Kuidas kustutada inimeste ja masinate üha kasvavat energianälga nii, et tulevastele põlvedele säiliks osagi siinsest puutumata loodusest ja planeedi ressursid ei hävineks? Tuumaenergeetika on üks enamlevinumaid puhtaid energiaallikaid, millest ei saa sellele põletavale küsimusele lahendust otsides kuidagi mööda vaadata. Millised on selle väärtused, ohud ja keskkonnamõjud?
Tuumaenergeetika kätkeb endas tugevaima füüsilise jõu – tugeval vastastikmõjul põhineva tuumajõu – juhtimist inimese hüvanguks. See on olemuslikult nii võimas kui ka keeruline, olles äärmiselt teadmispõhine energiatootmise vorm. Nende kaante vahele on üheksa Eesti teadlast koondanud ülevaate kõigest, mis seostub tuumaenergeetikaga. Siin on kirjas selle sünnilugu ja kasutuselevõtt; toimimispõhimõtted ja kasutusvaldkonnad; eri põlvkondade reaktoritüübid, nende ohutus ja tulusus. Tähelepanu all on Eestile lähimad tuumajaamad ja ümberkaudsete maade kogemused. Selgitatakse radioaktiivsete jäätmete olemust, käitlemist ja ladustamist.
Raamat on Eestist lähtuv ülevaatlik sissejuhatus hämmastavasse, suurte võimaluste, kuid kahtlemata ka paljude vastuoludega energialiiki. See on hariv infoallikas, et pidada ühiskonnas teadmispõhist arutelu tõsiste tulevikuvalikute teemal.
Raamatut illustreerivad arvukad joonised, fotod ja graafikud, mis aitavad veelgi paremini sisusse süüvida.
Raamat kirjutab väga lihtsas keeles erinevate tuumareaktorite ja jaamade töö põhimõtetest, ohutusest ja eelistest. Põhikooli läbinud inimene saab vaevata aru sellest mis kirjas, ilmselt piisab üldse vaid lugemisoskusest.
Ma isegi ei oska öelda mis võiks raamatus paremini olla, kirjeldatud on ka tuumakütuse tootmise protsessi, rikastamist jne. Kaevandamise eri meetodeid.
Kaasaegsed ja eriti lähitulevikus tõenäoliselt tööle saadavad neljanda põlvkonna reaktorid on oluliselt turvalised, isegi juba töötavatel reaktoritel on kaitselahendused mille toimimiseks ei ole vaja ei inimese sekkumist, ega isegi elektri olemasolu. Need toimivad tänu lihtsalt füüsikale ja gravitatsioonile. Mõne eriti turvalise tuumajaama tüübi puhul nagu ei suudagi ette kujutada kuidas see üldse saaks ohtlik olla katastroofi mõttes.
Uued tuumajaamad on võimelised töötama ka vanemate põlvkondade tuumajaamade jäätmetega, ehk kui vanemad tuumajaamad tootsid ohtlikke radioktiivseid jäätmeid midaq keeruline ladustada, siis uuemad saavad neid kütusena kasutada. Ühtlasi uutel jaamadel tekib endil jäätmeid palju vähem.
Kahjuks seda mainitakse vaid möödaminnes, et kui inimestele ohtlikku reaalset katastroofi on toimunud ajaloos vaid ühe korra, Tšornobõlis, siis vanamoodsad muud tehnoloogiad nagu söe küttel elektrijaamad tapavad sisuliselt pidevalt inimesi. Keda huvitab kui palju sureb selliste vanade elektrijaamade tolmu vms. tõttu inimesi, siis guugeldades leiab ligikaudsed andmed.
Eesti põlevkivi jaama saaste ja surmade kohta mul andmeid pole, küll aga on teada, et tootmisel eraldub korstende kaudu radioktiivset saastet. Viimasel paarikümnel aastal olla korralikud filtrid, aga kui palju siis ikkagi saastab ei tea.
Lihtsalt viide ühele uuringule mis ütleb, et aastas sureb euroopas söeküttel elektrijaamade tõttu 14000-18700 inimest aastas. https://iopscience.iop.org/article/10...
Tuumajaamadega seoses on palju juttu ka tuumajäätmetest ja justkui võimatusest neid turvaliselt ladustada. Eri riikides on muidugi erinevad tavad, aga näiteks Soomes ja Rootsis maetakse jäätmed lekke ja korrosioonikindlates vasesulamist konteinerites. Silindite seina paksus on projekteeritud selliselt, et ka vette sattununa ei teki leket enne miljoni aasta möödumist, see on peaaegu 900 000 aastat pikem aeg kui kaua kulub jäätmete ohutuks muutumisele silindrite sees. On ka mitmeid muid lisa turvalisust tagavaid lahendusi.