What do you think?
Rate this book
Vares
Varblased ei kartnud pulle.
Ja nüüd tuli välja, et vareski ei karda pulle.
Esialgu hindas Mihkel olukorda aiapostilt, koogutas kaela ning kogeles midagi omakeelset, siis aga maandus varblaste keskele künapõhja. Varsti oli nonnil varbad ning rinnaesine jahused, aga lindu see ei häirinud, ta kõndis künas tähtsalt ja ning asjaliku näoga ringi nagu mölder veskis. Kui üks pullidest oma sinakad ninasõõrmed Mihklile ligemale ajas ja lindu nuusutas, ei sattunud nonn ärevusse, vaid vaatas loomale uudishimulikult otsa ja isegi püüdis teda nokaga mokast katsuda. Pull astus sammu tagasi, silmitses Mihklit üllatuse, imestuse ja lõbusa uudishimuga, tõmbas siis selja küüru, puhus ning mühatas valjusti, aga muhedalt ja vihata. Vares hüppas künaservale, lehvitas tiibu, et tasakaalu saada, ning kraaksatas pehmelt ning mõistvalt, otsekui oleksid tema ja pull ühise keele leidnud. Pull seisis rahulikult ja liikumata, ja ta silmades püsis ikka see mahe imestus, nii ootamatu tema tõmmu lauba ning süngete sarvede all. Pull inises bassihäälselt, Mihkel koogutas kaela allapoole, võttis hoogu ning oli äkitselt pulli turjal.
«Mihkel!» jõudis poiss hüüatada, aga see hääl kadus suure punase looma möiretesse. Pullist käis võdin läbi, nagu oleks teda elektripiitsaga susatud, loom tardus hetkeks justkui pronkskuju, siis aga sööstis tuhatnelja paigalt, ise mühinal korsates.
”Mihkel!” hüüdis poiss, aga Mihklil polnud aega poissi kuulata. Mihkel ei lennanud pulli seljast maha, ta oli küüned pulli selgroogu surunud.
Ja nüüd tuli välja, et vareski ei karda pulle.
Esialgu hindas Mihkel olukorda aiapostilt, koogutas kaela ning kogeles midagi omakeelset, siis aga maandus varblaste keskele künapõhja. Varsti oli nonnil varbad ning rinnaesine jahused, aga lindu see ei häirinud, ta kõndis künas tähtsalt ja ning asjaliku näoga ringi nagu mölder veskis. Kui üks pullidest oma sinakad ninasõõrmed Mihklile ligemale ajas ja lindu nuusutas, ei sattunud nonn ärevusse, vaid vaatas loomale uudishimulikult otsa ja isegi püüdis teda nokaga mokast katsuda. Pull astus sammu tagasi, silmitses Mihklit üllatuse, imestuse ja lõbusa uudishimuga, tõmbas siis selja küüru, puhus ning mühatas valjusti, aga muhedalt ja vihata. Vares hüppas künaservale, lehvitas tiibu, et tasakaalu saada, ning kraaksatas pehmelt ning mõistvalt, otsekui oleksid tema ja pull ühise keele leidnud. Pull seisis rahulikult ja liikumata, ja ta silmades püsis ikka see mahe imestus, nii ootamatu tema tõmmu lauba ning süngete sarvede all. Pull inises bassihäälselt, Mihkel koogutas kaela allapoole, võttis hoogu ning oli äkitselt pulli turjal.
«Mihkel!» jõudis poiss hüüatada, aga see hääl kadus suure punase looma möiretesse. Pullist käis võdin läbi, nagu oleks teda elektripiitsaga susatud, loom tardus hetkeks justkui pronkskuju, siis aga sööstis tuhatnelja paigalt, ise mühinal korsates.
”Mihkel!” hüüdis poiss, aga Mihklil polnud aega poissi kuulata. Mihkel ei lennanud pulli seljast maha, ta oli küüned pulli selgroogu surunud.
- GenresFiction
142 pages, Hardcover
First published January 1, 1983
1 person is currently reading
38 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 3 of 3 reviews
March 23, 2021
Mäletan selle teose põhikooliaegset lugemist, aga sisust oli meeles vaid mummi pahandamine va nonniväntsaka üle. Nüüd lugedes imetlesin, kui mitmekülgne maailm nendele nappidele lehekülgedele mahub. Nagu autor ise tagakaanel mainib, oli soov kirjutada ühe Abruka varese kasvamise lugu, välja aga kukkus hoopis mida nukramat. Ühest küljest on selles raamatus imeline Abruka loodus, millele võiks küll eleegilist ülistuslaulu laulda. Teisest küljest aga karm reaalne külaelu oma igapäevase raske tööga, mis viib oma murede alkoholi uputamiseni. Ühe väikese poisi maailm täis kurbust, rõõme, fantaasialende ja soovi ilmast kurjus kaotada. Ja kui tundub, et asi on läbinisti realistlik ja triivib traditsioonilise õnneliku lõpu poole, siis oskab autor selliseid mõtteuperpalle visata, et pani kohe tükiks ajaks kukalt kratsima. Mind üllatas, et Goodreadsi lugejad seda teost nii madalalt hinnanud on. Mõnikord inimesed vist lihtsalt ei tea, mis hea on :)
January 3, 2024
Mummi murendas endale munakooki, sõi puruhaaval, nagu oleks kook hirmus haruldane asi, mälus kaua ja pühalikult, sel ajal kui Mardu kugistas ühe tüki teise järel, veel kiiremini kui Mihkel.
"Oh sind vaesekest," ütles mummi Mihklile. "Istud siin võõra vanaeide undruku all, pole sul oma kodu ega oma kodu soojust."
"Mihklil on siin soojem kui männiladvas."
"Soojem küll. Aga see pole see soojus." Mummi ohkas. "Näed sa nüüd, Mardu, mida kõike teeb maailmas kurjus."
"Mummi," ütles Mardu kohvi luristades, "küll oleks hea kurjus vangi panna. Siis jääksid kõik linnupesad terveks."
"Kurjust ei saa keegi vangi panna."
"Mina otsiksin kurjuse üles ja paneksin kotti."
"Oh sind vaesekest," ütles mummi Mihklile. "Istud siin võõra vanaeide undruku all, pole sul oma kodu ega oma kodu soojust."
"Mihklil on siin soojem kui männiladvas."
"Soojem küll. Aga see pole see soojus." Mummi ohkas. "Näed sa nüüd, Mardu, mida kõike teeb maailmas kurjus."
"Mummi," ütles Mardu kohvi luristades, "küll oleks hea kurjus vangi panna. Siis jääksid kõik linnupesad terveks."
"Kurjust ei saa keegi vangi panna."
"Mina otsiksin kurjuse üles ja paneksin kotti."
June 18, 2017
disappointed. awfully disappointed.
Displaying 1 - 3 of 3 reviews