Tallinna tume

by Katrin Pauts, Eva Pogoretski (Illustrator)

Katrin Pautsi esimene novellikogumik sisaldab paari aasta jooksul kogunenud novelle, mida ilmestavad illustraator Eva Pogoretski unenäolised pildid. Et kunstnik ja kirjanik on vanad tuttavad ja elavad samas kandis, on Eva pildid kohati suisa dokumentaalsed. Nendes lühilugudes saab lugeja rännata mööda Tallinna piirkondi, kus autor on ringi luusinud, vaadeldes võõraid inimesi ja hooneid ning mõeldes neile külge sõgedaid, tumedaid, müstilisi või hoopis nostalgilisi-melanhoolseid lugusid. Mõne loo puhul võib kõnelda maagilise realismi elementidest, ehkki autor eelistaks realistlikku maagiat – need ulmadesse põikamised ei mõju tegelikult nii ebatõeliselt, igaüks võib end vahel nii tunda. Iga linnaosa, millest juttu, on markeeritud proosaluule vormis motoga, mis võtab lühidalt kokku asumi iseloomu.

Jutukogu läbivaks niidiks on loomeinimese painajad – näiteks igatsus kättesaamatuks jääva kuulsuse ja surematuse järele, mis saab ainult omadega puntrasse viia. Kuna autor on varem kirjutanud ka kriminaalromaane, siis kohtab paljudes lugudes ka midagi kriminaalset, aga krimikirjandusest on asi sedapuhku siiski kaugel.

„Tallinna tume” võiks olla nii süngete lugude kogumik kui ka sametiselt maheda õlle bränd ja eks seda ambivalentsi olegi silmas peetud.

Genres: Horror

196 pages, Hardcover

Published March 1, 2021

Reviews

[Oskar · Rating 4 out of 5]

Kui tihti satub sulle tänaval vastu tulema inimene, kes vaikselt või häälekamalt iseendaga räägib? Ja ma ei mõtle siin vabakäeseadet kasutavaid inimesi. Mõtlen neid, kes selgelt peavad mingisugust vestlust kellegagi, keda sina seal tänaval ei näe. Üles kasvades Lasnamäe turu vahetus naabruses, nägin ma selliseid isikuid pea iga päev. Nad polnud kunagi agressiivsed, aga sõpradega läksime koolist tulles neist ikka väheke suurema ringiga mööda. Kes teab, mis see hääl tal järku käsib teha. Eks me saime aru, et nende inimestega on lihtsalt midagi juhtunud (kahjuks on abi jäänud saamata või väheseks), kuid kõhedust tekitas neist möödumine alati.

Tundub, et Katrin Pauts on seest rohkem või vähem "katkisi" inimesi ka teistes pealinna paikades märganud ja nad oma juttude sisse pannud. Nendes kohta nii rahvakirjanikke, jõuluvanasid, postiljone kui ka heliloojaid. Mõni neist võib esmapilgul tunduda edukas ja särav isiksus, kes läheb naeratus näol elust läbi, kuid koduukse sulgudes tuleb ilmsiks tema tumedam pool. Need on inimesed, kes on väga lähedal või juba läbi teinud murdumise, millest sageli enam tagasiteed ei ole. Ja edasi on ainult kaks võimalust: põgeneda või jääda siniseid vilkureid südamerahuga ootama (sest sina panid toime ju õiglase teo, nemad seda lihtsalt ei mõista).

Pautsi lood on segu mustast huumorist, teravast pilgust ühiskonnale ja parajast annusest kõhedusest. Kuigi need lood on autori elava fantaasia viljad, siis sellised inimesed on ju tegelikult meie keskel olemas. Kalamaja pargipingil istumas ja tuvisid toitmas või Merivälja vaiksete tänavate vahel õhtupäikeses sörkjooksu tegemas. Need köielkõndijad, kes üks hetk kukuvad ja kellegi koos endaga sügavusse kaasa kahmavad. Ole ettevaatlik, et sinust ei saaks kahmajat või kahmatavat. Köiel tasakaalu hoidmiseks aitab suurepäraselt mõni hea raamat. ;)

Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...

[Susan · Rating 5 out of 5]

See raamat meeldib, kui sulle meeldivad ebamugavat kripeldust tekitavad lühijutud või novellid.

Ei meeldi, kui sa tahad lugeda ainult raamatuid, kus kõik laabub ja lõpus on sõnad “ja kui nad surnud pole, elavad õnnelikult siiamaani”.

[Liis · Rating 5 out of 5]

Oli see vast hea. Ühe jutiga kaanest kaaneni.

[Mae Lender · Rating 4 out of 5]

Pärast pikka vaagimist panen hindeks nelja, siiski väikeste mööndustega ja lootuses, et hinnet jagatakse sõbralikult ka illustreerija Lumimariga, kelle käekirja mina lihtsalt armastan.

Et siis Tallinn ja tema väikeste inimeste tumedad teod. Tegelikult midagi väga sünget ei olnud, võivad lugeda ka nõrganärvilised. Mõnusad lihtsad lookesed, rohkelt tabavaid argidetaile, kõik see uputatud tavapärasesse pautsilikku kastmesse, kus rikkad, ilusad ja edukad on pahad ja vaesed, koledad ja andetud head. Raamatu avalugu oli ehk sutsu igavavõitu, kahjuks just minu kodu-uulitsa lugu, olin valmis raamatu juba põõsasse viskama, aga teised lood läksid märksa paremini käima.
Lemmikut on raske valida... ilmselt Käärimutt on üks neist.
Ma poleks ju mina, kui ma veidi ei iriseks, seega... häirisid mugavad ja laisad "ma-ei-tea-miks-see-nii-on" lahendused. Mingid hargnemised loos, mida autor justkui ei viitsi lõpuni lahendada või välja joonistada ja lõpetab teemaarenduse just seesuguse sedastusega.

Üks kiitus siiski veel: need linnaosade vahetutvustused, need olid täielikud kompud ja briljantsed.

[Triinu · Rating 4 out of 5]

Minu arvamuse leiab blogist https://triinuraamatud.wordpress.com/...

[Helena · Rating 4 out of 5]

Pautsi raamatuid olen lugenud ja tema otsekohesus mulle sümpatiseerib. Novelle ma ei armasta, mis sa hing ära teed, loen üliharva (mingi veidra ajutise tuju ajel), aga mõtlesin et proovin kuidas siis Katrinil see asi välja tuli. Kolleeg oli just tagastanud raamatu öeldes, et tema lugeda ei suuda. Mitu teist tuttavat olid ka kirjeldanud, et pole ikka nende maitse.
Eelarvamused seega olid õhus! Kuid oh üllatust, mulle meeldis!
Nii kaks, kolm novelli päevas oli tarbimiskogus. Mõne novelliga mõtlesin, et oooo Katrin on nii hästi tabanud, just selliseid veidrike kohtan ka igapäevaelus. Üks lugu oli nii hull, et kus sellise jõleduse peale tulla annab! Nurjatust, salakavalust ja musta huumorit jagus. Enda lemmikuteks kujunesid "Iluteenused" ja "Hullumaja". Lumimari illustratsioonidega olin varasemalt tuttav tänu lasteraamatutele, vahva oli neid nüüd ka täiskasvanutele mõeldud raamatus näha.

[Kadri · Rating 3 out of 5]

Vanalinna lood ja viimane Meriväljalt ei istunud, teised olid paremad.

[Brita · Rating 3 out of 5]

Ma ei oska eriti novellidest lugu pidada, sest minu jaoks on need sageli liiga rutakad - autor jõuab juba loo püändini, olen mina alles hakanud keskkonda sisse elama.
Enamik lugusid siit olid humoorikad ning rääkisid ühel või teisel moel kirjanikutööst. Mitmes loos läks autor ka mehe pähe, need lood olid paraku veidi vähem usutavad. Paistab, et Pautsi hääl on naiselik.
Illustratsioonid olid võrratud ning väga hästi oli tabatud lugude olemust.

[Katrin Li · Rating 3 out of 5]

Esimene novellikogu, mida oli tõesti huvitav lugeda. Lood on huvitavad ning kriipivad ja lõpevad täpselt siis kui asi võiks veel huvitavamaks minna ehk siis nibin enne kulminatsiooni. Siiski kaks lugu seal oli ikka ka minu skaala järgi liiga õõvastavad ning mitte lihtsalt ei kriipinud hinge vaid loodan enam mitte kunagi neile mõelda ja tean juba ette, et see ei õnnestu.

[Karin Paulus · Rating 5 out of 5]

Hoogne, eluline, vaimukas. Linnatunnetus suurepärane: need on päris kohad ja meie inimesed!

[Katrin · Rating 4 out of 5]

Ootasin justkui midagi muud, aga ega see, mille sain, ka paha polnud.

[Reelika Raimet · Rating 4 out of 5]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...

[Eva Marta · Rating 4 out of 5]

Tegelikult oli hea raamat😅 Segu krimist, tänapäevast ja veits lihtsatest inimestest😉 Kooli kohustuslik🫣

[Gea · Rating 4 out of 5]

Väga meeldis, palju enam kui sama autori krimkad.