What do you think?
Rate this book
Kolme katku vahel
Jaan Krossi 100. sünniaastapäevaks välja antud eriväljaande esikaant kaunistab Natalie Mei (1900–1975) kujundatud kostüümikavand Balthasar Russowile filmis „Kolme katku vahel“ (Eesti Telefilm, 1970).
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan „Kolme katku vahel“ (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas.
Ajalooliste sündmuste dramaatikat lisab romaani Liivi sõda, mille tähtsust Eesti ajaloos pole võimalik üle hinnata: lõppes keskaegne elukorraldus – ajalukku varises Vana-Liivimaa, st orduriik ja piiskopkonnad, mis olid maad valitsenud enam kui kolmsada aastat. Eesti alal, alul küll vaid Põhja-Eestis, võis alata Rootsi aeg.
Krossi romaani „Kolme katku vahel“ on kirjanduskriitikud hinnanud kui eesti ajaloolise romaani viimist uude arengujärku, kus varasemast oluliselt enam on kasutatud dokumentaalmaterjale ning ajalooliste tegelaste psühholoogiat on nüansseeritud enneolematult julgelt ja ulatuslikult.
Eesti kirjandusklassik Jaan Kross (1920-2007) sündis Tallinnas, õppis Westholmi gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Kross oli poliitilistel põhjustel vangis nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal. Ta on pälvinud rohkesti aunimetusi ja tunnustust, sealhulgas Riigivapi I klassi teenetemärgi ning palju lugejate ja rahva armastust.
Jaan Krossi 100. sünniaastapäevaks välja antud eriväljaande esikaant kaunistab Natalie Mei (1900–1975) kujundatud kostüümikavand Balthasar Russowile filmis „Kolme katku vahel“ (Eesti Telefilm, 1970).
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan „Kolme katku vahel“ (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas.
Ajalooliste sündmuste dramaatikat lisab romaani Liivi sõda, mille tähtsust Eesti ajaloos pole võimalik üle hinnata: lõppes keskaegne elukorraldus – ajalukku varises Vana-Liivimaa, st orduriik ja piiskopkonnad, mis olid maad valitsenud enam kui kolmsada aastat. Eesti alal, alul küll vaid Põhja-Eestis, võis alata Rootsi aeg.
Krossi romaani „Kolme katku vahel“ on kirjanduskriitikud hinnanud kui eesti ajaloolise romaani viimist uude arengujärku, kus varasemast oluliselt enam on kasutatud dokumentaalmaterjale ning ajalooliste tegelaste psühholoogiat on nüansseeritud enneolematult julgelt ja ulatuslikult.
Eesti kirjandusklassik Jaan Kross (1920-2007) sündis Tallinnas, õppis Westholmi gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Kross oli poliitilistel põhjustel vangis nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsiooni ajal. Ta on pälvinud rohkesti aunimetusi ja tunnustust, sealhulgas Riigivapi I klassi teenetemärgi ning palju lugejate ja rahva armastust.
Jaan Krossi 100. sünniaastapäevaks välja antud eriväljaande esikaant kaunistab Natalie Mei (1900–1975) kujundatud kostüümikavand Balthasar Russowile filmis „Kolme katku vahel“ (Eesti Telefilm, 1970).
1071 pages, Hardcover
First published January 1, 1970
8 people are currently reading
49 people want to read
About the author
Jaan Kross
101 books80 followersJaan Kross (1920 – 2007) was an Estonian writer. He has been tipped for the Nobel Prize for Literature on several occasions for his novels, but did in fact start his literary career as a poet and translator of poetry. On his return from the labour camps and internal exile in Russia, where he spent the years 1946-1954 as a political prisoner, Kross renewed Estonian poetry, giving it new directions.
Kross began writing prose in the latter half of the 1960s, first with a film scenario "A Livonian Chronicle" (Liivimaa kroonika) which dealt with the life of the author Balthasar Russow (1536-1600) and which also became the subject of his first masterpiece "Between Three Plagues" (Kolme katku vahel, 1970), a suit of four novels. From that time onwards Kross moved by stage nearer to our present time in history, describing figures from Estonian history, first in short stories and novellæ, later in novels, also in writings where he has drawn upon his own experiences. The heroes of his novels tend to be of Estonian or Baltic German origin and cultured people, though on the margins of society and are usually faced with a moral dilemma of some sort.
Kross began writing prose in the latter half of the 1960s, first with a film scenario "A Livonian Chronicle" (Liivimaa kroonika) which dealt with the life of the author Balthasar Russow (1536-1600) and which also became the subject of his first masterpiece "Between Three Plagues" (Kolme katku vahel, 1970), a suit of four novels. From that time onwards Kross moved by stage nearer to our present time in history, describing figures from Estonian history, first in short stories and novellæ, later in novels, also in writings where he has drawn upon his own experiences. The heroes of his novels tend to be of Estonian or Baltic German origin and cultured people, though on the margins of society and are usually faced with a moral dilemma of some sort.
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 5 of 5 reviews
October 27, 2024
http://www.hyperebaaktiivne.ee/2024/1...
Jaan Kross "Kolme katku vahel" jutustab Balthasar Russow', kuulsa kroonikakirjutaja tähelepanuväärsest elust alates koolipoisipõlvest kuni surivoodini. Kaunis väljaanne püüdis mu pilku juba ammu ning varem Krossilt loetud "Vastutuulelaev" meeldis nii väga, et mahukas teos mind pelutamise asemel paelus. Seega otsustasin #kikael2024 väljakutse teema "klassika" jaoks need tuhatkond lehte ette võtta.
~1550-1600, Tallinn mõne kõrvalepõikega. Balthasar Russow' elu keerdkäigud viivad teda alatasa sündmuste keerise keskele. Juba poisipõlves, kui Tallinna linnarahvast tulevad lõbustama õhuakrobaadid, teeb krutskitest tulvil Pall Rüsso koolist poppi ning rahvamassis ülespoole vahtimise asemel nihverdab end Oleviste torni. Ka hilisemas elus viib leidlikkus teda edasi, aga eesti juurte ja saksa kasvatuse vahel laveerides tuleb ette ka ootamatusi. Näiteks õnnestub Balthasaril Stettinis, Wittenbergis ja Breemenis kõrgema tarkuse kogumise keskel põigata kodumaale ning osaleda talupoegade mässus. Kogu ülejäänud elu hoiab ta hinge kinni, et see seos välja ei tuleks. Õpingutelt naastes tõuseb mees Pühavaimu koguduse õpetajaks, ent teda kistakse üha ja jälle võimude virvarri, nii et ta võtab pähe kirjutada Liivimaal toimuvast tõetruu kroonika.
Romaan on täis suuri ajahüppeid, kalpsates ühest olulisest episoodist teise, kusjuures võib mööduda mitu aastat, enne kui taas peategelase kannule asume. Loo teises pooles esineb ka tagasivaatamist sündmustele, mis omal ajal ei tundunud murrangulised, aga tagasivaadates omandavad kaalu. Asju, millega sammu pidada jagus külluslikult - milliste raehärrade või aadlikutega on Balthasar heas kirjas, millistega halvas; kes parasjagu Tallinnas võimule tahab saada (moskvalased, poolakad rootslased, taanlased), Pühavaimu õpetajahärra isiklikest muredest rääkimata. Kohati jälgib teos Balthasari kõrval ka teisi tegelasi. Ma ei ole kuigi osav poliitika jälgimises ja kui lisada veel religiooniteemad ning arhailine kõnepruuk, siis muutub lugemine maru aeglaseks. Ometi oli kuu aega kogu loost läbi tuhisemiseks kindlasti kõikide nüansside tabamiseks liiga kiire tempo. Igale tummisele peatükile tuleks anda vähemalt päev või siis kaks.
Loetud väljaanne koondas kõik neli köidet ning algas 10-leheküljelise detailse sisukorraga. Esmatutvus krutskeid täis Pall Rüssoga on muhe, nii tundidest viilimine kui ka kaasaegsed Jaan Roosed. Ma ei ole siiamaani saanud silme eest pilti, kuidas Oleviste tornist üle linnamüüri köis jookseb. I osast leiab koolipoisi tempude kõrvalt maal elavate sugulaste külastamise, keeleoskusega valitseja ülekohtu leevendamise, salajase põllu soosaarele rajamise ning asjatamise doktorihärraga, kel palju salasidemeid. Lõpu poole hakkab noore mehe veri vemmeldama ning viimane peatükk kõigub reaalsuse ja maagilise realismi vahel, sest naine näib nõituud ja tuppa imbub kurat. II osas liigub tegevus koos peategelasega kaugetesse paikadesse tuhteerima. Tagasi Maarjamaale jõudes õnnestub tal sattuda otse maarahva mässu keskele. III osa keskendub Balthasari tööle Pühavaimu koguduse õpetajana ning kroonika kirjutamisele, mis tekitab kõmu ja salapära, kellele ta ometi infot kogub. Selles osas on ka mitu Tallinna piiramist ja katkulainet. Kusjuures ootasin, et pealkirjas olev katk sündmustikku rohkem direkteerib, aga katkulained on pigem ajastu igapäeva osa, mis aeg-ajalt kummitama tuleb. Rohkem määrab takti ikka poliitika. IV osa kõneleb eelkõige kroonika järelkajast, aadli rahulolematusest ja Balthasari armudraamadest.
Ma ei tea, kas asi on sellest, et võtsin alguses rahulikumalt ja hiljem kiirustasin, aga mulle sümpatiseeris rohkem just teose esimene pool. Üks meeldejäävamaid seiku kogu loos leidis aset kohe I osas, kui Balthasar öösel üle jää Soome, Helsingisse ja Turku kihutab. Algus jättis peategelasest ninaka kavalpoisi mulje, aga soojenesin tema suhtes üsna kähku üles, nähes kogu indu ja püüdlikkust. III osa esiteks venis ja venis, lisaks hakkas mu arvamus Balthasarist allamäge käima, sest teemaks tuleb abielurikkumine, kui mõlemad abikaasad üksteisest tüdivad ning hakkavad keskeakriisis teisi ihaldama. Sama teema jätkub IV osas, kus peategelane armukesi-abikaasasid kui sokke vahetab. Ma ei oodanud üldse, et raamat, küll põgusalt, aga siiski üheks saamist kirjeldab. Lisaks on tegu romaaniga, kus naised, eriti aadlisoost, nina panevad krimpsutama. See tegelane, kelle ainus eesmärk näis olevat kõiki magatada Balthasarist erinevate tähtsate ninadeni välja, oli eriti absurdne.
Kokkuvõtteks, kuigi "Kolme katku vahel" käes ei lennanud, oli sündmustik huvitav ja kohati jahmatav. Samuti ehmatab ikka küll, kui kahe esimese peatükiga koguneb 40 joonealust märkust. Vanamoeline kõneviis vajas harjumist, aga miski ei tekita rohkem tunnet, et loed tõesti teisest ajastust, kui sõnavara, kuhu kuuluvad näiteks undlik, rojatama, kahmune, tuhteerima, nirss, türnus, ja hürmima. Head googeldamist!
Aitäh, Rahva Raamat, raamatu eest!
Jaan Kross "Kolme katku vahel" jutustab Balthasar Russow', kuulsa kroonikakirjutaja tähelepanuväärsest elust alates koolipoisipõlvest kuni surivoodini. Kaunis väljaanne püüdis mu pilku juba ammu ning varem Krossilt loetud "Vastutuulelaev" meeldis nii väga, et mahukas teos mind pelutamise asemel paelus. Seega otsustasin #kikael2024 väljakutse teema "klassika" jaoks need tuhatkond lehte ette võtta.
~1550-1600, Tallinn mõne kõrvalepõikega. Balthasar Russow' elu keerdkäigud viivad teda alatasa sündmuste keerise keskele. Juba poisipõlves, kui Tallinna linnarahvast tulevad lõbustama õhuakrobaadid, teeb krutskitest tulvil Pall Rüsso koolist poppi ning rahvamassis ülespoole vahtimise asemel nihverdab end Oleviste torni. Ka hilisemas elus viib leidlikkus teda edasi, aga eesti juurte ja saksa kasvatuse vahel laveerides tuleb ette ka ootamatusi. Näiteks õnnestub Balthasaril Stettinis, Wittenbergis ja Breemenis kõrgema tarkuse kogumise keskel põigata kodumaale ning osaleda talupoegade mässus. Kogu ülejäänud elu hoiab ta hinge kinni, et see seos välja ei tuleks. Õpingutelt naastes tõuseb mees Pühavaimu koguduse õpetajaks, ent teda kistakse üha ja jälle võimude virvarri, nii et ta võtab pähe kirjutada Liivimaal toimuvast tõetruu kroonika.
Romaan on täis suuri ajahüppeid, kalpsates ühest olulisest episoodist teise, kusjuures võib mööduda mitu aastat, enne kui taas peategelase kannule asume. Loo teises pooles esineb ka tagasivaatamist sündmustele, mis omal ajal ei tundunud murrangulised, aga tagasivaadates omandavad kaalu. Asju, millega sammu pidada jagus külluslikult - milliste raehärrade või aadlikutega on Balthasar heas kirjas, millistega halvas; kes parasjagu Tallinnas võimule tahab saada (moskvalased, poolakad rootslased, taanlased), Pühavaimu õpetajahärra isiklikest muredest rääkimata. Kohati jälgib teos Balthasari kõrval ka teisi tegelasi. Ma ei ole kuigi osav poliitika jälgimises ja kui lisada veel religiooniteemad ning arhailine kõnepruuk, siis muutub lugemine maru aeglaseks. Ometi oli kuu aega kogu loost läbi tuhisemiseks kindlasti kõikide nüansside tabamiseks liiga kiire tempo. Igale tummisele peatükile tuleks anda vähemalt päev või siis kaks.
Loetud väljaanne koondas kõik neli köidet ning algas 10-leheküljelise detailse sisukorraga. Esmatutvus krutskeid täis Pall Rüssoga on muhe, nii tundidest viilimine kui ka kaasaegsed Jaan Roosed. Ma ei ole siiamaani saanud silme eest pilti, kuidas Oleviste tornist üle linnamüüri köis jookseb. I osast leiab koolipoisi tempude kõrvalt maal elavate sugulaste külastamise, keeleoskusega valitseja ülekohtu leevendamise, salajase põllu soosaarele rajamise ning asjatamise doktorihärraga, kel palju salasidemeid. Lõpu poole hakkab noore mehe veri vemmeldama ning viimane peatükk kõigub reaalsuse ja maagilise realismi vahel, sest naine näib nõituud ja tuppa imbub kurat. II osas liigub tegevus koos peategelasega kaugetesse paikadesse tuhteerima. Tagasi Maarjamaale jõudes õnnestub tal sattuda otse maarahva mässu keskele. III osa keskendub Balthasari tööle Pühavaimu koguduse õpetajana ning kroonika kirjutamisele, mis tekitab kõmu ja salapära, kellele ta ometi infot kogub. Selles osas on ka mitu Tallinna piiramist ja katkulainet. Kusjuures ootasin, et pealkirjas olev katk sündmustikku rohkem direkteerib, aga katkulained on pigem ajastu igapäeva osa, mis aeg-ajalt kummitama tuleb. Rohkem määrab takti ikka poliitika. IV osa kõneleb eelkõige kroonika järelkajast, aadli rahulolematusest ja Balthasari armudraamadest.
Ma ei tea, kas asi on sellest, et võtsin alguses rahulikumalt ja hiljem kiirustasin, aga mulle sümpatiseeris rohkem just teose esimene pool. Üks meeldejäävamaid seiku kogu loos leidis aset kohe I osas, kui Balthasar öösel üle jää Soome, Helsingisse ja Turku kihutab. Algus jättis peategelasest ninaka kavalpoisi mulje, aga soojenesin tema suhtes üsna kähku üles, nähes kogu indu ja püüdlikkust. III osa esiteks venis ja venis, lisaks hakkas mu arvamus Balthasarist allamäge käima, sest teemaks tuleb abielurikkumine, kui mõlemad abikaasad üksteisest tüdivad ning hakkavad keskeakriisis teisi ihaldama. Sama teema jätkub IV osas, kus peategelane armukesi-abikaasasid kui sokke vahetab. Ma ei oodanud üldse, et raamat, küll põgusalt, aga siiski üheks saamist kirjeldab. Lisaks on tegu romaaniga, kus naised, eriti aadlisoost, nina panevad krimpsutama. See tegelane, kelle ainus eesmärk näis olevat kõiki magatada Balthasarist erinevate tähtsate ninadeni välja, oli eriti absurdne.
Kokkuvõtteks, kuigi "Kolme katku vahel" käes ei lennanud, oli sündmustik huvitav ja kohati jahmatav. Samuti ehmatab ikka küll, kui kahe esimese peatükiga koguneb 40 joonealust märkust. Vanamoeline kõneviis vajas harjumist, aga miski ei tekita rohkem tunnet, et loed tõesti teisest ajastust, kui sõnavara, kuhu kuuluvad näiteks undlik, rojatama, kahmune, tuhteerima, nirss, türnus, ja hürmima. Head googeldamist!
Aitäh, Rahva Raamat, raamatu eest!
April 11, 2025
Nii hea.
Krossi keelekasutus ja oskus põimida teksti vanemat sõnavara ja värvikaid kirjeldusi teeb teose veelgi enam paeluvaks.
Raamatu esimeses pooles kerkis ka ootamatult palju paralleele tänapäeva Eestiga. Mõtteainet oli palju.
Krossi keelekasutus ja oskus põimida teksti vanemat sõnavara ja värvikaid kirjeldusi teeb teose veelgi enam paeluvaks.
Raamatu esimeses pooles kerkis ka ootamatult palju paralleele tänapäeva Eestiga. Mõtteainet oli palju.
May 1, 2022
Tõeline meistriteos, mille kaasahaarav sisu on kirja pandud parimas mõttes barokselt mahlakas eesti keeles.
February 9, 2021
Ajalooline romaan, mis minuga kui ajalooliste romaani žanri austajaga, ootamatult vähe resoneerima hakkas. Raamatus on palju sõnu ja lauseid, mis eraldi on kõik väga ilusad ja nõtked aga kokku panduna saab neid lihtsalt liiga palju. Minu jaoks on probleem kui ma ei suuda ilukirjanduses kellelegi karakteritest kaasa elada, aga võib-olla peabki krooniku lugemine tunduma veidi krooniklikuna.
Teose peaprobleem on eestlaseks jäämine ja see muudab teose äärmiselt rahvuslikuks. Ka see oli minu jaoks probleem, sest rahvuslus kui nähtus tekkis tunduvalt hiljem kui 16. sajand. Selles suhtes on imelik et teoses on kandvaks toodud probleemid mille kohal varauusaegne Euroopa võiks ka praegusele ajale oma etnilise sallivuse osas eeskujuks olla. Ma mõistan et oma päritolu tõttu on Balthasar Russow hea meedium kelle kaudu rahvuskonflikti esitada, aga minu jaoks tundub lihtsalt ebaõiglane 20 sajandi deemonite pärast 16. sajandi inimesi nuhelda.
Raamatu igal neljal osal on oma kandev probleem, mis mulle tundub on natuke rohkem fookuses. Esimeses osas on selleks seisuse saavutamine hariduse läbi, teises eestlaseks jäämine (õigupoolest võiks pea kogu teise osa võtta kokku seal lõpus olnud lausega: "...sina ei ole veel küllaldaselt sakslane. -Kuidas nii...?--Noh nii küllaldaselt, et ennast Amsterdamist Narvani ja Krainist Bergenini kodus tunda."). Kolmandas on fookuses mälu ja ajaloo loomine ja neljandas pärand ja armastus.
Teose peaprobleem on eestlaseks jäämine ja see muudab teose äärmiselt rahvuslikuks. Ka see oli minu jaoks probleem, sest rahvuslus kui nähtus tekkis tunduvalt hiljem kui 16. sajand. Selles suhtes on imelik et teoses on kandvaks toodud probleemid mille kohal varauusaegne Euroopa võiks ka praegusele ajale oma etnilise sallivuse osas eeskujuks olla. Ma mõistan et oma päritolu tõttu on Balthasar Russow hea meedium kelle kaudu rahvuskonflikti esitada, aga minu jaoks tundub lihtsalt ebaõiglane 20 sajandi deemonite pärast 16. sajandi inimesi nuhelda.
Raamatu igal neljal osal on oma kandev probleem, mis mulle tundub on natuke rohkem fookuses. Esimeses osas on selleks seisuse saavutamine hariduse läbi, teises eestlaseks jäämine (õigupoolest võiks pea kogu teise osa võtta kokku seal lõpus olnud lausega: "...sina ei ole veel küllaldaselt sakslane. -Kuidas nii...?--Noh nii küllaldaselt, et ennast Amsterdamist Narvani ja Krainist Bergenini kodus tunda."). Kolmandas on fookuses mälu ja ajaloo loomine ja neljandas pärand ja armastus.
February 28, 2023
Tõeline meistriteos väiksest inimesest ja suurte tegude lootusest, uskumatu tiheda ajaloolõime taustal ja unar- ja uudissõnadesse mähkunult. Krossi keeles mõtlema - kui mitte kõnelema - hakkasin seda lugedes julgelt. Lõpp kiskus veidi ladinaameerikalikuks:)
Displaying 1 - 5 of 5 reviews