurkade alt kokku murrangulise aja 2019. aasta sügisest kuni 2020. aasta kevadeni. Sellesse perioodi mahuvad nii muretu reisikultuuri viimased hingetõmbed ja pandeemia esimene laine kui ka isiklikumat sorti arutlused kodu, kunsti, keele ja muusika teemadel. Elu ja inimesed muudkui muutuvad ja Merivoo-Parro hoiab üht kätt ühiskonna pulsil, teisega aga otsib varasemaid kihistusi, nagu ühele ajaloolasele kohane. Eluterve ja optimistlik, julge ja leidlik, värske ja vaba.
kenasti lobedalt kirja pandud üle keskmise huvitavad mõttekäigud, aga... nagu ka kaanel kirjas, need on ühe sügise-talve-kevade raadiokommentaarid. tore ju lugeda sel, kes enne polnud kuulnud/lugenud, aga kas nad tõesti kõvade kaante vahele köitmist väärt olid, näitab aeg. mingis mõttes see koroonakevad oma mõtetega, nii nagu nad siis tulid ja olid, muidugi tasub jäädvustamist.
raamatulugejana siiski vist oodanuks vähemalt lõppude toimetamist, nii et nad ei viitaks mingitele ammu ära olnud telesaadetele või filmiesitlustele või mis seal neil hetkedel veel ees oli; see tundus veidi lihtsalt paberi raiskamisena.
mulle muidu meeldis väga see soovitus ornitoloogidele teada anda, kui keegi aia taga emu või pingviini näeb, aga et naabri kanu ei pea raporteerima. no ja üldse, ma loeks seda kõike hea meelega reaalajas mingi blogi või asjana. lihtsalt ei ole sellist tunnet, et ma nüüd lugesin raamatut.