What do you think?
Rate this book
Tallinna kaart
Jan Kausi miniatuurikogu on omamoodi armastusavaldus autori kodulinnale. Raamat, mis kandiski algselt pealkirja „Armastuslaulud“, sisaldab sõnadesse püütud kaadreid Tallinna nurkadest ja nurgatagustest, inimestest, nende kohtumistest ja lahkuminekutest. „Tallinna kaart“ on põimik pealinna paratamatult muutliku pealiskihi all vohava inimlikkuse ühtaegu kordumatutest ja universaalsetest ilmingutest. Autori sõnutsi on raamatu idee vallandada lugejas ruumipoeetiline potentsiaal, isiklik kohamälu, et lugeja silme ette ilmuks tema sisemine kaart, mis annaks talle võimaluse järgneda omaenda kõige salajasematele trajektooridele.
Esmakordselt 2014. aastal ilmunud „Tallinna kaart“ oli Jan Kausi teine miniatuurikogu. 2021. aasta uustrükki ilmestavad autori illustratsioonid, mis on tehtud Eve Sepa fotode põhjal.
Esmakordselt 2014. aastal ilmunud „Tallinna kaart“ oli Jan Kausi teine miniatuurikogu. 2021. aasta uustrükki ilmestavad autori illustratsioonid, mis on tehtud Eve Sepa fotode põhjal.
- GenresShort Stories
64 pages, Paperback
First published January 1, 2014
About the author
Jan Kaus
70 books52 followersJan Kaus on eesti luuletaja, romaanikirjanik, tõlkija ja toimetaja. Ta on korraldanud Tallinna rahvusvahelist kirjandusfestivali HeadRead ja toimetanud kultuurilehte Sirp.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 30 of 48 reviews
September 21, 2017
Tartusse armusin ma lootusetult tänu mitme meie kirjaniku teostele (Bernard Kangro, Oskar Luts, Indrek Hargla jt). Kirjanduslikust Tartust oli saanud mu lemmiklinn juba enne, kui ma seda esimest korda ühel lumisel talvepäeval külastasin, olles ise juba gümnaasiumi viimases klassis. Kirjandus muundus tollel päeval reaalsuseks ning minule omasemat paika pole ma ka kõigi oma rännakute jooksul leidnud. Iga kord Tartu vaksalis rongilt maha astudes tean, et olen koju jõudnud.
Nüüd olen, aga tänu Jan Kausi loomingule hakanud tasapisi armuma ka oma sünnilinna. Sellesse taevast kikilipsu meenutavasse, lärmakasse ja tolmusesse organismi. Tallinnasse saab armuda ainult temaga jalutamas käies. Ta viib su kastanimunadest kubisevasse Kadriorgu ning sinus alati kõhedust tekitava Mustamäe suusahüppetorni jalamile. Alguses käite häbelikult üksteise kõrval, kui järsku olete märkamatult andnud teineteisele käe ning tunnete kuidas usaldus mööda sõrmi ülespoole ronib. Nüüd viib ta su ühte oma salapaikadest - Nunnade saarele. Seal istute õitsvate toomingate all pikas rohus ja tunnete varasuvise päikese paitust oma põskedel. Kuid järsku kaigub kloostrikell üle jõeoru ja tuleb liikuma hakata. Nõnda palju on veel avastada! Õnneks on sul kaart kaasas.
PS: Minu ja Kausi rajad kattuvad hirmutavalt suurel määral. Ainult minu samm tatsub nendel 10-15 aastat peale teada. Ehk siiski kohtume kunagi mõne nurgapealses kohviku uksel.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Nüüd olen, aga tänu Jan Kausi loomingule hakanud tasapisi armuma ka oma sünnilinna. Sellesse taevast kikilipsu meenutavasse, lärmakasse ja tolmusesse organismi. Tallinnasse saab armuda ainult temaga jalutamas käies. Ta viib su kastanimunadest kubisevasse Kadriorgu ning sinus alati kõhedust tekitava Mustamäe suusahüppetorni jalamile. Alguses käite häbelikult üksteise kõrval, kui järsku olete märkamatult andnud teineteisele käe ning tunnete kuidas usaldus mööda sõrmi ülespoole ronib. Nüüd viib ta su ühte oma salapaikadest - Nunnade saarele. Seal istute õitsvate toomingate all pikas rohus ja tunnete varasuvise päikese paitust oma põskedel. Kuid järsku kaigub kloostrikell üle jõeoru ja tuleb liikuma hakata. Nõnda palju on veel avastada! Õnneks on sul kaart kaasas.
PS: Minu ja Kausi rajad kattuvad hirmutavalt suurel määral. Ainult minu samm tatsub nendel 10-15 aastat peale teada. Ehk siiski kohtume kunagi mõne nurgapealses kohviku uksel.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
February 1, 2021
Tartusse kolides leidsin ma, et Tallinn on ikka üks kuradima kole linn. Tartu raudteejaamajõudes võtab sind vastu heledates toonides vana jaamahoone, Tallinnas joovad parmud nõukogudeaegsest jaamahoones võidu ja räuskavad. Jan Kaus tõi mind maa peale tagasi ning kogesin läbi miniatuuride ka kodulinna ilu ja võlu. Olgugi, et tema leidmiseks peab domineerivast koledusest mööda vaatama.
"TEADUSTE AKADEEMIA
Selliseid õhtuid on aastas vaid üks. Siis on tunne, et nüüd on suvi lõpuks kohal. Päike on loojunud, aga ikka on veel soe. Alles kesköö paiku asetavad mehed pintsakuid daamide õlgadele. Aga kõik tahavad ikkagi olla rõdul, kust on näha kogu linn, vanalinna tornid, viis ja pool pilvelõhkujat - juhul kui vanale heale Viru hotellile halastada, lauluväljak, Lasnamäe, tuletorn ja Muuga sadam. Teised trügisid tagasi tühjenevasse peosaali, kus korjati kokku kohvitasse. Tema mõtles, et teeb veel ühe suitsu, kuigi täna läks juba teine pakk. Valgus peegeldus akendel, majade vahelt kerkis vaikus, mis oli täis rahutust ja rõõmu igikeltsast vabanenud liigeste üle, õied lõhnasid nagu naised, kes on esimese kallistuse ootuses heitnud jalast sukad. Ta oli linna kohal, aga ometi sees.
Korraga märkas ta, et keegi on avanud Niguliste tornikiivri all asestseva kahe poolega luugi. See keegi paistis olevat naine ja käe liikumisest oli aimata, et ta teeb vist samuti suitsu. Huvitav, mida tema seal teeb, mõtles ta. Ehk tahab temagi hingata seda vabanenud, puhast õhku, seda õhtut, mil kõik oli täiesti värske, aga seisab samas paigal, nagu ei kavatseks kunagi lahkuda. Ta tõstis käe ja lehvitas naisele. Samal hetkel, kui ta sai aru oma liigutuse absurdsusest, tõstis nainegi käe."
"TEADUSTE AKADEEMIA
Selliseid õhtuid on aastas vaid üks. Siis on tunne, et nüüd on suvi lõpuks kohal. Päike on loojunud, aga ikka on veel soe. Alles kesköö paiku asetavad mehed pintsakuid daamide õlgadele. Aga kõik tahavad ikkagi olla rõdul, kust on näha kogu linn, vanalinna tornid, viis ja pool pilvelõhkujat - juhul kui vanale heale Viru hotellile halastada, lauluväljak, Lasnamäe, tuletorn ja Muuga sadam. Teised trügisid tagasi tühjenevasse peosaali, kus korjati kokku kohvitasse. Tema mõtles, et teeb veel ühe suitsu, kuigi täna läks juba teine pakk. Valgus peegeldus akendel, majade vahelt kerkis vaikus, mis oli täis rahutust ja rõõmu igikeltsast vabanenud liigeste üle, õied lõhnasid nagu naised, kes on esimese kallistuse ootuses heitnud jalast sukad. Ta oli linna kohal, aga ometi sees.
Korraga märkas ta, et keegi on avanud Niguliste tornikiivri all asestseva kahe poolega luugi. See keegi paistis olevat naine ja käe liikumisest oli aimata, et ta teeb vist samuti suitsu. Huvitav, mida tema seal teeb, mõtles ta. Ehk tahab temagi hingata seda vabanenud, puhast õhku, seda õhtut, mil kõik oli täiesti värske, aga seisab samas paigal, nagu ei kavatseks kunagi lahkuda. Ta tõstis käe ja lehvitas naisele. Samal hetkel, kui ta sai aru oma liigutuse absurdsusest, tõstis nainegi käe."
May 23, 2021
“Selliseid õhtuid on aastas vaid üks. Siis on tunne, et nüüd on suvi lõpuks kohal. Päike on loojunud, aga ikka on veel soe. Alles kesköö paiku asetavad mehed pintsakud daamide õlgadele. /—-/ Valgus peegeldus akendel, majade vahelt kerkis vaikus, mis oli täis rahutust ja rõõmu igikeltsast vabanenud liigeste üle, õied lõhnasid nagu naised, kes on esimese kallistuse ootuses heitnud jalast sukad.”
Üks selle aasta siiani suurimaid lugemiselamusi - ja taas kohalikud miniatuurid. Kõik need tegelased ja lood siin raamatus panevad märkama inimesi linnapildis - kes ootab trammi, kes vuhiseb lipsu lehvides alkopoest välja, kes kõnnib pargis järel käima õppival titel. Paneb mõtlema, mis on nende kõigi lood ja ilud ja kahetsused ja mõtted. Ning muidugi kohad selles raamatus - kohe kerkib silmade ette enda Tallinna kaart - mis on need kohad, need maitsed, need pilgud, need üllatused minu maailmas.
Miniatuur on vaimustav žanr meistri käes! Pöidlapikkuse tekstilõiguga suudab ta jutustada terve loo, kutsuda esile tundeid, mõtteid, mälestusi, huvi, küsimusi ning anda lugejale midagi näha, kuulda, maitsta, katsuda ja nuusutada.
Eriti sümpaatne oli Jan Kausi “Tallinna kaarti” lugeda pärast rohkem kui aastat metsavaikuses, käod taamal kukkumas, ja korraks isegi linna igatseda.
Üks selle aasta siiani suurimaid lugemiselamusi - ja taas kohalikud miniatuurid. Kõik need tegelased ja lood siin raamatus panevad märkama inimesi linnapildis - kes ootab trammi, kes vuhiseb lipsu lehvides alkopoest välja, kes kõnnib pargis järel käima õppival titel. Paneb mõtlema, mis on nende kõigi lood ja ilud ja kahetsused ja mõtted. Ning muidugi kohad selles raamatus - kohe kerkib silmade ette enda Tallinna kaart - mis on need kohad, need maitsed, need pilgud, need üllatused minu maailmas.
Miniatuur on vaimustav žanr meistri käes! Pöidlapikkuse tekstilõiguga suudab ta jutustada terve loo, kutsuda esile tundeid, mõtteid, mälestusi, huvi, küsimusi ning anda lugejale midagi näha, kuulda, maitsta, katsuda ja nuusutada.
Eriti sümpaatne oli Jan Kausi “Tallinna kaarti” lugeda pärast rohkem kui aastat metsavaikuses, käod taamal kukkumas, ja korraks isegi linna igatseda.
September 19, 2021
A Map of Tallinn
Review of the enhanced Estonian paperback reprint edition (2021) of the Estonian original Tallinna kaart (2014)
This expanded Tallinna kaart (A Map of Tallinn) 2021 edition includes the vignettes of the original 2014 edition along with ink sketches of various Tallinn locations also done by the author. This is part of the Loomingu Raamatukogu's Kuldsari (Gold Series) which is making earlier, now out of print releases newly available. The new editions expand on the earlier content in most cases. The series consists of 6 releases annually. Jan Kaus is the first Estonian author to have a reissue, as the other 11 issued or planned to date are international writers. The occasion for this appears to have been as a celebration of Kaus' 50th birthday.
Photographer Eve Sepp and writer Jan Kaus at a gallery exhibition featuring Sepp's photography which was the basis of Jan Kaus' ink drawings in the 2021 reprint edition of "A Map of Tallinn." Photo sourced from Estonian Public Broadcasting's Kultuur (Culture) webpages.
I hadn't read very much of Jan Kaus previously. I do know him as the editor of The Dedalus Book of Estonian Literature (2010) and the Estonian translator of Sofi Oksanen's Puhastus (Purge) (2008) and Kui tuvid kadusid (When the Doves Disappeared) (2012). As the head of the Estonian Writer's Union (2004-2007), editor of the weekly cultural newspaper Sirp and an organizer of the annual writers' festival HeadRead (which can be translated in English as both GoodReads and GoodLines), he is certainly a major figure in the Estonian literary world.
A Map of Tallinn consists of 47 miniatures or short-short stories. They are usually about half a page in length. The titles refer to specific Tallinn street names, buildings or other geographical place names. The stories themselves are vignettes which usually observe people in that location sometimes from a first person point of view and others as strictly anonymous observers. The gender of the story teller changes, so not all of them are likely to be memoir capsules by the author himself. Although I've only been to Tallinn twice, many of the locations were known to me. I did really enjoy this idea of capturing the flavour of a city by making small vignettes built around various sites. Due to the short lengths, this was also a relatively easy read for me in my heritage language of Estonian.
A sample translation is below to give you a flavour of the miniatures. Viru Street is the 2nd story in the book:
Other Reviews (in Estonian, turn on web translator if necessary)
Jan Kaus' Poetic Ecosystem in Kultuur by Elle-Mari Talivee, February 8, 2021.
The Subconscious Thought Fragments of Jan Kaus in Kultuur by Kaspar Viilup, March 24, 2021.
Trivia and Link
A Map of Tallinn also exists as an exclusive Estonian language audiobook which is only available to members of the Tallinn Central Library in Estonia. See further at For the first time, readers of Tallinn Central Library will be able to listen to the Estonian author's digital audiobook (link opens to an Estonian language article, turn your web translator on if required).
Review of the enhanced Estonian paperback reprint edition (2021) of the Estonian original Tallinna kaart (2014)
Jan Kaus' collection of miniatures is a kind of expression of love for the author's hometown. The book, originally entitled "Love Songs", contains snapshots of people from all the byways and corners of Tallinn, their encounters and departures. The "Map of Tallinn" is an interweaving of both unique and universal manifestations of humanity, which inevitably flourishes under the variable surface of the capital. According to the author, the idea of the book is to unleash the poetic potential of space in the reader, a personal memory of place, so that his inner map would appear before the reader, which would give him the opportunity to follow his own most secret trajectories.
The "Map of Tallinn", first published in 2014, was Jan Kaus' second collection of miniatures. The 2021 reprint is illustrated by the author's illustrations, which are based on Eve Sepp's photographs. - translation of the Estonian language synopsis.
This expanded Tallinna kaart (A Map of Tallinn) 2021 edition includes the vignettes of the original 2014 edition along with ink sketches of various Tallinn locations also done by the author. This is part of the Loomingu Raamatukogu's Kuldsari (Gold Series) which is making earlier, now out of print releases newly available. The new editions expand on the earlier content in most cases. The series consists of 6 releases annually. Jan Kaus is the first Estonian author to have a reissue, as the other 11 issued or planned to date are international writers. The occasion for this appears to have been as a celebration of Kaus' 50th birthday.
Photographer Eve Sepp and writer Jan Kaus at a gallery exhibition featuring Sepp's photography which was the basis of Jan Kaus' ink drawings in the 2021 reprint edition of "A Map of Tallinn." Photo sourced from Estonian Public Broadcasting's Kultuur (Culture) webpages.
I hadn't read very much of Jan Kaus previously. I do know him as the editor of The Dedalus Book of Estonian Literature (2010) and the Estonian translator of Sofi Oksanen's Puhastus (Purge) (2008) and Kui tuvid kadusid (When the Doves Disappeared) (2012). As the head of the Estonian Writer's Union (2004-2007), editor of the weekly cultural newspaper Sirp and an organizer of the annual writers' festival HeadRead (which can be translated in English as both GoodReads and GoodLines), he is certainly a major figure in the Estonian literary world.
A Map of Tallinn consists of 47 miniatures or short-short stories. They are usually about half a page in length. The titles refer to specific Tallinn street names, buildings or other geographical place names. The stories themselves are vignettes which usually observe people in that location sometimes from a first person point of view and others as strictly anonymous observers. The gender of the story teller changes, so not all of them are likely to be memoir capsules by the author himself. Although I've only been to Tallinn twice, many of the locations were known to me. I did really enjoy this idea of capturing the flavour of a city by making small vignettes built around various sites. Due to the short lengths, this was also a relatively easy read for me in my heritage language of Estonian.
A sample translation is below to give you a flavour of the miniatures. Viru Street is the 2nd story in the book:
VIRU STREET
When he thinks of Paris, he also feels that his hometown is, in a sense, the furthest from Paris. Tallinn - the last place on the Earth where the Champs-Élysées would fit. It wouldn't fit here in any way, it wouldn't lead anywhere, there would be lobbying to pave it over. As a child, there were three large radio masts in the Uus Maailm [Translator's note: New World. A city district in Tallinn] sector of town, which were reminiscent of the Eiffel Tower, but really only a little bit. Walking in the Old Town in the summer and fleeing from the tourist cameras, it seems to him that the city's scarce inhabitants are hiding in basements and attics.
His girlfriend lives in a penthouse on Viru Street. Shortly before the Old Market, you have to turn at the portal, go past the smoking young Russian men, walk through the courtyard - there was once a cinema here - and enter the stairwell, where a sturdy staircase winds around a narrow elevator shaft. He remembers the first time he visited his girlfriend. There is a glass door in the girlfriend's hall. From there you can go out onto the terrace - if the snow drifts are not too high. The lion's share of Tallinners don't even know that the Old Town has a view over the roofs of houses, which is just like it is in Paris! So what if he's never been to France.
Other Reviews (in Estonian, turn on web translator if necessary)
Jan Kaus' Poetic Ecosystem in Kultuur by Elle-Mari Talivee, February 8, 2021.
The Subconscious Thought Fragments of Jan Kaus in Kultuur by Kaspar Viilup, March 24, 2021.
Trivia and Link
A Map of Tallinn also exists as an exclusive Estonian language audiobook which is only available to members of the Tallinn Central Library in Estonia. See further at For the first time, readers of Tallinn Central Library will be able to listen to the Estonian author's digital audiobook (link opens to an Estonian language article, turn your web translator on if required).
January 17, 2023
No lihtsalt briljantne. Nii orgaaniline tekst. Lugedes on tunne, et iga sõna saabki olla ainult ja täpselt nii nagu ta on, mitte kuidagi teisiti. Kõik liigne sõnavaht on maha roogitud ja laused on nagu pisikesed läikivad kivid reas. Ja muidugi elupõlise tallinlasena oli mul muudkui "ohh" ja "ahh", sest eks minul ka on oma tänavanurgad ja oma hetked, mis tihti Kausi omadega kattusid. Nii nii armas raamat.
April 9, 2024
me olemegi vist kõik ainulaadselt tavalised
February 3, 2019
Tegemist on omapärase teosega, milles on ligikaudu viiskümmend pooleleheküljelist jutukest. Iga jutuke on saanud pealkirja erineva Tallinnas paikneva koha järgi. Need jutukesed polegi tegelikult jutukesed, pigem mõttelennud hetkedest. Üldjoontes mulle meeldis loetu. Veidi häiris, et tegevuspaigad ei olnud loogilises järjekorras, vaid hüppasid ühest linnaosast teise ja siis jälle mujale. Aga see on ilmselt puhtalt minu kiiks. Kuna tegemist oli mõttelendudega, siis veidi häiris ka see, et teos oli harjumatult sündmustevaene. Mina, kui mittetallinlane, kõiki tegevuskohti ei teadnud ja oli pidevalt kihk linna kaart ette võtta ja uurida, kus sündmuspaik on. Igatahes saab taas nentida, et „Loomingu raamatukogu“ on üsna kindla peale minek st positiivne lugemiselamus garanteeritud.
November 19, 2016
Meil kõigil on selliseid lugusid omade tänavanurkade ja inimestega, omades linnades. Kõige paremini ehk iseloomustab seda kõike aga viimane lause Telliskivi tänava loost:
"Sa kannad üht üsna kahvatut hetke kaasas nagu käe külge aheldatud kohvrit."
Ja nii ongi. Meie lood ja kogetu "lohiseb" meiega terve elu kaasa ning kohvreid aina koguneb. Vahel ununevad vanad juhtumised vaid seetõttu, et uued tulevad peale. Kuid palju on neid, tihti täiesti tähtsusetuid seiku, mis mingil põhjusel jäävad alles ja meenuvad juhtumisi, kui satume taas sinna kohta või näeme mõnd unustatud inimest, kes tookord mõnd rolli mängis me elus.
Kõige enam meeldis mulle ehk "Tammsaare tee ja Nõmme tee ristmik". Mitte ainult, et see jääb minu kodukanti ja olen isegi seda lugematu arv kordi ületanud. Vaid ka minu elus on selliseid mänge ning inimesi, kes on omad sarnased rituaalid enda jaoks välja mõelnud. Ju see on midagi inimloomusele omast...
"Sa kannad üht üsna kahvatut hetke kaasas nagu käe külge aheldatud kohvrit."
Ja nii ongi. Meie lood ja kogetu "lohiseb" meiega terve elu kaasa ning kohvreid aina koguneb. Vahel ununevad vanad juhtumised vaid seetõttu, et uued tulevad peale. Kuid palju on neid, tihti täiesti tähtsusetuid seiku, mis mingil põhjusel jäävad alles ja meenuvad juhtumisi, kui satume taas sinna kohta või näeme mõnd unustatud inimest, kes tookord mõnd rolli mängis me elus.
Kõige enam meeldis mulle ehk "Tammsaare tee ja Nõmme tee ristmik". Mitte ainult, et see jääb minu kodukanti ja olen isegi seda lugematu arv kordi ületanud. Vaid ka minu elus on selliseid mänge ning inimesi, kes on omad sarnased rituaalid enda jaoks välja mõelnud. Ju see on midagi inimloomusele omast...
April 21, 2021
Vahva idee, mõnus stiil ja auväärt katsetus, aga lugemiselamusena kuidagi poolik. Jan Kaus kirjutab ladusalt nagu ikka, mitmed killud sest nõndanimetatud miniatuuride kogust on eraldivõetuna sümpaatsed, kangastavad silme ette olukordi, kohti ja seisundeid, aga suur osa ei teinud seda mitte. Väljendatud taotlus emotsionaalsest ruumitajust ja sisemisest kaardist lihtsalt ei realiseeru, kuna suurem osa miniatuure ei oma erilist spetsiifikat. 2/5
September 10, 2025
Ma olen Tartu poiss. Ju vist sellest ka hinne. Ei haaku ja ilma haakumiseta on kuidagi tühjad need miniatuurid. Ma kardan, et pea igaüks neist nõuab ka haakumist, sest minu jaoks vaid üksikud töötavad ilma selleta. Aga mõningad olid päris head.
June 6, 2017
Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...
January 26, 2021
tekitas palava soovi ka ise lõpuks pliiats kätte võtta, valgete lehtede hirmust üle saada ning miniatuure kirjutama hakata
oeh
imeilus.
oeh
imeilus.
February 11, 2021
Ooh. See on üks selliselt kirjutatud teos, mis võiks panna armuma ükskõik millisesse maailma linna. Ja isegi kui ma olen Kilulinnas paar korda käinud, siis enamik kõnealuseid kohti olid ikkagi võõrad. Aga samas oli see kõik ikkagi nii... kõnetav. Ainuke miinus on muidugi fakt, et see nii kuradi lühike on. Aga samas! Kui ta korduslugemisse läheb (mida niikuinii mitu korda juhtub), siis jäävad need lühikesed lood lõpuks pähe ja elu ongi täis poeetilist proosat. Mmmmmmm.
September 7, 2015
Sümpaatne pihutäis pildikesi Tallinna tänavatelt, mõtlik ja südantsoojendav kaleidoskoop. On huumorit, kuskil on varjud, aga need libisevad mööda, miniatuure kannab soe nostalgia, aga see ei lange minevikuhõllandusse. Kõlama jääb mõte, et teed viivad lõpuks ikka koju ja praegusesse hetke, nagu ütleb raamatu viimane lause: "Ega vist polegi sel praegu tähtsust, sest olen kohe kohal." Oleks ma koer, võtaks kohe autori jälje üles, aga nüüd polegi seda tarvis - piisab Jani manuaalist! Isegi õue ei pea minema: pikutad diivanil, koogid kõhus, ja oled maailma parim kaardilugeja. Tsau, Martin Järveoja!
April 19, 2017
Enda jaoks avastasin selle autori läbi ühe loengu, mille ta kunagi Hugo Treffneri Gümnaasiumi humanitaarklassidele läbi viis . Tema jutt oli paeluv ning olles isiklikult elanud mitu aastat pealinnas, tekitas pealkiri „Tallinna kaart“ tekitas minus paraja koguse nostalgiat, kui selle raamaturiiulilt leidsin. Kogusse on kokku pandud mitukümmend erinevat lugu, igal lool on pealkiri erineva Tallinna asukohaga. Lisaks sellele teose stiil sarnane ka varasemate kogudega, kus läbivaks teemaks on erinevad asukohad ning nendega seotud mõtted või mälestused. Äratundmisrõõmu oli palju.
Raamat algas looga „Pelgulinna sünnitusmaja“ ning kuigi ma pole seal sündinud, tekitas Pelgulinn minu Tallinnas elatud ajaga mingi silla ning edasi oli raske raamatut käest panna. Mõni lugu tabab hästi pealinnas igapäevaselt nähtavaid probleeme, näiteks „Viru tänavate läheduses“ räägib, kuidas ühel õhtul keegi seljakotiga mees seisatas Hesburgeri ees ja kuses vastu söögikoha klaasseina, kuid keegi teisel pool akent ei teinud temast välja. Vastupidiselt võtavad mitmed teised lood fookusesse kohad Tallinnas, mis tekitavad positiivseid emotsioone ning mälestusi, mida hea meelega heietada.
Nagu ka tema loeng päriselus, võlus jutukogumik mind algusest lõpuni. Iga lugu on unikaalne, kuid kohati tundub, et räägitakse ühest või mitmest tegelasest erinevates olukordades. Sisu poolest ei tundunud ükski jutt olevat üksteisega seotud. Ühegi tegelase nime, kelle vaatevinklist tegevus edasi anti, ei saanud lugejale avalikuks. Ühtlane ajaliin lool puudus - ükski lugu polnud olevikus, kõik olid minevikus toimunud seigad või mälestused kellestki/millestki. Iga lugu oli tohutult emotsiooniderikas ning lugude rohkuse tõttu arvan, et iga inimene leiaks midagi, mis teda kõnetaks. Teose viimane lugu „Tänav, mille nime teame ainult meie“ toob välja väljendi „tunnete kaart“. See võtab suurepäraselt kokku kõik ülejäänud pajatused. Justkui nagu kartograaf on autor kaardile kandnud vanad ning uuemad kohad ning lisanud sellele tundeid. Või siis fotograaf, kes jäädvustab ja annab edasi selle hetke, mida tasuks meeles pidada.
Jan Kaus on ka erakordselt hästi andnud edasi suurlinna võnkeid. Kohati tekkis tunne, nagu istukski mõne Tallinna nurgapealses kohvikus. Mind viidi täiesti võõrastesse paikadesse ja kohtadesse, kus olen varem veetnud mitmeid tunde või millest olen hetkega mööda kiirustanud. Kõik see tekitab meeldiva igatsuse selles linnas elamise vastu. Järgmine kord, kui pealinna satun, võtan raamatu kaasa ning käin mõned kohad läbi, et neid emotsioone läbi elada ning mõtiskleda erinevate teemade üle.
Kui mõelda inimestele, kes pole Tallinnas elanud või pole seal käinud, võib tekkida olukord, kus lood jäävad mõistmatuks või ei kandu emotsioon õigesti üle. Mõte läks ka siis sassi, kui kahel lool oli nii erinev meeleolu, et oli raske ennast järgmisele meelestada. Sellele aitas suuresti kaasa ka lugude lühisus. Ükski jutt ei olnud üle lehekülje pikk ning enamasti olid need mahult lausa alla poole lehe. Muidugi tekitas see soovi järgmine leht ette võtta, et oma isu täita, kuid sama lugu ei jätkunud.Samas ei saa lugude vähesuse üle kurta, neid on kokku ligi 50.
Raske on aru saada, kas Jan Kaus avas mulle Tallinna või avasin mina ennast Tallinnale, kuid mulle meeldis see kogemus. See kogu on miski, mille võib tallinlasena julgelt ette võtta, kuid ei pea tinglikult olema tallinlane, et sellest aru saada või nautida. Teost oli mõnus lugeda ja andis nii mõndagi, mille üle mõelda.
Raamat algas looga „Pelgulinna sünnitusmaja“ ning kuigi ma pole seal sündinud, tekitas Pelgulinn minu Tallinnas elatud ajaga mingi silla ning edasi oli raske raamatut käest panna. Mõni lugu tabab hästi pealinnas igapäevaselt nähtavaid probleeme, näiteks „Viru tänavate läheduses“ räägib, kuidas ühel õhtul keegi seljakotiga mees seisatas Hesburgeri ees ja kuses vastu söögikoha klaasseina, kuid keegi teisel pool akent ei teinud temast välja. Vastupidiselt võtavad mitmed teised lood fookusesse kohad Tallinnas, mis tekitavad positiivseid emotsioone ning mälestusi, mida hea meelega heietada.
Nagu ka tema loeng päriselus, võlus jutukogumik mind algusest lõpuni. Iga lugu on unikaalne, kuid kohati tundub, et räägitakse ühest või mitmest tegelasest erinevates olukordades. Sisu poolest ei tundunud ükski jutt olevat üksteisega seotud. Ühegi tegelase nime, kelle vaatevinklist tegevus edasi anti, ei saanud lugejale avalikuks. Ühtlane ajaliin lool puudus - ükski lugu polnud olevikus, kõik olid minevikus toimunud seigad või mälestused kellestki/millestki. Iga lugu oli tohutult emotsiooniderikas ning lugude rohkuse tõttu arvan, et iga inimene leiaks midagi, mis teda kõnetaks. Teose viimane lugu „Tänav, mille nime teame ainult meie“ toob välja väljendi „tunnete kaart“. See võtab suurepäraselt kokku kõik ülejäänud pajatused. Justkui nagu kartograaf on autor kaardile kandnud vanad ning uuemad kohad ning lisanud sellele tundeid. Või siis fotograaf, kes jäädvustab ja annab edasi selle hetke, mida tasuks meeles pidada.
Jan Kaus on ka erakordselt hästi andnud edasi suurlinna võnkeid. Kohati tekkis tunne, nagu istukski mõne Tallinna nurgapealses kohvikus. Mind viidi täiesti võõrastesse paikadesse ja kohtadesse, kus olen varem veetnud mitmeid tunde või millest olen hetkega mööda kiirustanud. Kõik see tekitab meeldiva igatsuse selles linnas elamise vastu. Järgmine kord, kui pealinna satun, võtan raamatu kaasa ning käin mõned kohad läbi, et neid emotsioone läbi elada ning mõtiskleda erinevate teemade üle.
Kui mõelda inimestele, kes pole Tallinnas elanud või pole seal käinud, võib tekkida olukord, kus lood jäävad mõistmatuks või ei kandu emotsioon õigesti üle. Mõte läks ka siis sassi, kui kahel lool oli nii erinev meeleolu, et oli raske ennast järgmisele meelestada. Sellele aitas suuresti kaasa ka lugude lühisus. Ükski jutt ei olnud üle lehekülje pikk ning enamasti olid need mahult lausa alla poole lehe. Muidugi tekitas see soovi järgmine leht ette võtta, et oma isu täita, kuid sama lugu ei jätkunud.Samas ei saa lugude vähesuse üle kurta, neid on kokku ligi 50.
Raske on aru saada, kas Jan Kaus avas mulle Tallinna või avasin mina ennast Tallinnale, kuid mulle meeldis see kogemus. See kogu on miski, mille võib tallinlasena julgelt ette võtta, kuid ei pea tinglikult olema tallinlane, et sellest aru saada või nautida. Teost oli mõnus lugeda ja andis nii mõndagi, mille üle mõelda.
June 10, 2017
Isver, ma ei teagi, mida arvata. Iseenesest istus see kogumik mulle rohkem kui viimati loetud Mihkel Muti oma. Ühe loo ajal tulid isegi külmavärinad peale.
Samas on see n-ö lühijutukogumike puhul täiesti normaalne, et kõigi lookestega klappi ei teki, nii et ma ei saa seda teosele ka ette heita. Mind pigem häiris see, et tegemist oli erinevate tegelastega. Või noh, soo järgi juhindudes oli paari erineva inimesega. Paljud võisid ka autori enda mälestused olla. Ma räägin, et ajas segadusse. Ehk lugesin raamatu liiga kiiresti läbi. Püüdsin küll aeglasemalt lugeda ja nautida.
Ma ei tea, oleks natuke selgepiirilisemat kontseptsiooni tahtnud, aga samas idee oli väga lahe. Raamat võinuks pikemgi olla. Autoril jutt ilmselgelt jookseb (seda parimas mõttes). Olen teda kõnelemas kuulnud ning põnevalt rääkida ta oskab.
Ma tavaliselt veerandtähti ei jaga, aga see oleks küll 3,75, mille 4ks ümardan. Pigem meeldis väga, kui niisama meeldis. Soovitan igatahes soojalt, saab väikese toreda ekskursiooni Tallinnas, mis siis, et mitte tavapärasel moel. Pani kaasa mõtlema, kuidas mitmed olukorrad endagi elus on teatud kohtadega läbipõimunud.
Samas on see n-ö lühijutukogumike puhul täiesti normaalne, et kõigi lookestega klappi ei teki, nii et ma ei saa seda teosele ka ette heita. Mind pigem häiris see, et tegemist oli erinevate tegelastega. Või noh, soo järgi juhindudes oli paari erineva inimesega. Paljud võisid ka autori enda mälestused olla. Ma räägin, et ajas segadusse. Ehk lugesin raamatu liiga kiiresti läbi. Püüdsin küll aeglasemalt lugeda ja nautida.
Ma ei tea, oleks natuke selgepiirilisemat kontseptsiooni tahtnud, aga samas idee oli väga lahe. Raamat võinuks pikemgi olla. Autoril jutt ilmselgelt jookseb (seda parimas mõttes). Olen teda kõnelemas kuulnud ning põnevalt rääkida ta oskab.
Ma tavaliselt veerandtähti ei jaga, aga see oleks küll 3,75, mille 4ks ümardan. Pigem meeldis väga, kui niisama meeldis. Soovitan igatahes soojalt, saab väikese toreda ekskursiooni Tallinnas, mis siis, et mitte tavapärasel moel. Pani kaasa mõtlema, kuidas mitmed olukorrad endagi elus on teatud kohtadega läbipõimunud.
March 8, 2021
Selline "oli kah" raamat. Ei teagi, mis täpselt puudu jäi. Kas oli tõesti põhjus selles, et üldiselt loen miniatuure harva ning seetõttu ei saanud kuidagi jooksma? Tallinnas olen isegi elanud ja kuigi mingid kohad tulid tuttavad ette, siis laias laastus pani küll pigem õlgu kehitama. Meil kõigil on oma tähelepanekud tavaelust ja lood, mida on seltskonnas tore jagada ja rääkida. Jah, raamatukaante vahele jõudmiseks peab muidugi olema kirjutamisoskust ja see on selgelt olemas. Vist lihtsalt läkski nii, et tore raamat aga valele inimesele ja valel ajahetkel. Ehk kunagi tulevikus saab uuesti proovida.
Read
April 5, 2022”See tõi talle omakorda meelde ühe ehitajast sõbra, kelle elutoa seinal seisis suur vasest X. Sõber polnud pikka aega nõus ütlema, mida see X tähendab. Lõpuks, ühel vindisel ööl tunnistas ta üles, et sai selle kingituseks sõbralt, kes käis remontimas Toomkirikut. Number kümme kiriku kella küljest.”
March 3, 2021
"Imelik, et enamik maju linnas on selleks, et neist mööda kõndida. Me võime neid maju väga hästi teada, aga võib-olla pole me neisse ammu või kunagi sisse astunud."
Hakka või Tallinnat armastama kohe... Eks iga paik saab meie teadvuses isemoodi ruumi ja põimub nii varem kogetu kui tulevikus toimuma saavaga. Ehk on sellel kohal lõppude lõpuks määrav roll? Ja mille põhjal üldse oma raja valime?
Hakka või Tallinnat armastama kohe... Eks iga paik saab meie teadvuses isemoodi ruumi ja põimub nii varem kogetu kui tulevikus toimuma saavaga. Ehk on sellel kohal lõppude lõpuks määrav roll? Ja mille põhjal üldse oma raja valime?
April 17, 2022
"Millegipärast on ta kindel, et see oli augustis. Sest tal on meeles eelkõige valgus. Kuidas see peegeldus sõbra näol. Hilissuve küps ja lämbe helk. Vaat et kuldnegi. Pisut juba väsinud oma varasemast eredusest, juba teadlik, et varsti kuhtub ta soojus sootuks. See on valguse ideaalne hetk. Enam mitte silmipimestav, aga siiski selline, mille poole inimesed vaistlikult oma näo pööravad."
June 22, 2021
Väga muhe lugemine. Kohati tunne, et võiksin tänavad oma kodulinna omade vastu vahetada ja kõik oleks justkui sama.
Kõigil meil on sellised “magavad mälestused” kuskil sügaval peidus, aga vähestel on võime need kümneid aastaid hiljem tagasi tuua ja selliselt kirja panna.
Kõigil meil on sellised “magavad mälestused” kuskil sügaval peidus, aga vähestel on võime need kümneid aastaid hiljem tagasi tuua ja selliselt kirja panna.
December 19, 2015
Lugemisväljakutse: Jan Kaus "Tallinna kaart" - raamat, mille tegevus toimub minu kodulinnas. Raamat on jalutuskäik mööda Tallinna tänavaid. Mõnda tänavat kirjeldatakse, mõni tänav tekitab peategelases erinevaid mõtteid. Mõtted on kohati üsna sarnased ka minu enda mõtetega. Näiteks ühel talvisel hommikul kõndisime töökaaslasega mööda Narva maanteed ja vaatasime neoonreklaami katusel: Ulysse Nardin. Arutasime siis omavahel, mis firma reklaam see võiks olla, mille nimes on kesksel kohal ankur. Pärast vaatasime järele, et see on Šveitsi kellafirma.
Mõni aeg hiljem töökaaslane luges Jan Kausi raamatut ja naersime, et Kaus kuulis meie kõnelust ja kirjutas selle raamatusse.
Peategelane on aga kõigis miniatuurides tema, kord mees, kord naine.
Mõni aeg hiljem töökaaslane luges Jan Kausi raamatut ja naersime, et Kaus kuulis meie kõnelust ja kirjutas selle raamatusse.
Peategelane on aga kõigis miniatuurides tema, kord mees, kord naine.
January 22, 2023
Neelasin selle raamatu paari tunniga alla. Kõik need kohad on mulle tuttavad ja ühel või teisel viisil olulised olnud. Isegi Kopernikuksentie. Mõni miniatuur tundub nii sarnane mu enda mõnele mälestusele, et kõhe hakkab. Lõin raamatu kinni ja toksisin kirjaniku nime Google’isse. Tal on täna sünnipäev. Creepy.
September 28, 2014
Ei midagi novaatorlikku või ohhoo efekti tekitavat, aga lihtne ja kiire lugemine, mis paneb veidi sobrama oma hetkedes ja muljetes ja kohtades.
January 31, 2021
Kunagi lugesin kahte Jan Kausi raamatut, üks romaan ja üks jutukogu. Mäletan, et mõlemad olid igavad. Kahjuks ei mäleta, mis nende pealkirjad olid, või millest need rääkisid (kuigi jutukogust meenub lugu, kus turvamees võitleb Radissoni hotelli hõivanud terroristidega - kuigi see lugu jäi meelde sarnasusega ühe teise maailmakuulsa looga). Nägin siis ühel ilusal päeval müügiletil seismas Jan Kausi "Tallinna kaarti." Loomingu raamatukogu ja veel Kuldsarjas. Ei mõtelnud pikalt, haarasin raamatukese kauplusest kaasa - loeme siis aastaid hiljem uuesti Kausi, ehk oli kunagine "igavus" tingitud minust. Vist ikka ei olnud. Tundub, et Jan Kaus ongi selline kirjanik, kelle teksti loed ja siis kohe enam ei mäletagi, et millest ta kirjutas. Meelde jäi see ohtliku välimusega ambaal, kes kerjusele raha andis, ja kui ma nüüd korralikult pingutan, siis meenub veel huvitava killuna mõttelend peatuste nimesid ettelugevast naishäälest. Aga, kus oli lugu, kus olid karakterid (olgu peale, Tallinn oli üks tegelane) -mingisugune nostalgiline inisemine.
Aga võib-olla on viga ainult minus. Nagu selle ühe asja kohtagi öeldakse, et peab hea olema, sest miljonitele kärbestele meeldib.
Aga võib-olla on viga ainult minus. Nagu selle ühe asja kohtagi öeldakse, et peab hea olema, sest miljonitele kärbestele meeldib.
February 15, 2021
Mulle hästi ei istunud see anonüümse "tema" vormis jutustamine. Aga miniatuurid mulle meeldivad ja Tallinn on siiski minu lapsepõlvelinn.
"Asula, kust puuduvad nurgapealsed kohvikud, ei ole kindlasti linn."
"Hiljem koliski naabrimees juba Tallinnast saarele ja püüdis seal turistidele kaevuvett müüa, küttis nälja peletamiseks luiki ja muljus puuke, hirmutas oma püssiga külaelanikke ning lõpuks oli tema ainus
joomakaaslane maos kasvav vähk. Äkki müüks tühjalt seisva maja saarel maha, mõtleb ta nüüd, vahetaks lapsepõlve suved rahaks."
"On talv, päris krõbe külm, asjad on härmas, liikumatud. Võib-olla satuvad nad parki, kuhu Nõmme rajaja oli lasknud ehitada mõned unenäolised kujud. Poiss tahaks tüdrukul käest kinni võtta, aga tal on tunne, et ei tea. Lööb õõnsaks. Samas mõtleb ta, et tüdruk oli nõus temaga vara hommikul jalutama. Pühapäeva hommikul. Mine tea, mida see tähendab. Võib-olla mitte midagi. Tükk maad hiljem on suvi, nad satuvad juhuslikult vastamisi, mõlemad on pereinimesed, kunagise talvehommiku ja nende kahe vahel on aastakümned, haigused, surmad. Ja naine ütleb:„Oli hea näha.“ Korraks käib mehe peast läbi, et mis siis, kui ta ikkagi oleks käest kinni võtnud."
"Asula, kust puuduvad nurgapealsed kohvikud, ei ole kindlasti linn."
"Hiljem koliski naabrimees juba Tallinnast saarele ja püüdis seal turistidele kaevuvett müüa, küttis nälja peletamiseks luiki ja muljus puuke, hirmutas oma püssiga külaelanikke ning lõpuks oli tema ainus
joomakaaslane maos kasvav vähk. Äkki müüks tühjalt seisva maja saarel maha, mõtleb ta nüüd, vahetaks lapsepõlve suved rahaks."
"On talv, päris krõbe külm, asjad on härmas, liikumatud. Võib-olla satuvad nad parki, kuhu Nõmme rajaja oli lasknud ehitada mõned unenäolised kujud. Poiss tahaks tüdrukul käest kinni võtta, aga tal on tunne, et ei tea. Lööb õõnsaks. Samas mõtleb ta, et tüdruk oli nõus temaga vara hommikul jalutama. Pühapäeva hommikul. Mine tea, mida see tähendab. Võib-olla mitte midagi. Tükk maad hiljem on suvi, nad satuvad juhuslikult vastamisi, mõlemad on pereinimesed, kunagise talvehommiku ja nende kahe vahel on aastakümned, haigused, surmad. Ja naine ütleb:„Oli hea näha.“ Korraks käib mehe peast läbi, et mis siis, kui ta ikkagi oleks käest kinni võtnud."
February 23, 2023
sorri jan kaus aga kirjutan varsti ka ise samasuguse raamatu sest pole üldse minu süü et olin aastal 2014 kuusteist ja üldse mitte nii osav ja ei elanud veel tallinnas. igastahes lugesin seda raamatut mh oma pelgu kodu voodis olles külili ja vaadates magamistoa aknast ühte rohelist maja lumi peksab ja ma ei suuda mõelda välja midagi mis oleks rohkem tallinn kui olla oma pelgu kodu voodis külili ja vaadata magamistoa aknast ühte rohelist maja lugeda seda raamatut lumi peksab. suudan mäletada ainult erinevates kohtades, tajutut siduda konkreetsete paikadega ning see on ka põhjus, miks tln kaart mulle nii hinge läks, sest loon igapäevaselt läbi linna tammudes sarnaseid mälestusi.
March 13, 2021
mdea ma lugesin "miniatuure" enne ja vb kohe seda tlna kaardikest otsa lugeda on natuke palju. Head asja ei saa ka järjest liiga palju saada. Need lühivormid nii siin kui "miniatuurides" on nii kaalukad (ilmselgelt kui on lyhike text siis igal sõnal on rohkem kaalu) ja vb sai liiga kondenseeritult. äkki kui oleks ajaline vahe sees olnud siis olex "rohkem meeldind". aga objektiivselt võttes ja "meeldimisest" mitte rääkides on imo ikka väga hea yllitis ja väärib eesti lugejate tähelepanu =)
August 16, 2021
Jan Kaus on meisterlik. Leidsin muidugi raamatust ka enda paiku. Nt Viru tänav:
"Veidi enne Vana turgu tuleb kangialusesse pöörata, mööduda suitsetavatest vene noormeestest, kõndida läbi sisehoovi - siin asus kunagi kino - ja siseneda trepikotta, kus ümber kitsa liftišahti keerleb võimas trepp".
See on minu lapsepõlvekodu. Ühiskorter Viru tn 4 juugendpalees.
Ma tegelikult igatsen Tallinnat.
"Veidi enne Vana turgu tuleb kangialusesse pöörata, mööduda suitsetavatest vene noormeestest, kõndida läbi sisehoovi - siin asus kunagi kino - ja siseneda trepikotta, kus ümber kitsa liftišahti keerleb võimas trepp".
See on minu lapsepõlvekodu. Ühiskorter Viru tn 4 juugendpalees.
Ma tegelikult igatsen Tallinnat.
May 20, 2025
alguses olin natuke pettunud aga see oli mu enda syy. arvasin kohe et kõigil on sama tallinnakogemus mis mul. et pidu ja lõbu ja see kuidas kõik teavad yksteist. aga paar lehte hiljem sain aru et tegelikult elan ikkagi samas tallinnas millest raamatus raagib. mõned kohad olid ikka võõrad aga mõned niiii tuttavad et imelik hakkas. yhesõnaga linna essents oli õigesti tabatud. kokkuvõttes viis tärni nagu tallinnafännile kohane.
Displaying 1 - 30 of 48 reviews