oleme saavutanud (ja vbla mööda lasknud) peak Amanda Oweni - mulle tundub, et tal väga palju uut enam pole öelda. kolm esimest raamatut olid kenad, aga see siin on kolumnikogu juba avaldatud tekstidest, ajaperioodist, mida oleme näinud nii teleseriaalis kui jälginud päevast päeva sotsiaalmeedias.
ehk siis ei midagi päris uut, ikka need lood, kuidas osteti hobuselaadalt poni (sest Clive'ile kodus oli lubatud, et hobust ei osteta, ja selle tagamiseks oli tuldud ilma treilerita) ja viidi siis Land Roveriga koju. või et mismoodi Raven ülikooli läks või kuidas lockdowni ajal farmielu oli.
samas, kui enne üledoosi saanud pole ja kõiki neid lugusid veel lugenud/kuulnud/näinud, siis võiks ju täitsa kena olla. aegajalt saab igatahes täitsa nalja, kuigi minu meelest sõnamängudega pingutatakse üle.