What do you think?
Rate this book
Lihtsalt ära jää üksi
Ühel varasel hommikutunnil langeb Lydia sõbranna juurest tulles vägistamise ohvriks. Kuigi romaanis on ka kriminaalne liin, keskendub sündmustik siiski juhtunuga toimetulemisele: kui algul tundub Lydiale, et parim tee traumast ülesaamiseks on seda eirata, kõik endasse matta ja teha nägu, et midagi pole juhtunud, leiab ta lõpuks sõprade ja vanemate toel, et tugevus pole eitamises, vaid abi otsimises.
Noorteromaan „Lihtsalt ära jää üksiˮ pälvis kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2020. aasta noorteromaanivõistlusel II koha. Varem on Kaia Raudsepalt ilmunud „Nähtamatu tüdrukˮ (2020, Varrak)
Noorteromaan „Lihtsalt ära jää üksiˮ pälvis kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2020. aasta noorteromaanivõistlusel II koha. Varem on Kaia Raudsepalt ilmunud „Nähtamatu tüdrukˮ (2020, Varrak)
- GenresYoung Adult
198 pages, Paperback
Published January 1, 2021
1 person is currently reading
85 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 22 of 22 reviews
March 12, 2022
Ma ei tea kui vihane ma olen selle raamatu peale aga eks ta kuskile siia 1,5 tärni peale jääb.
Mind tõmbas raamatu teema - vägistamisohvriks langenud tüdruk proovimas kuidagi edasi elada ning välja mõelda, kuidas ta suudab end ikka iseendana tunda, kui tema piire on niiviisi rikutud.
Selle asemel sain ma teose, kuhu on sisse kirjutatud stereotüüpiline "hea kutt" Lucas, kes mitu korda rõhutab, et tema ju pole selline, kes vaataks tüdrukuid ainult keha pärast ja tema on ju tore ja hea ja tubli (seda öeldi, ei näidatud viise kuidas ta siis nii tubli on). Autor kiidab raamatu lõpus seda, et "oi kui kannatlik Lucas oli, et ta ikka ootas kuni Lydia on piisavalt okei, et temaga suhtesse minna!" No palju õnne! Küll sa oled tubli poiss! Minu arvates ei vääri selline elementaarne asi kiitust.
Teine asi mis mulle üldse ei meeldinud oli teose lõpp. Lydia kohtub tüdrukuga, keda samuti tema vägistaja proovis vägistada, kuid kes pääses tema käest, sest oli õppinud aastaid võitluskunste. Olen näinud ka teisi seda arvamust avaldamas, kuid tõepoolest see, et õbluke tüdruk oskab võitluskunste, ei garanteeri, et ta endast 3x suurema mehe üle võitu saab (muideks autor leidis, et on vajalik rõhutada, kui õbluke see pääsenu oli). Siinpuhul teen ma mõne möönduse, sest on üllatuse element (suur mees ei oota, et tüdruk oskab muudmoodi vastu võidelda talle kui et lihtsalt rabeleda), äkki mees on joobes, või äkki tüdruk tõepoolest kiire (kuigi jõuga ei pruugi vastu saada, siis kui oled kiire saad muid tehnikaid kasutada. Pigem häiris mind lõpuga antav sõnum, kui Lydia hakkas ka võitluskunste õppima: kui sa oskaksid ennast kaitsta ja oleksid õppinud varem võitluskunste, siis poleks sind vägistatud. Võitluskunstide või enesekaitse teadmine ei tähenda seda, et sa ei pruugi langeda vägistamise ohvriks! Loomulikult suurendavad need oskused võimalust, et suudad põgeneda ning lisaks annavad need ka enesekindlust. Kui autor oleks raaminud selle võitluskunstide aspekti nii, et "Lydia tundis end haavatavana, kuid enesekaitse oskus andis talle vaimset ja füüsilist rahu" oleks see palju parem.
Kolmas spetsiifiline asi sisu kohta on see, et autor tundus rõhuvat veidi vale nurga alt sellele, et vägistamise ohvriks langedes pead kohe minema politseisse. See on miski, mida noortele (eriti neidudele) alati öeldakse, sest kui on veel samad riided ja keha pesemata, siis saab rohkem asitõendeid. Muidugi oleks kõige targem minna kohe politseisse, kuid on arusaadav, kui ohver lihtsalt ei suuda. Ta tahab asja unustada, end uuesti puhtana tunda ja kuidagi edasi elada. Kuigi see sõnum, et "mine politseisse" on oluline, tundus see siin teoses ühe spetsiifilise lause põhjal rohkem nagu "kui sa ei lähe, siis sa panustad sellesse, et vägistaja teisigi ohvriteks teeb". Tegelikult hiljem Lydia eksplitsiitselt ütleb teisele ohvrile, et tema ei ole milleski süüdi jne, kuid siiski jäi mul kripeldama see politsei teema - antud juhul on võib-olla asi minus.
Asjadega toime tulemiseks on palju viise ning ükski pole vale, sest inimesed on erinevad ning igale ühele aitavad erinevad asjad. Igatpidi pole ka ohver mitte milleski süüdi - see tuli tegelikult teosest muul moel hästi välja, sest üks ohvriks langenud tüdruk ütles, et ta ju ise jõi nii palju alkoholi ja alguses läks suudlustega kaasa ning ega äkki ta vääriski seda. Peategelane lükkab selle kohe ümber, rõhutades seda, et ükskõik kui paljastavad riided sul on või kui palju sa oled joonud, süüdi on ainult kuritöö sooritaja.
Lõpetuseks toon välja ka tehnilise aspekti. Nimelt oli kirjutusstiil väga puine ja algeline. Tundus, nagu poleks raamat palju toimetust saanud. Lisaks sellele olid ka dialoogid väga naljakad, nii ülesehituse kui ka sisu poolest. Väga palju oli ütlemist näitamise asemel ning tegelased tundusid mõneti ebausutavad. Tegelikkuses oleks raamat võib-olla minult parema hinnangu saanud, kuid pidin pidevalt lugemise peatama, sest kirjutusstiil lihtsalt riivis mind. Lugematu arv silmade pööritamist.
Mind tõmbas raamatu teema - vägistamisohvriks langenud tüdruk proovimas kuidagi edasi elada ning välja mõelda, kuidas ta suudab end ikka iseendana tunda, kui tema piire on niiviisi rikutud.
Selle asemel sain ma teose, kuhu on sisse kirjutatud stereotüüpiline "hea kutt" Lucas, kes mitu korda rõhutab, et tema ju pole selline, kes vaataks tüdrukuid ainult keha pärast ja tema on ju tore ja hea ja tubli (seda öeldi, ei näidatud viise kuidas ta siis nii tubli on). Autor kiidab raamatu lõpus seda, et "oi kui kannatlik Lucas oli, et ta ikka ootas kuni Lydia on piisavalt okei, et temaga suhtesse minna!" No palju õnne! Küll sa oled tubli poiss! Minu arvates ei vääri selline elementaarne asi kiitust.
Teine asi mis mulle üldse ei meeldinud oli teose lõpp. Lydia kohtub tüdrukuga, keda samuti tema vägistaja proovis vägistada, kuid kes pääses tema käest, sest oli õppinud aastaid võitluskunste. Olen näinud ka teisi seda arvamust avaldamas, kuid tõepoolest see, et õbluke tüdruk oskab võitluskunste, ei garanteeri, et ta endast 3x suurema mehe üle võitu saab (muideks autor leidis, et on vajalik rõhutada, kui õbluke see pääsenu oli). Siinpuhul teen ma mõne möönduse, sest on üllatuse element (suur mees ei oota, et tüdruk oskab muudmoodi vastu võidelda talle kui et lihtsalt rabeleda), äkki mees on joobes, või äkki tüdruk tõepoolest kiire (kuigi jõuga ei pruugi vastu saada, siis kui oled kiire saad muid tehnikaid kasutada. Pigem häiris mind lõpuga antav sõnum, kui Lydia hakkas ka võitluskunste õppima: kui sa oskaksid ennast kaitsta ja oleksid õppinud varem võitluskunste, siis poleks sind vägistatud. Võitluskunstide või enesekaitse teadmine ei tähenda seda, et sa ei pruugi langeda vägistamise ohvriks! Loomulikult suurendavad need oskused võimalust, et suudad põgeneda ning lisaks annavad need ka enesekindlust. Kui autor oleks raaminud selle võitluskunstide aspekti nii, et "Lydia tundis end haavatavana, kuid enesekaitse oskus andis talle vaimset ja füüsilist rahu" oleks see palju parem.
Kolmas spetsiifiline asi sisu kohta on see, et autor tundus rõhuvat veidi vale nurga alt sellele, et vägistamise ohvriks langedes pead kohe minema politseisse. See on miski, mida noortele (eriti neidudele) alati öeldakse, sest kui on veel samad riided ja keha pesemata, siis saab rohkem asitõendeid. Muidugi oleks kõige targem minna kohe politseisse, kuid on arusaadav, kui ohver lihtsalt ei suuda. Ta tahab asja unustada, end uuesti puhtana tunda ja kuidagi edasi elada. Kuigi see sõnum, et "mine politseisse" on oluline, tundus see siin teoses ühe spetsiifilise lause põhjal rohkem nagu "kui sa ei lähe, siis sa panustad sellesse, et vägistaja teisigi ohvriteks teeb". Tegelikult hiljem Lydia eksplitsiitselt ütleb teisele ohvrile, et tema ei ole milleski süüdi jne, kuid siiski jäi mul kripeldama see politsei teema - antud juhul on võib-olla asi minus.
Asjadega toime tulemiseks on palju viise ning ükski pole vale, sest inimesed on erinevad ning igale ühele aitavad erinevad asjad. Igatpidi pole ka ohver mitte milleski süüdi - see tuli tegelikult teosest muul moel hästi välja, sest üks ohvriks langenud tüdruk ütles, et ta ju ise jõi nii palju alkoholi ja alguses läks suudlustega kaasa ning ega äkki ta vääriski seda. Peategelane lükkab selle kohe ümber, rõhutades seda, et ükskõik kui paljastavad riided sul on või kui palju sa oled joonud, süüdi on ainult kuritöö sooritaja.
Lõpetuseks toon välja ka tehnilise aspekti. Nimelt oli kirjutusstiil väga puine ja algeline. Tundus, nagu poleks raamat palju toimetust saanud. Lisaks sellele olid ka dialoogid väga naljakad, nii ülesehituse kui ka sisu poolest. Väga palju oli ütlemist näitamise asemel ning tegelased tundusid mõneti ebausutavad. Tegelikkuses oleks raamat võib-olla minult parema hinnangu saanud, kuid pidin pidevalt lugemise peatama, sest kirjutusstiil lihtsalt riivis mind. Lugematu arv silmade pööritamist.
February 16, 2022
Kaia Raudsepa raamat räägib 17aastasest Lydiast, keda on vägistatud. Vägistamine on ühe noore inimese elus kindlasti üks hirmsamaid kogemusi, mida ei tohiks juhtudagi. Kui see on aga juhtunud, tuleb mõelda, kuidas edasi minna. Kindlasti on oluline kohe politseisse pöörduda, sest hiljem võib tundmatut vägistajat keeruline leida. Lydia (ja paljud teisedki noored) aga ei julge esialgu juhtunust kellelegi rääkida. Mida Lydia tunneb ja kuidas ta vägistamisega hakkama saab, sellest raamat räägibki.
Raamat on kirjutatud tõsisel teemal ja annab võimaluse seda probleemi noortele teadvustada. Raamat on kirjutatud ladusalt, nii et lugemine läheb kiirelt. Ometi oli loos kohti, mis mind häirisid. Tüdruk, keda on hiljuti vägistatud, läheb keset ööd peaaegu tundmatu üksi elava naabrimehe juurde. Ja seda mitte ainult üks kord, vaid suisa kaks korda. Muidugi oli tegemist paar aastat vanema võluva noormehega, aga ikkagi tundub see kummalisena. Ka noormehe käitumine tundub ebausutav. Ühest küljest on Lucas vägagi mõistlik ja arusaaja, kuid vägisi suudlemisest ei suuda ma aru saada, eriti kui noormees teadis, mis tüdrkuga juhtus. Ka lõpplahendus tundus veidi naiivsevõitu. Muidugi võiks kõik tüdrukud hakata võitluskunstiga tegelema, aga ...
Hoolimata eeltoodud kriitikast, arvan, et raamatud peaksid lugema nii noored kui ka lapsevanemad. Muidugi, nende kirjeldatud probleemide üle tasuks ühiselt arutleda või vähemalt mõelda.
Raamat on kirjutatud tõsisel teemal ja annab võimaluse seda probleemi noortele teadvustada. Raamat on kirjutatud ladusalt, nii et lugemine läheb kiirelt. Ometi oli loos kohti, mis mind häirisid. Tüdruk, keda on hiljuti vägistatud, läheb keset ööd peaaegu tundmatu üksi elava naabrimehe juurde. Ja seda mitte ainult üks kord, vaid suisa kaks korda. Muidugi oli tegemist paar aastat vanema võluva noormehega, aga ikkagi tundub see kummalisena. Ka noormehe käitumine tundub ebausutav. Ühest küljest on Lucas vägagi mõistlik ja arusaaja, kuid vägisi suudlemisest ei suuda ma aru saada, eriti kui noormees teadis, mis tüdrkuga juhtus. Ka lõpplahendus tundus veidi naiivsevõitu. Muidugi võiks kõik tüdrukud hakata võitluskunstiga tegelema, aga ...
Hoolimata eeltoodud kriitikast, arvan, et raamatud peaksid lugema nii noored kui ka lapsevanemad. Muidugi, nende kirjeldatud probleemide üle tasuks ühiselt arutleda või vähemalt mõelda.
This entire review has been hidden because of spoilers.
February 10, 2022
Minu esimene 1 tärni raamat.
Ei, mul pole midagi väga raske teema vastu. Selle raamatu teemad on vägistamine ja kuidas 17-aastane neiu juhtunuga toime tuleb.
Millega on siis noorteromaanivõistlusel II koha pälvinud teos mind niivõrd ärritanud?
See ei ole kohmakad ja puised laused või lohisevad dialoogid, mis ka paraku minu jaoks kõige meeldivamad ei olnud.
Tõelise surmava hoobi sai raamat minu jaoks „hea“ poiss Lucase näol. Naabrist nooruk, kes saab esimesena teada, mis Lydiaga juhtus, kinnitab korduvalt, et ta on usaldusväärne, tema peale võib loota. Ja siis ta suudleb tüdrukut vastu tema tahtmist. Ning see ei juhtunud mitte üks kord! KAKS eraldi juhtumit!!! Lydia oli väga selgeks teinud, et ta ei taha sel hetkel midagi enamat kui sõprus. Aga autor otsustas, et 3-4 kuud pärast kohutavat sündmust on täpselt paras aeg Lydia ja Lucas ikkagi armastajateks vorpida.
Vau, milline sõnum! Eriti kui juhuslikult peaks seda lugema ka mõni noormees! Ühesõnaga, ärge kuulake kui tüdruk ütleb „ei“, tegelikult ta ju tahab?! Ning ega ikka kui mees ei saa end tagasi hoida, siis on ka täiesti ok teise inimese isiklikest piiridest üle astuda??? Ja lõpuks viib visadus sihile! Siin küll viis.
Teine natuke väiksem hoop tuleneb ilmselt vähesest eeltööst. Nimelt lõppeb lugu justkui positiivse noodiga – Lydia tutvub oma vägistaja teise pea-aegu ohvri Eliisaga. Nääpsuke tüdruk, aga tegi suurele mehele tuupi, sest ta on mitu aastat võitluskunstide trennis käinud. Ja nüüd hakkab Lydia ka seda õppima.
Oeh!
Ma olen fantaasialugudes sellele läbi sõrmede vaadanud, teatud mööndustega (peamine põhjus, miks mulle Maas’i raamatud ei meeldi), aga see lugu on reaalses maailmas kõigi eeldustega, et toimivad tavaelureeglid. Ma ei hakka pikki artikleid ja linke tooma, kes tahab leiab neid piisavalt ka netist – fakt on see, et keskmine mees, kes ei tee isegi regulaarset trenni, on igal juhul tugevam kui naine. Eriti kui on veel tugev kaaluerinevus.
Minu point on selles, et kuigi ma väga toetan kõiki spordialasid, mis panevad inimesi ennast hästi tundma, siis pole ka võitluskunstide õppimine mingi imerelv, mis kõik naised seksuaalsete rünnakute eest päästab. Jah, loomulikult on näiteid, kus naised suudavad võitluses võita mehi, aga ma arvan, et realistlikumate olude teadvustamine ja faktiga aus olemine on kasulikum, kui mõelda, et „oh, oleks sa/ma/ta judot, karated ja taekwondo’t osanud, siis poleks midagi juhtunud“. Võibolla saab „Lihtsalt ära jää üksi“ minult pahameele, mida ma sarnaste lugude puhul tunnen, lihtsalt võimendatud, aga need on minu tunded ja minu muljed.
Ei, mul pole midagi väga raske teema vastu. Selle raamatu teemad on vägistamine ja kuidas 17-aastane neiu juhtunuga toime tuleb.
Millega on siis noorteromaanivõistlusel II koha pälvinud teos mind niivõrd ärritanud?
See ei ole kohmakad ja puised laused või lohisevad dialoogid, mis ka paraku minu jaoks kõige meeldivamad ei olnud.
Tõelise surmava hoobi sai raamat minu jaoks „hea“ poiss Lucase näol. Naabrist nooruk, kes saab esimesena teada, mis Lydiaga juhtus, kinnitab korduvalt, et ta on usaldusväärne, tema peale võib loota. Ja siis ta suudleb tüdrukut vastu tema tahtmist. Ning see ei juhtunud mitte üks kord! KAKS eraldi juhtumit!!! Lydia oli väga selgeks teinud, et ta ei taha sel hetkel midagi enamat kui sõprus. Aga autor otsustas, et 3-4 kuud pärast kohutavat sündmust on täpselt paras aeg Lydia ja Lucas ikkagi armastajateks vorpida.
Vau, milline sõnum! Eriti kui juhuslikult peaks seda lugema ka mõni noormees! Ühesõnaga, ärge kuulake kui tüdruk ütleb „ei“, tegelikult ta ju tahab?! Ning ega ikka kui mees ei saa end tagasi hoida, siis on ka täiesti ok teise inimese isiklikest piiridest üle astuda??? Ja lõpuks viib visadus sihile! Siin küll viis.
Teine natuke väiksem hoop tuleneb ilmselt vähesest eeltööst. Nimelt lõppeb lugu justkui positiivse noodiga – Lydia tutvub oma vägistaja teise pea-aegu ohvri Eliisaga. Nääpsuke tüdruk, aga tegi suurele mehele tuupi, sest ta on mitu aastat võitluskunstide trennis käinud. Ja nüüd hakkab Lydia ka seda õppima.
Oeh!
Ma olen fantaasialugudes sellele läbi sõrmede vaadanud, teatud mööndustega (peamine põhjus, miks mulle Maas’i raamatud ei meeldi), aga see lugu on reaalses maailmas kõigi eeldustega, et toimivad tavaelureeglid. Ma ei hakka pikki artikleid ja linke tooma, kes tahab leiab neid piisavalt ka netist – fakt on see, et keskmine mees, kes ei tee isegi regulaarset trenni, on igal juhul tugevam kui naine. Eriti kui on veel tugev kaaluerinevus.
Minu point on selles, et kuigi ma väga toetan kõiki spordialasid, mis panevad inimesi ennast hästi tundma, siis pole ka võitluskunstide õppimine mingi imerelv, mis kõik naised seksuaalsete rünnakute eest päästab. Jah, loomulikult on näiteid, kus naised suudavad võitluses võita mehi, aga ma arvan, et realistlikumate olude teadvustamine ja faktiga aus olemine on kasulikum, kui mõelda, et „oh, oleks sa/ma/ta judot, karated ja taekwondo’t osanud, siis poleks midagi juhtunud“. Võibolla saab „Lihtsalt ära jää üksi“ minult pahameele, mida ma sarnaste lugude puhul tunnen, lihtsalt võimendatud, aga need on minu tunded ja minu muljed.
This entire review has been hidden because of spoilers.
March 31, 2021
Hinnang jäi 3 ja 4 vahele. Mulle meeldib, et järjest rohkem kirjutatakse tõsistel ja rasketel teemadel, seda on väga vaja. Lugeda oli lihtne, tekst ladus. Küll aga oli traumast üle saamise õnnelik lõpp ikka see, et leitakse üks nunnu kutt ja ma ei saanud selle vajalikkusest kahjuks aru.
July 21, 2022
Väga hästi ja kergelt kirjutatud, polnud igav ega raske lugeda. Hea kui vägistamise teemast ka kirjutatakse ja noortele lugeda antakse, sest seda eesti noortekirjanduses mu meelest palju pole või üldse pole.
June 9, 2024
Sellel on võimatu panna halba hinnangut, see läks südamesse ning päni enda elule järgi mõtlema. Soovitan
April 9, 2021
Lõpuks ometi üks eesti autori noorteromaan, mis ei räägi lihtsalt noorte pidutsemisest ja ringi tõmbamisest, vaid millel on ka mingi selge plot ehk sisu. Teatud nüansside järgi on selge, et autor pole siiski midagi nii koledat oma elus läbi elanud (nt vägistamisohver ei pane ennast pikka aega atraktiivselt riidesse), kuid ta oskab ilmselt seda väga hästi ette kujutada, mis tunne võiks üht tütarlast pärast sellist üleelamist vallata.
Muidu oli tore ladus lugemine, õdede vahelised nääklused olid nii päris-päris, samuti erinevad sõbrannade karakterid.
Muidu oli tore ladus lugemine, õdede vahelised nääklused olid nii päris-päris, samuti erinevad sõbrannade karakterid.
May 31, 2021
Võtsin vahelduseks ka ühe noorteka lugemiseks, et hea kerge või nii. Endalegi jahmatuseks tilkusid lugedes mitmel korral samamoodi pisarad kui peategelaselgi, 17-aastasel Lydial, kelle elu ühel sirelilõhnalisel kevadööl pea peale pööratakse. Lehekülgede kaupa kiirgas vaid ehedat valu ja segadust. Jah, muidugi oli loos kohustusliku elemendina ka kannatlik nunnu naabripoiss ja mõningaid arenguid polnud raske ette aimata, kuid tegemist on sellele vaatamata väga hea ja kindlasti ülimalt vajaliku teemaga noorteraamatuga.
May 2, 2021
Väga informatiivne, kuid samas hämmingut tekitav raamat. Eks ma ju varem ka teadsin, kui tihti selliseid asja juhtub, aga seda lugeda, nagu see oleks juhtunud Eestis, taolises väikelinnas, kus ma elan. Väga hästi kirjutatud. Mulle eriti meeldis kirjutamisse tüüp, kõik tegevused olid kergesti jälgitavad ja raamatu algusest ei pidanud muid detaile meelde jätma, kui nimesid. Veidi kurb ainult, et päriselus pole ma Lucase sarnaseid meessoost isikuid kunagi kohanud.
April 9, 2021
Mind häiris natuke liiga palju see teismeliste trots teiste abi suhtes, aga samas ega nad ei tea ise ka miks nad vahest nii käituvad :D
April 22, 2021
Realistlikult, mõnusalt ja lohutavalt kirja pandud vägistamislugu.
Kaia Raudsepp on tulnud, et jääda!
Kaia Raudsepp on tulnud, et jääda!
June 30, 2021
Aus, vajalik lugu. Tempo polnud liiga aeglane, nagu oli " Nähtamatul tüdrukul". Kindlasti saab tiitli "2021 hea noorteraamat". Tasub lugeda.
May 29, 2022
Lydia on 17-aastane neiu, kes kodulinna pargis võõra mehe poolt vägistatakse. Tundlikul teemal teos kirjeldab noore inimese läbielamisi peale sellist traumat. Kellega oma mure jagada? Kust leida julgus edaspidi kellegi usaldamiseks? Kas vägistamine jääbki igaveseks inimest defineerima?
Mu isikliku maitse jaoks jäi pisut sügavusest puudu, seega tärnide seisukohast 3,5 mis sel korral kolmeks sai ümardatud.
Mu isikliku maitse jaoks jäi pisut sügavusest puudu, seega tärnide seisukohast 3,5 mis sel korral kolmeks sai ümardatud.
November 20, 2022
Tbh mul oli päris hirmus ja kurb lugeda sellist raamatut. :D
July 10, 2021
I ❤️ K. R. 📖(id).
I ❤️ Liis Karu kaanekujundust.
I ❤️ Liis Karu kaanekujundust.
June 4, 2023
See on nii vajalik lugemine noortele, kurb kuid õpetlik.
June 19, 2021
Väga hästi kirjutatud! 🙂
June 3, 2021
Raamat oli minu jaoks väga põnev. ta oli s[nge ja teema oli väga raske millest siiń räägitakse Raamatus oli rohkem kirjeldatud tegelase tundeid emotsioone ja mõtteid. raamat võibolla oli mõnest kohast etteaimatav aga ikkagi oli huvitav lugeda. kirjeldatus olid suuremad sündmused ja tegevused, kirjanik ei venitanud raamatu pikaks ega teinud seda liiga lühikeseks. Mõnede jaoks võib see raamat olla labane ja igav aga minu arvates selliseid teemasid peab üles tõstma, et kui kurval saatusel inimene satub sellisesse olukorda siis ta teaks mida ta peab tegema. Kahjuks selles meie ühiskonnas väga ei räägita ega ei seletata mida peaks inimene tegema kui peaks juhtuma midagi niisugust Huvitav oli lugeda ja üle elada tegelasega tema tundeid ja mõtteid. Hirmus on ette kujutada, et sina ise võid sattuda sellesse samasse olukorda ja jääd mõtlema mida teha selles hetkes ja kuidas tegutseda.
September 29, 2021
Kurb teema aga väga mõnus lugemine :)
June 25, 2023
i loved it I really recomend
June 6, 2024
Väga põnev raamat!
December 28, 2021
Enda taasleidmise lugu. Hea, et on olemas lähedaste tugi, tuleb vaid julgeda rääkida.
Displaying 1 - 22 of 22 reviews