What do you think?
Rate this book
Valgus läbi mõrade
Leonard Cohen tõdeb oma laulus „Anthem“: „There is a crack, a crack in everything.“ Me kõik oleme mõrased. Kogu see maailm, mis võib küll kaunil suveõhtul tunduda täiuslik, on mõrane, pragusid täis. Mitte ainult Hamleti aeg, vaid kõik maised ajad on liigestest lahti. Ühe mõrad paistavad rohkem välja, teise fassaad näib laitmatu, aga kilde ja pragusid on meis kõigis.
„There is a crack, a crack in everything. That’s how the light gets in.“ Läbi meie mõrade saab valgus sisse tungida. See on valgus, mis kingib lootust ja julgust edasi minna. See on selgusttoov, tervendav valgus. See valgus lubab leppida iseenda ja katkise maailmaga, katkiste inimeste ja olukordadega, aga see valgus annab ka jõudu püüelda tervema ja parema maailma poole. See annab julguse uskuda ja loota ja armastada, isegi kui see armastus on mõrane ja pragusid täis.
„There is a crack, a crack in everything. That’s how the light gets in.“ Läbi meie mõrade saab valgus sisse tungida. See on valgus, mis kingib lootust ja julgust edasi minna. See on selgusttoov, tervendav valgus. See valgus lubab leppida iseenda ja katkise maailmaga, katkiste inimeste ja olukordadega, aga see valgus annab ka jõudu püüelda tervema ja parema maailma poole. See annab julguse uskuda ja loota ja armastada, isegi kui see armastus on mõrane ja pragusid täis.
158 pages, Hardcover
Published December 1, 2020
3 people are currently reading
106 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 11 of 11 reviews
March 20, 2021
Ma ei hakka kiitma seda autorit isiklikku laadi kiidusõnadega (parim ... või lemmik ...), sest olles lugenud tema lugusid Edasi lehel või nüüd siin raamatus, ei läheks see tema alandlikkuse mõttekäigu ja "meie ei ole messiad" (Laats 2020: 112) vihjega kuidagi kokku. Sellest hoolimata on Annika Laats üks nendest vähestest arvamuslugude, kolumnite või vestete autoritest, kelle sulest uut sõnumit tõepoolest ootan. Nagu hiljuti ühes kommentaaris mainisin, on viimasel ajal nii väheks jäänud raamatute ootamist - kõik tuleb raamatukogust või -poest kergesti kätte, kuhja, palju tahad, isegi kui kohe läbi lugeda ei jõua. Ja nii kaob kusagile põnevus, ootusvärin, mis rikastab omal moel lugemiselamust isegi siis, kui tegelikult seda lugemise osaks ei tihka keegi pidada. "Valgus läbi mõrade" raamatul läks minuni jõudmisega õige pisut aega, pidin ootama, ja etskae, raamat lõhnab nii kohe eriti magusasti.
Annika Laatsi mõttemõlgutused ei erinegi väga "Roomlaste tegudest". Seal põimus küll muinasjutt piibelliku eetikaga, kuid lood ise on sama väekad, nii et ega neid siin raamatuski korraga palju jõua lugeda - kord ühe, kord mitu... "Roomlaste tegudes" pajatatud kohati ajatute muinasjuttude asemele asuvad aga tema juttudes meie igapäevased katsumused. Need katsumused ja eetikaprobleemid tekitavad äratundmisrõõmu ja imetlust, et keegi on need endas läbi seedinud ning mõtestada püüdnud. Neis ei ole lõplikku tõde, kuid neis on kindlustunnet ja veendumust, mida mõnel päeval, just siis, kui neid eriti vajaks, hoopis vajaka jääb. Ja kui just *ühel noist päevadest* juhtud lugema *üht noist lugudest*, siis see muudabki päeva paremaks. Või õigem oleks isegi öelda, et paremaks ei muutu lihtsalt päev, vaid ise tahadki olla parem inimene. See on juba päris suur asi!
Uue sõna õppisin siit raamatust ka: elusamus! Nii et, järgmiseks tuleb vist Uku Masingu poole pöörduda. Üks teine sõna, "kintsugi", millega tutvusin mõni aeg tagasi tänu Tomás Navarrole (vt sama pealkirjaga raamatut), tiksus aga peas kogu selle raamatu lugemise vältel. Nii mahtus siia raamatusse ootusärevust ja muidugi eriline ports äratundmisrõõmu, kui autor meie mõrade "kuldparanduseni" jõuab. Mida veel ühelt healt lugemiselamust pakkuvalt raamatult soovida?!
Annika Laatsi mõttemõlgutused ei erinegi väga "Roomlaste tegudest". Seal põimus küll muinasjutt piibelliku eetikaga, kuid lood ise on sama väekad, nii et ega neid siin raamatuski korraga palju jõua lugeda - kord ühe, kord mitu... "Roomlaste tegudes" pajatatud kohati ajatute muinasjuttude asemele asuvad aga tema juttudes meie igapäevased katsumused. Need katsumused ja eetikaprobleemid tekitavad äratundmisrõõmu ja imetlust, et keegi on need endas läbi seedinud ning mõtestada püüdnud. Neis ei ole lõplikku tõde, kuid neis on kindlustunnet ja veendumust, mida mõnel päeval, just siis, kui neid eriti vajaks, hoopis vajaka jääb. Ja kui just *ühel noist päevadest* juhtud lugema *üht noist lugudest*, siis see muudabki päeva paremaks. Või õigem oleks isegi öelda, et paremaks ei muutu lihtsalt päev, vaid ise tahadki olla parem inimene. See on juba päris suur asi!
Uue sõna õppisin siit raamatust ka: elusamus! Nii et, järgmiseks tuleb vist Uku Masingu poole pöörduda. Üks teine sõna, "kintsugi", millega tutvusin mõni aeg tagasi tänu Tomás Navarrole (vt sama pealkirjaga raamatut), tiksus aga peas kogu selle raamatu lugemise vältel. Nii mahtus siia raamatusse ootusärevust ja muidugi eriline ports äratundmisrõõmu, kui autor meie mõrade "kuldparanduseni" jõuab. Mida veel ühelt healt lugemiselamust pakkuvalt raamatult soovida?!
October 14, 2021
Raamatu vastu tekitas minus huvi autori isiksus ja väljaütlemised meedias, mis mulle meelepärased on olnud (usujuht, kes toetab LGBT+ abielusid jms). Ma ise ei usu Jumalasse, aga nagu autor ütleb, pole vahet, kuidas seda nimetada. Tema usub siiralt inimeste ja maailma headusesse ja see kõlab igast loost läbi. Mulle mõjus see mõnusa hingekosutusena raskematel aegadel, see aitas tempot maha võtta ja lõdvestuda. Oleks mul vaid kannatust olnud seda teost aeglasemini lugeda! Näiteks aitas mul usumaailma paremini mõista kiriku ja jõusaali võrdlus, kusjuures jõusaali sattus autor esmakordselt alles keskealisena.
Edaspidi jälgin Laatsi tegemisi meedias veel hoolikamalt, selles naises on sisu.
Edaspidi jälgin Laatsi tegemisi meedias veel hoolikamalt, selles naises on sisu.
July 23, 2023
Lugedes tekkis minu telefoni kiirelt pildikaust, mille pealkirjaks: "Annika Laatsi raamatu lemmikkohad!!!". Siin on lemmikutest lemmikud!
"Meie, inimesed, tahaks paigutada Jumala kõrgesse ja puhtasse paika, pjedestaalile, toomkirikusse või Pika Hermanni torni lehvima, aga Jumal on varjul räpastes, moonutatud, meile vastumeelsetes inimestes, eemaletõukavates hooldekodudes, pagulaslaagrites ja geiklubides." (lk 39)
"Kas suuremeelsus ja hoolivus on taotlemist väärt sellepärast, et need tagavad õnnelikuma ja edukama elu mulle? Kas hädasolijat tuleks aidata või janusele juua anda selleks, et mul endal oleks pärast hea tunne? Ehk tasub ka armastust praktiseerida selleks, et suureneks minu efektiivsus ning ma suudaks kümne tunni töö teha ära kaheksaga? Igatsen, et me võiks elada ning teha häid ja ilusaid asju ennastunustavalt. Mitte enese kasu silmas pidades, vaid vaimustusega enesest lahti keerdudes ning teiste, maailma ja Jumala poole sirutudes. Tänulikkus ei ole instrument minu heaolu suurendamiseks, isegi kui ta suurendab minu heaolu." (lk 49)
"Hingamispäev ei luba meil endale ja teistele liiga teha, ennast ja teisi piitsutada ja üle koormata. Hingamispäev meenutab inimesele tema väärikust ja kaitseb teda. Me oleme nii palju enamat kui tööloomad, oleme mõeldud nii palju enama kui pelga efektiivsuse ja tootlikuse jaoks. Meil on hing ja see hing tahab hingata." (lk 59)
"Üks on kindel: me saame rikkamaks, kui me püüame üksteist kuulata ja mõista. Teine ehk meist erinev on meile hädavajalik nii maailma tajumiseks kui ka selleks, et taibata, kes me ise oleme. Mitmekesisus rikastab meid tegelikult vaid siis, kui otsime erinevuste keskel ühisosa. Selle ühisosa kaudu hakkame mõistma ja hindama ka erinevusi." (lk 101)
"Meie, inimesed, tahaks paigutada Jumala kõrgesse ja puhtasse paika, pjedestaalile, toomkirikusse või Pika Hermanni torni lehvima, aga Jumal on varjul räpastes, moonutatud, meile vastumeelsetes inimestes, eemaletõukavates hooldekodudes, pagulaslaagrites ja geiklubides." (lk 39)
"Kas suuremeelsus ja hoolivus on taotlemist väärt sellepärast, et need tagavad õnnelikuma ja edukama elu mulle? Kas hädasolijat tuleks aidata või janusele juua anda selleks, et mul endal oleks pärast hea tunne? Ehk tasub ka armastust praktiseerida selleks, et suureneks minu efektiivsus ning ma suudaks kümne tunni töö teha ära kaheksaga? Igatsen, et me võiks elada ning teha häid ja ilusaid asju ennastunustavalt. Mitte enese kasu silmas pidades, vaid vaimustusega enesest lahti keerdudes ning teiste, maailma ja Jumala poole sirutudes. Tänulikkus ei ole instrument minu heaolu suurendamiseks, isegi kui ta suurendab minu heaolu." (lk 49)
"Hingamispäev ei luba meil endale ja teistele liiga teha, ennast ja teisi piitsutada ja üle koormata. Hingamispäev meenutab inimesele tema väärikust ja kaitseb teda. Me oleme nii palju enamat kui tööloomad, oleme mõeldud nii palju enama kui pelga efektiivsuse ja tootlikuse jaoks. Meil on hing ja see hing tahab hingata." (lk 59)
"Üks on kindel: me saame rikkamaks, kui me püüame üksteist kuulata ja mõista. Teine ehk meist erinev on meile hädavajalik nii maailma tajumiseks kui ka selleks, et taibata, kes me ise oleme. Mitmekesisus rikastab meid tegelikult vaid siis, kui otsime erinevuste keskel ühisosa. Selle ühisosa kaudu hakkame mõistma ja hindama ka erinevusi." (lk 101)
January 20, 2021
See oli üks üsna kiire, kuid ometi väga mõtlemapanev ja vajalik lugemine. Proua Laats, kes on Risti koguduse kirikuõpetaja, kasutab sõnu ääretult osavasti illustreerimaks lihtsaid, kuid ometi kergesti ununevaid tõsiasju, mis on seotud meie moodsa ning (armastan seda järgmist sõna:) tähelepanumajandusel põhineva ühiskonnaga.
Mind rõõmustab, et EDASI sarjas on siiani olnud kõik raamatud eranditult mahlakad, nauditavad ja meeldejäävad.
Done.
Mind rõõmustab, et EDASI sarjas on siiani olnud kõik raamatud eranditult mahlakad, nauditavad ja meeldejäävad.
Done.
July 3, 2023
kahju, et autor tartust lahkuma pidi. oleks ju tore, kui ta endistviisi Pauluses õpetaja oleks. aga läks nii. tema raamat oli see-eest võrreldav kõige muu n-ö suurega, mida lugenud olen. kummutasin juba tõusuteel ümber automaatse mõtte, et eesti raamat – pole sittagi väärt. oleks see mõni tõlge, inglise- või saksakeelne köide, ahhetaks ma siin tekstiväljas kordi intensiivsemalt. aga ahhetan praegugi, sest raamat läks hinge!
ma pole ristiusu järgija, kuid sellel polnud tähtsust. laatsa ideed on universaalsed. ta toob raamatu keskel välja ka, et olgu see Miski sinu jaoks mis tahes, see pole oluline.
sisu ma ümberjutustama ei hakka, sest see on keeruline kui mitte võimatu. kel huvi oma vaimumaailma vastu, siis on tegu kohustusliku (eesti) raamatuga (ei tea, kui palju neid "kohustuslikke" lugemisi juba kokku kuhjunud on), mida lugeda. veits häiris see, et teost polnud toimetatud, sest edasi.org artiklid olid küljendusprogrammi vist kopipeistitud. poolituskohad sidekriipsudega olid lambist keset lehekülge. oleks piisanud ühest ülelugemisest. murdsin pead, et kas autor on midagi rõhutada püüdnud või mingit dünaamikat taodelnud??? v-o oligi.
ma pole ristiusu järgija, kuid sellel polnud tähtsust. laatsa ideed on universaalsed. ta toob raamatu keskel välja ka, et olgu see Miski sinu jaoks mis tahes, see pole oluline.
sisu ma ümberjutustama ei hakka, sest see on keeruline kui mitte võimatu. kel huvi oma vaimumaailma vastu, siis on tegu kohustusliku (eesti) raamatuga (ei tea, kui palju neid "kohustuslikke" lugemisi juba kokku kuhjunud on), mida lugeda. veits häiris see, et teost polnud toimetatud, sest edasi.org artiklid olid küljendusprogrammi vist kopipeistitud. poolituskohad sidekriipsudega olid lambist keset lehekülge. oleks piisanud ühest ülelugemisest. murdsin pead, et kas autor on midagi rõhutada püüdnud või mingit dünaamikat taodelnud??? v-o oligi.
August 15, 2021
Inimene ise huvitav, seepärast soovisin ka raamatut lugeda. Üle lehe oleks võinud midagi välja kirjutada, kuid otsustasin seda mitte teha. Lihtsalt mõne aja pärast võiks selle raamatu jälle kätte võtta. Raamatus avaldatud lood on esmalt ilmunud ajakirja Edasi veebilehel edasi.org.
Peatükist "Mida teha, kui ei tea, mida teha" (lk 66) sain vihje lugeda Toon Tellegeni lasteraamatut "Kõik on olemas". Teen seda kindlasti.
Faktiteadmine:"Saksa-Poola linn Görlitz/Zgorzelec Neiße jõe ääres autasustab 1993. aastast auhinnaga Brückepreis der Europastadt Görlitz/Zgorzelec väljapaistvaid isiksusi, kes on aidanud kaasa Euroopa rahvaste vahele silla ehitamisele, paremale üksteisemõistmisele. Kõiki auhinnatuid ühendab tahe ületada lõhe rahvaste vahel, ehitada sildu ja aidata kujundada Euroopa rahulikku tulevikku.
2007.a sai Sillaehitaja auhinna Arvo Pärt. Tema tänukõne https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-so....
Peatükist "Mida teha, kui ei tea, mida teha" (lk 66) sain vihje lugeda Toon Tellegeni lasteraamatut "Kõik on olemas". Teen seda kindlasti.
Faktiteadmine:"Saksa-Poola linn Görlitz/Zgorzelec Neiße jõe ääres autasustab 1993. aastast auhinnaga Brückepreis der Europastadt Görlitz/Zgorzelec väljapaistvaid isiksusi, kes on aidanud kaasa Euroopa rahvaste vahele silla ehitamisele, paremale üksteisemõistmisele. Kõiki auhinnatuid ühendab tahe ületada lõhe rahvaste vahel, ehitada sildu ja aidata kujundada Euroopa rahulikku tulevikku.
2007.a sai Sillaehitaja auhinna Arvo Pärt. Tema tänukõne https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-so....
This entire review has been hidden because of spoilers.
February 17, 2021
Ilus. Ma südamest nautisin selle raamatu lugemist. Ta väärib just väljuhäälset lugemist ja mitte kiirustamist. Peatükk päevas ja tasast arutelu.
"Siin on mu killud: mu rõõmsad ja kurvad, mu erksad ja tuhmib. Minu elu killud. Ja siin on mu mõrad, mis räägivad mu kukkumisest ja murdumistest, mu praod, mis kõnelevad mu eksimustest ja valust, mida ma olen põhjustanud. Siin nad on - mõned paranenud, ehk isegi kuldse liimiga kaetud, mõned ikka veel valusad ja marraskil. Ma ei taha neid varjata, ega peita neid petliku fassaadi taha. Ma olen habras ja mõrasid täis, ning läbi nende mõrade saab valgus sisse tulla. Ja läbi nende mõrade võib valgus jõuda uuesti välja, teiste mõranenuteni." lk.157
"Siin on mu killud: mu rõõmsad ja kurvad, mu erksad ja tuhmib. Minu elu killud. Ja siin on mu mõrad, mis räägivad mu kukkumisest ja murdumistest, mu praod, mis kõnelevad mu eksimustest ja valust, mida ma olen põhjustanud. Siin nad on - mõned paranenud, ehk isegi kuldse liimiga kaetud, mõned ikka veel valusad ja marraskil. Ma ei taha neid varjata, ega peita neid petliku fassaadi taha. Ma olen habras ja mõrasid täis, ning läbi nende mõrade saab valgus sisse tulla. Ja läbi nende mõrade võib valgus jõuda uuesti välja, teiste mõranenuteni." lk.157
October 3, 2022
Selline südamlik žanr: jutlus. Mulle need kristlikud väärtused väga meeldivad, mis siis, et ma ise mingit jumalat ei usu. Üks hästi kokku pandud jutlus ülendab ja lohutab, ja Laats oskab neid hästi teha küll.
October 7, 2021
Jutlused-mõtisklused inimeseks olemisest, jumalast ja inimese-jumala kooskõlast. Hingekosutav.
January 1, 2022
Mu ootused olid kõrged, seekord läks see raamat minust siiski mööda.
Armastuse, lootuse ja usu rõhutamine.
Melanhoolse alatooniga.
Armastuse, lootuse ja usu rõhutamine.
Melanhoolse alatooniga.
Read
October 20, 2025Ammu loetud ja südamele jäänud. Ikka ja jälle märkan seda raamaturiiulis ning mind tabab heldimus. Ühtlasi oli ka minu sissejuhatuseks sellesse kollaste kaantega artiklikogumike sarja.
Displaying 1 - 11 of 11 reviews