What do you think?
Rate this book
Teosed I
Kolmas trükk.
Vana-Kreeka filosoofi Platoni (427–347 e.Kr.) dialoogid on Õhtumaa filosoofia põhi. Tema mahukas kirjalikus pärandis sõnastatud küsimused on jäänud filosoofia põhiküsimusteks tänaseni. Platonil saab filosoofia esmakordselt selgepiirilise sisu kindla uurimisvaldkonnana, mis nõuab kindlat mõtlemismeetodit. Dialoogide ammendamatu mitmekihilisuse ja mitmetimõistetavuse tõttu on Platon endiselt, ka 2350 aastat pärast surma, uuritavamaid teemasid filosoofia ajaloos. Platoni “Teoste” I köide annab pildi tema eesti keelde tõlkimise ajaloost ja hetkeseisust. “Sokratese apoloogia” on Platoni kirjanduslik versioon Sokratese kaitsekõnest ateenlaste kohtu ees 399. a. e.Kr. ““Kriton” kajastab Sokratese surma-eelset vestlust sõber Kritoniga, kes püüab teda veenda vanglast põgenema. ““Pidusöögi” vestlusteema on armastus – dialoogil on olnud tohutu mõju õhtumaisele “erose” mõistele. ““Charmidese” keskmes on vooruse olemus. ““Euthyphroni” keskmes jumalakartlikkus ja -vallatus. ““Phaidon” , kreeka proosa meistriteoseid, kirjeldab samuti Sokratese viimast päeva enne surma ning on põhiallikaid Platoni hinge- ja ideedeõpetuse tundmaõppimisel. “Phaidroses” avaneb metafüüsika algne situatsioon (T. Luik).
Raamatu eelnevaid väljaandeid on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Koostanud: Marju Lepajõe
Tõlkinud ja kommenteerinud: Astrid Kurismaa, Marju Lepajõe, Sven-Erik Soosaar, Jaan Unt Toimetanud: Marju Lepajõe Sarja kujundus: Jüri Kaarma
Vana-Kreeka filosoofi Platoni (427–347 e.Kr.) dialoogid on Õhtumaa filosoofia põhi. Tema mahukas kirjalikus pärandis sõnastatud küsimused on jäänud filosoofia põhiküsimusteks tänaseni. Platonil saab filosoofia esmakordselt selgepiirilise sisu kindla uurimisvaldkonnana, mis nõuab kindlat mõtlemismeetodit. Dialoogide ammendamatu mitmekihilisuse ja mitmetimõistetavuse tõttu on Platon endiselt, ka 2350 aastat pärast surma, uuritavamaid teemasid filosoofia ajaloos. Platoni “Teoste” I köide annab pildi tema eesti keelde tõlkimise ajaloost ja hetkeseisust. “Sokratese apoloogia” on Platoni kirjanduslik versioon Sokratese kaitsekõnest ateenlaste kohtu ees 399. a. e.Kr. ““Kriton” kajastab Sokratese surma-eelset vestlust sõber Kritoniga, kes püüab teda veenda vanglast põgenema. ““Pidusöögi” vestlusteema on armastus – dialoogil on olnud tohutu mõju õhtumaisele “erose” mõistele. ““Charmidese” keskmes on vooruse olemus. ““Euthyphroni” keskmes jumalakartlikkus ja -vallatus. ““Phaidon” , kreeka proosa meistriteoseid, kirjeldab samuti Sokratese viimast päeva enne surma ning on põhiallikaid Platoni hinge- ja ideedeõpetuse tundmaõppimisel. “Phaidroses” avaneb metafüüsika algne situatsioon (T. Luik).
Raamatu eelnevaid väljaandeid on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Koostanud: Marju Lepajõe
Tõlkinud ja kommenteerinud: Astrid Kurismaa, Marju Lepajõe, Sven-Erik Soosaar, Jaan Unt Toimetanud: Marju Lepajõe Sarja kujundus: Jüri Kaarma
472 pages, Paperback
Published January 1, 2021
7 people are currently reading
27 people want to read
About the author
Plato
5,344 books8,740 followersPlato (Greek: Πλάτων), born Aristocles (c. 427 – 348 BC), was an ancient Greek philosopher of the Classical period who is considered a foundational thinker in Western philosophy and an innovator of the written dialogue and dialectic forms. He raised problems for what became all the major areas of both theoretical philosophy and practical philosophy, and was the founder of the Platonic Academy, a philosophical school in Athens where Plato taught the doctrines that would later become known as Platonism.
Plato's most famous contribution is the theory of forms (or ideas), which has been interpreted as advancing a solution to what is now known as the problem of universals. He was decisively influenced by the pre-Socratic thinkers Pythagoras, Heraclitus, and Parmenides, although much of what is known about them is derived from Plato himself.
Along with his teacher Socrates, and Aristotle, his student, Plato is a central figure in the history of philosophy. Plato's entire body of work is believed to have survived intact for over 2,400 years—unlike that of nearly all of his contemporaries. Although their popularity has fluctuated, they have consistently been read and studied through the ages. Through Neoplatonism, he also greatly influenced both Christian and Islamic philosophy. In modern times, Alfred North Whitehead famously said: "the safest general characterization of the European philosophical tradition is that it consists of a series of footnotes to Plato."
Plato's most famous contribution is the theory of forms (or ideas), which has been interpreted as advancing a solution to what is now known as the problem of universals. He was decisively influenced by the pre-Socratic thinkers Pythagoras, Heraclitus, and Parmenides, although much of what is known about them is derived from Plato himself.
Along with his teacher Socrates, and Aristotle, his student, Plato is a central figure in the history of philosophy. Plato's entire body of work is believed to have survived intact for over 2,400 years—unlike that of nearly all of his contemporaries. Although their popularity has fluctuated, they have consistently been read and studied through the ages. Through Neoplatonism, he also greatly influenced both Christian and Islamic philosophy. In modern times, Alfred North Whitehead famously said: "the safest general characterization of the European philosophical tradition is that it consists of a series of footnotes to Plato."
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 5 of 5 reviews
August 10, 2023
„Seda mitte,“ vastas Kebes. „Aga ma ei eita, et paljud asjad ajavad mind segadusse.“
Platoni mõttekäikude ja arutelude jälgimine oli kindlasti põnev, kuid sageli tuginesid need ka oletustele, millega pole võimalik nõustuda või sisaldasid loogikavigu stiilis, kui kõik A-d on B-d, siis ka kõik B-d on A-d. Samas oli lugemiskogemus siiski väärtuslik, sest aitas avardada seda, kuidas on võimalik mõelda. Platoni enda isik jääb lugedes enamasti justkui varjatuks, sest ta esitab oma mõtteid läbi Sokratese ja teiste kaasaegsete mõtlejate dialoogide.
Käsitletavaid teemasid on palju: surm, armastus, laim, avalik arvamus, jumalad, tarkus, mõistlikkus, vooruslikkus jne. Kandvaks põhiideeks oli mõte, et tõeliseks mõistmiseks tuleks aru saada asja või nähtuse tõelisest olemusest, kuid reaalsuses ei ole enamasti seda võimalik saavutada. Paralleelselt rõhutas ta ka vooruslikkuse ja õigluse olulisust, kuigi võis aimata, et nende otsese defineerimisega jääks ta samuti hätta. Kui igal definitsioonil on erandid, siis kas on võimalik öelda, et me asja olemust tegelikkuses tabame?
Platoni mõttekäikude ja arutelude jälgimine oli kindlasti põnev, kuid sageli tuginesid need ka oletustele, millega pole võimalik nõustuda või sisaldasid loogikavigu stiilis, kui kõik A-d on B-d, siis ka kõik B-d on A-d. Samas oli lugemiskogemus siiski väärtuslik, sest aitas avardada seda, kuidas on võimalik mõelda. Platoni enda isik jääb lugedes enamasti justkui varjatuks, sest ta esitab oma mõtteid läbi Sokratese ja teiste kaasaegsete mõtlejate dialoogide.
Käsitletavaid teemasid on palju: surm, armastus, laim, avalik arvamus, jumalad, tarkus, mõistlikkus, vooruslikkus jne. Kandvaks põhiideeks oli mõte, et tõeliseks mõistmiseks tuleks aru saada asja või nähtuse tõelisest olemusest, kuid reaalsuses ei ole enamasti seda võimalik saavutada. Paralleelselt rõhutas ta ka vooruslikkuse ja õigluse olulisust, kuigi võis aimata, et nende otsese defineerimisega jääks ta samuti hätta. Kui igal definitsioonil on erandid, siis kas on võimalik öelda, et me asja olemust tegelikkuses tabame?
November 17, 2024
Väärib ikka ülelugemist.
February 21, 2022
Mõtlesin esiteks, et dialoogideks on neid lugusid enamasti palju nimetada, kui Sokrates räägib pika jutu ja küsib vahel kaaslaselt, et kas pole nii, ja kaaslane vastab, et tingimata on. Pigem monoloog.
Teiseks mõtlesin, et kuidagi väga sageli läks kõik minu jaoks juba algusest peale rappa, sest vestluskaaslane muidugi nõustus. Mina ei nõustunud ja siis tunduski, et kõik järgnevad 30 lk on valele alusele rajatud. Et need kõnelused oleksid nii palju viljakamad olnud, kui keegi oleks vahel Sokratesele vastu vaielnud või õiges kohas öelnud, Stop, oled sa kindel? Ja toonud sellesse teoreetilisse keskustellu mõne reaalse näite (ja reaalse all mõtlen igapäevaelulisi näiteid, mitte näiteid jumalatest ja müütidest).
Nojah, ma olen ka 2400 aastat hiljem sündinud ja teise taustaga, niiet kes olen mina, et midagi ette heita, aga sellised mõtted mul tekkisid.
Boonuseks oli huvitav jälgida eri tõlkijate strateegiaid märkuste osas - alates Soosaarest, kes ei kommenteerinud üldse kuni Lepajõeni, kes tõi suisa eri lugemid ja tõlgendused välja.
Teiseks mõtlesin, et kuidagi väga sageli läks kõik minu jaoks juba algusest peale rappa, sest vestluskaaslane muidugi nõustus. Mina ei nõustunud ja siis tunduski, et kõik järgnevad 30 lk on valele alusele rajatud. Et need kõnelused oleksid nii palju viljakamad olnud, kui keegi oleks vahel Sokratesele vastu vaielnud või õiges kohas öelnud, Stop, oled sa kindel? Ja toonud sellesse teoreetilisse keskustellu mõne reaalse näite (ja reaalse all mõtlen igapäevaelulisi näiteid, mitte näiteid jumalatest ja müütidest).
Nojah, ma olen ka 2400 aastat hiljem sündinud ja teise taustaga, niiet kes olen mina, et midagi ette heita, aga sellised mõtted mul tekkisid.
Boonuseks oli huvitav jälgida eri tõlkijate strateegiaid märkuste osas - alates Soosaarest, kes ei kommenteerinud üldse kuni Lepajõeni, kes tõi suisa eri lugemid ja tõlgendused välja.
April 28, 2022
“need kellele meeldib platon pole kunagi lugenud neid prantsuse perverte” - Friedrich Nietzsche
September 16, 2024
Lugesin üle "Pidusöögi" ja nüüd esimest korda ka "Charmidese", võin südamerahuga viis tärni ära panna.
Platon mõjub alati päevakohaselt, usutavalt, vaimu virgutavalt ja mõtet äratavalt. Kuidas see ikka pärast 2400 aastat nõnda on, pole üldse raske öelda: sandaalide kandmine, öö läbi kestvad veinijoomingud ja ilusate noormeeste sportlike kehade varjamatu, tiirane imetlemine ei ole meie tsivilisatsioonile võõraks jäänud. Nali! (kõige rohkem 1/3 nali) Aga tõepoolest, homoerootika jäi koos kõige ülevaga põimudes seekordsel lugemisel kuidagi kõige rohkem silma. Olles muidugi kõrvaline teema. Aga mitte nii kõrvaline, kui kohe pakuks. Nii kergelt tõmmatakse ekvivalentsus meheliku ja vaimse vahele. On kirjutatud sellest, et eri vanuses meeste vahelised intiimsuhted oli Ateenas tõsine vaidlusalune küsimus, nii et "Pidusöögi" ja "Phaidrose" kontekst ei olegi mingis mõttes lihtsalt kontekst.
Samas ei ole tekstis kunagi üheselt selge, kes meheliku, kõrgema ja tõesema vahele võrduse tõmbab. "Pidusöögis" tuleb see kõige rohkem esile Pausaniase ja Aristophanese räägitud müütides. Kas Platon mõtles seda ka ise, ei pruugi me kunagi teada saada. Dialoogide üks põhilisi võlusid ongi, et autor jääb neist peaaegu alati väljapoole ja mõnel juhul ei ole isegi Sokratese vaatepunkt tema enda oma, pärinedes näiteks "Pidusöögis" salapäraselt Diotimalt, kelle puhul me isegi ei tea, kas ta oli päris naine või Platoni mõttelooming.
See, et igavese tõe, ilu ja hüve olemuse otsingut viivad läbi sandaalidesse ja Himationitesse riietunud jõukamad meeskodanikud, on tänapäeval niikuinii piinlikult silmatorkav. Aga see ei tohiks unustama panna, et nende asjade nimel oldi valmis surema ja suri ka Sokrates. Kelle kohta me samuti peaaegu midagi ei tea. Nii kaua kui me teadmatust meelest ei lase, ei ole me vähemalt päris rumalad. Ütleks Sokrates. Võib-olla.
Platon mõjub alati päevakohaselt, usutavalt, vaimu virgutavalt ja mõtet äratavalt. Kuidas see ikka pärast 2400 aastat nõnda on, pole üldse raske öelda: sandaalide kandmine, öö läbi kestvad veinijoomingud ja ilusate noormeeste sportlike kehade varjamatu, tiirane imetlemine ei ole meie tsivilisatsioonile võõraks jäänud. Nali! (kõige rohkem 1/3 nali) Aga tõepoolest, homoerootika jäi koos kõige ülevaga põimudes seekordsel lugemisel kuidagi kõige rohkem silma. Olles muidugi kõrvaline teema. Aga mitte nii kõrvaline, kui kohe pakuks. Nii kergelt tõmmatakse ekvivalentsus meheliku ja vaimse vahele. On kirjutatud sellest, et eri vanuses meeste vahelised intiimsuhted oli Ateenas tõsine vaidlusalune küsimus, nii et "Pidusöögi" ja "Phaidrose" kontekst ei olegi mingis mõttes lihtsalt kontekst.
Samas ei ole tekstis kunagi üheselt selge, kes meheliku, kõrgema ja tõesema vahele võrduse tõmbab. "Pidusöögis" tuleb see kõige rohkem esile Pausaniase ja Aristophanese räägitud müütides. Kas Platon mõtles seda ka ise, ei pruugi me kunagi teada saada. Dialoogide üks põhilisi võlusid ongi, et autor jääb neist peaaegu alati väljapoole ja mõnel juhul ei ole isegi Sokratese vaatepunkt tema enda oma, pärinedes näiteks "Pidusöögis" salapäraselt Diotimalt, kelle puhul me isegi ei tea, kas ta oli päris naine või Platoni mõttelooming.
See, et igavese tõe, ilu ja hüve olemuse otsingut viivad läbi sandaalidesse ja Himationitesse riietunud jõukamad meeskodanikud, on tänapäeval niikuinii piinlikult silmatorkav. Aga see ei tohiks unustama panna, et nende asjade nimel oldi valmis surema ja suri ka Sokrates. Kelle kohta me samuti peaaegu midagi ei tea. Nii kaua kui me teadmatust meelest ei lase, ei ole me vähemalt päris rumalad. Ütleks Sokrates. Võib-olla.
Displaying 1 - 5 of 5 reviews