Tinderikooma

by Kristi Piiper

Mari Johanna on maalt talust pärit ja esimest korda suures linnas – Tartus – omapead. Et tal on niigi sõprade leidmisega raskusi ja et noormees, kelle ta on ise enda boyfriend’iks mõtelnud, lihtsalt uttu tõmbab, otsustab Mari Johanna endale Tinderist kaaslase leida. Vahepeal tundub isegi, et võibolla oleks lihtsam naistega suhet alustada, aga ka sellest ei tule muidugi midagi muud kui segadust.

Lugu on eneseirooniline, huumoriga kirjutatud, kuigi räägitakse tõsistest asjadest (traumaatilise kriisi neljast põhifaasist, ärevushäirest, kohanemisraskustest jt). Nagu öeldud, naerda saab rohkem kui üks kord, kuid tegelikult peab Mari Johanna ületama tõelisi raskusi.

Genres: Young Adult, Humor

160 pages, Paperback

First published January 1, 2021

Reviews

[Brita · Rating 1 out of 5]

"Tinderikooma" on lugu maatüdruk Mari Johannast, kes kolib ülikoolilinna Tartusse, kohtab seal pea oma unistuste peikat, kellega aga ei hakka klappima. Kättemaksuks püüab 19-aastane tüdruk leida uue kaaslase populaarsest kohtinguäpist Tinder, mis raamatule ka pealkirja annab.
See raamat oli hoomamatult mage: mulle ei istunud huumor, peategelane täielik ignorantsus kohustuste ees ja mustvalged kõrvaltegelased. Ka perekonnadraama, mis oli kaante vahele justkui järelmõttena pressitud, ei leidnud pädevat lõpplahendust. Selle raamatu suurim nõrkus on äärmiselt väike sihtrühm, millesse mina ilmselgelt ei kuulu.

[Irina (Lohe Loeb) · Rating 3 out of 5]

See raamat oli suur üllatus! Tavaliselt ma selliseid ei loe, aga see jäi silma ja sai loetud. Naljakas, jabur, kohati küll liiga absurdne, aga üldiselt hea lugemiselamus. Ei oodanudki ausalt öeldes, et üks noortekas võib nii tore olla :)

[Tiina · Rating 4 out of 5]

Lõbus raamat, mille lugesin läbi praktiliselt ühe hooga (vahepeal oli nädalane lugemispõud). Ma arvan, et noorena oleks see raamat mulle veel enam meeldinud. Kuna ma ei loe väga palju noortekirjandust, siis mulle istuvadki sellised, kus pole üks ülikeeruline trauma ja kriis teise järel. Siin oli veidi rohkem helgust ja huumorit, kuigi tasapinna all pulbitsesid muidugi ka probleemid. Pigem häiris natuke see, et nendega tegeleti kuidagi kiirustades ja lõpplahendus oli veidi ootamatu. Samas oli tekst selles mõttes eluline, et nooreea suhted ei olegi täiuslikud. Iva oli igatahes olemas, kuigi teos oleks vabalt võinud olla pisut pikem.
Täiskasvanuna oli küll peategelase tegemisi jälgides selline heas mõttes piinlikustunne, et appi, mis toimub, kuigi korraldasin selles eas samu asju. Nüüd on kõrvalt sama raske vaadata kedagi teist vigu tegemas. Palju oli huumorit ja muidugi võõrkeelsete väljendite pildumist. Samas peab tunnistama, et seda teevad ka minuvanused 30. eluaastates inimesed.
Kõige enam hindasin ühte teraapiastseeni. Mõni kulmu kortsutama panev hetk oli, aga enamik aega oli raamatut lõbus lugeda; tegevustik oli äärmiselt filmilik. Kujutaksin seda täiesti Netflixi seriaalina ette: selline eluline tragikoomiline äparduste jada.
Näitan nüüd ka vanust, aga üritan sisu mitte avada. Igaks juhuks panen sisuhoiatuse. Peab ütlema, et see naistearsti stseen oli täielik šokk ja mul on kahju, kui Tartus selliseid naistearste on. Isegi minu kõige kehvemate kogemuste puhul eelnes läbivaatusele vestlus. Osa sellest oli küll paberil esimese hooga vaimukaski, kuid päriselus ei tahaks sellist kogemust vihavaenlaselegi.

Sain raamatu autorilt kingituseks arvustamise kohustuseta.

[Liina Palu · Rating 3 out of 5]

Räägib see siis värskest üliõpilasest Mari Johannast (!), kes Tartusse kolides tõmbab Tinderi ja hakkab sealt 'eluarmastust' otsima. Lisaks kohtinguseiklustele on seal ka muud seiklused. Üks, mis mind jubedalt naerma ajas, oli peatükk günekoloogi juurde minekust, kus arst keset ülevaatust, süütu naise ülevaatust I might add karjatab, et "Kus loode on? Loodet ei ole!" Ja saab enam-vähem infarkti. MJ lahkub günekoloogi juurest arvates, et kaotas suvakale günekoloogile süütuse. Tramaivõii, kui naljakas raamat kohati. Sealt mingit sügavamat sisu ei tasu otsida, ongi siuke humooriraamat. Lõpp on armas. Eks mingi point raamatul on, mingi eneseleidmise jura, aga see pole peamine asi selle teose puhul.

Stiil meenutab veits Malluka blogi paremaid aegu, on ju peategelase nimigi kopipeist Malluka esiklapse nimest. Ilmselt on Kristi suur Malluka fänn :D

[Reelika Kullerkan · Rating 4 out of 5]

See noortekas erineb teistest noortekatest eluterve/kiiksuga huumori poolest. Peategelane tegeleb küll enesotsingute (maalt linna tuleks, partneri otsimine) ja enda hirmudega (enda välimus, ülikooli kartus), kuid vürtsitab seda ülemõtlemisest tekkivate hullumeelsete konstruktsioonidega. Raamatus saab üsna tuttavaks Tinderi keskkonnaga, kasutatakse mõningaid inglisekeelseid väljendeid, mis sobivad konteksti üllatavalt hästi. Kuskil keskel tundus, et probleeme, mida lahata on õblukesse raamatusse liiga palju kokku pandud, kuid lõpulehekülgedel suudeti kõik siiski enam-vähem kokku sõlmida. Mõned näited itsitamaajavast huumorist: "Endal oleks ju ka piinlik, kui lähed nädalavahetusel abikaasaga poodi perele süüa ostma ja kõik ümberringi sosistavad ja näitavad näpuga, et vaata, liputaja oma naisega ostab kana." "Olin varsti valmis täiskuuööl kitse ohverdama, kui ma ainult ei mõtleks enam nii tihti Erikule." Aga ka sügavmõttelist leidus: "Aga normaalsus ongi tallatud rada. Sedamööda on mõnus käia, kuid lilled ei kasva seal." Väga tervitatav on leida noortekatest humoorikas külg, millega avatakse noori puudutavaid teemasid.

[Heli Künnapas · Rating 4 out of 5]

Mul tekkis täitsa huvi selle Tinderi vastu :)

Pikem arvustus blogis: https://midaheliluges.blogspot.com/20...

[Kati · Rating 3 out of 5]

Kui ma selle raamatu lugemisega alustasin, siis korraks tekkis sisse kahtlus, et äkki see üldse ei ole midagi minule. Kohati on kasutatud väga lihtsat kõnepruuki ja ka inglisekeelseid väljendeid ning kõiks see kokku tundus võõras. Aga tegelikult mida rohkem raamatut lugesin, seda enam mõistsin, et see sobib antud teose juurde nagu valatult. Lugu on hästi vahetu ja aus. Lugemine kulgeb vaevata ja kiirelt ning olgugi, et tegu on üsna õhukese raamatuga, siis lihtsameelsena tunduva loo kõrval on tegelikult kaante vahele jõudnud ka tõsisemad teemad. Mulle väga meelids raamatu humoorikas pool ning minu arvates ühe noorteka kohta oli siin parajalt kõike.

[M · Rating 4 out of 5]

Nagu Berti päevikute naiscersiooni ülikoolieri!

Täiesti uskumatu - noorteraamat ja täis huumorit! Mitte ainult Tinderdajate välimääraja, vaid lisaks teos täis elulisi ja siiraltnaiivseid apse ning äpardusi, mis muige näole toovad.

Raamat algas veidi aeglaselt. Oli tunne, et uue elukoha kirjeldused ja mõtted võtavad terve igaviku. Antud tekst hakkas aga kohe jooksma peas filmina. Kujutan ette, et kogu see raamat, kuid eriti algus, oleks palju paremini mõjunud teleriekraanil, siis oleks need naljad ja olustikunostalgia paremini välja tulnud, praegu ei suutnud need kuidagi hästi püsti seista. Raamatu edenedes läks aga paremaks ja alguse sai üks mõnus seiklus Tinderi segastel maadel. Hoolimata huumorist jagus raamatus ka parasjagu häid mõtteid ja ideid, kuidas oma probleeme lahendada ja jamadest välja tulla.

Olen harjunud noortekatega, kus peategelane on alati ideaalne, selline kellesse lugeja saab ja tahab ennast sisse lugeda, kujutada ennast temaks. Mari Johannaks paljud aga kehastuda ei tahaks. Tema naiivsus, totakad juhtumid ja piinlikud olukorrad teevad tast tegelase, kelle üle on tore naerda ja just seda ongi noortekirjandusel juurde vaja!


Mõnusalt pealiskaudne ajaviide, kust leiab palju äratundmist! Jään ootama järge!

Ahhh ja boonuspunktid suurepärase kaanekujunduse eest!!

[Janne · Rating 4 out of 5]

Viimase aja üks kõige kergem lugemine ja tegelikult oleks ma sellele 3⭐️ andnud, aga ma sain nii palju naerda, et ma lihtsalt ei raatsinud 😄

Mind algul veidi häiris see väga noortepärane kõnepruuk ja slängi kasutamine, aga kuna peategelane on siiski 18-aastane, sobis see lõpuks siiski hästi. Vb ma oma 30 eluaastaga polegi väga selle raamatu sihtgrupp.

Mul puuduvad igasugused kokkupuuted Tinderiga. Ma vist ei ole isegi kõrvalt näinud seda, sest pole nagu põhjust olnud, 8 aastat tagasi seda veel ei olnud. Vist 😅 Aga umbes täpselt just sellisena ma seal toimuvat ette kujutangi.

Lisaks parajale portsule huumorile, oli raamatus ka natuke tõsisemat teemat, aga seegi oli kuidagi lihtsalt käsitletud. Vabalt ühe päeva lugemine oma 160 leheküljega.

[Annika · Rating 2 out of 5]

Kaasaegne noortekas vägagi aktuaalsel teemal, eneseirooniline ja huumoriga kirjutatud.

Sügavat sisu sellest raamatust otsida ei tasu, pigem lase sel ennast kanda ja naera kaasa. Kas on siis peategelase vanemad popsutajad, et tütrele Mari Johanna nimeks panid või saa hoopis teada, milline auto on tuntud ka kui „liputajamobiil“. Äkki sõidad ka sina sellisega ringi?

Minu lemmik osa sellest raamatust oli lugeda, kui mitmel erineval viisil suudab autor vihjata sellele, et tegevus toimub mõtteliselt Tartus, ilma seda otseselt ütlemata. Lemmik viiteks osutus lause: „Siit poolpidulikust linnast, mille külastamist tallinlased hellitavalt maale minekuks nimetavad, on just paras alustada.“

[Tiina · Rating 4 out of 5]

Üks ülikiire lugemine, mis mind ligi aasta kestnud lugemispõuast päriselt välja sikutama hakkas.

Kerge ja aus ja noortepärane—minu arust on Mari Johannasid meie ühiskonnas ka tänapäeval rohkem kui keegi tunnistada tahab, nii et kindlasti ka väga, väga ajakohane. Ärevus ajab hulluks ja vot, mõni inimene ei olegi seetõttu täisealiseks saades omandanud iseseisvaks eluks vajalikke oskusi.

Praegu ma ei mäleta kui suur MJ'i klass oli, aga kuna ta oli maaplika, siis ilmselt mitte üüratu. Mis jällegi tähendas ju seda, et kõik teadsid kõiki ja sellist tutvusringkonna-välist suhtlust tal ilmselt ju ei olnud. Kahju ainult, et ta ülikooli esimeste nädalate jooksul endale ise abi ei otsinud—aga ega ma ise ka alati õigel ajal ei taipa, kui abi on vaja, pigem ikka hiljem, tagantjärgi vaadates. Ja siis see kõik hakkabki spiraalina ümbert kokku tõmbuma.

Lõpp hea, kõik hea—tore, et tüdruk lõpuks suureks kasvas, enda tegude-käitumise eest vastutuse võttis ja ei lasknud minevikus tehtud vigadel (ja neist tekkival hirmul) endast võitu saada.

[Helin Puksand · Rating 3 out of 5]

Mari Johanna läheb augusti lõpus Tartusse elama, et hakata ülikoolis õppima. Muidugi on lootusi teisigi - unelmate noormees elab ju ka Tartus. Elul on aga omad plaanid ja koolis käimise asemel hakkab tüdruk Tinderist endale kaaslast otsima.
Pean ütlema, et minu jaoks oli peategelane ebausutav, kuid ega ma olegi raamatu sihtgrupp. Usun, et noortele meeldib. Kuigi peategelasel on gümnaasium läbi, siis arvatavasti loevad seda raamatut meelsasti 15-16aastased tüdrukud.

[Helena · Rating 5 out of 5]

Mulle väga meeldis, põhjuseid mitu. Esiteks enamus noortekirjandusest, mis viimase aastaga ilmunud, on üldiselt rasketel teemadel (vägistamine, koolikius, ärevushäired jne). Olgem ausad, me ise ei taha kogu aeg masendavaid asju lugeda ja miks peaks seda tahtma noor inimene. Tinderikooma on noore üliõpilase sisemonoloog ja kui ma reeglina ei kannata monolooge grammivõrdki, siis see monoloog ajab su lihtsalt nii südamest naerma, et probleemi ei teki. Sekka ikka mõned dialoogid ka õnneks :)

Tinderdamise kõrval jutustab peategelane ju tegelikult kõike seda, mis tema elus ja peas toimub. Seda on palju! Lisaboonusena väljandeid, mida minusugune mammut polnud kuulnudki :)

[Lille Roomets · Rating 5 out of 5]

Lendas mu lemmikraamatute riiulile!

[Kaili K. · Rating 5 out of 5]

Ülimalt mõnus noortekas, palju huumorit ja ladus lugemine.

[Katri-Helena Allas · Rating 4 out of 5]

Humoorikas noortekas, kus peategelasega on ehk tema vigade tõttu raske suhestuda (no nt kuidas sa ei käi oma esimestel ülikoolinädalatel pea üldse koolis?), ent kaasa saab talle ikka elada. Ütleks, et päris vahva kirjatükk, meelelauhutuseks igati sobiv.

[Marca · Rating 2 out of 5]

Tegelikult oli see vägagi meeleolukas lugemine, mulle meeldis just see huumor ja jant loos, kui tulid pärisprobleemid ja see peremure, siis kiskus minu jaoks igavaks ära. Teisalt, ma ei lugenud seda ka kui noorteraamatut, selles kontekstis oli säärane lõpp täitsa mõistetav. Sulg autoril jookseb ja paar kildu sai isegi välja kirjutatud :)

[Kakuke · Rating 4 out of 5]

Ülimalt mõnusa sõnastuse ja kerge humoorikaga raamat. Mõnel korral lipsas välja naer ja lausa kilksatus. Pole ammu midagi nii mõnusat ja lühikest lugenud. Soojalt soovitan kõigile, eriti noortele, kes vahest oma boyfriendidega ja enda leidmisega jampsis! 😆

[Heli Malm · Rating 3 out of 5]

See raamat sattus kätte kõigi teiste lihtsasti loetavate raamatute seas. Alguses ei saanud peategelasega kuidagi üldse kontakti ja ei mõistnud, kust tuleb loidus mitte kooli minna ja üldse voodistki välja tulla. Aga eks ärevushaired on muutumas üha suuremaks probleemiks ühiskonnas ja haigused üldse areneva inimese puhul võtavad tihti täie tähelepanu endale.

Noortega töötades terapeudina aga kohtab tänapäeva noorte seas mõneti vildakaid maailmavaateid, mis on tingitud erinevatest elukogemustest, uskumustest, vanemate survest jms., eluvõõrast ellusuhtumist, foobiaid ja lihtsalt hirme ebaratsionaalsete asjade ja olukordade suhtes samuti kohtab üsna tihti. Samas kodust välja kolides on enese leidmise ja avastamise teekond ka oluline osa isiksuseks kujunemisel. Ja kindlasti jätavad jälje esimesed suhted, mis tekitavad hinges segadust nagu siin raamatus.

Raamat ise on kiiresti loetav, lihtsakoeline, tegelased on üsna stereotüpiseeritud, ent eks enese kohta nooruses õppimise teekonnal ole nii mitmeidki tegelaskujusid kohatud ja ka ise proovinud kuidagi teistest eristuda, et olla nähtav.

Positiivne oli, et sisse oli toodud pereteraapia ja abi otsimine perena.

Sellele raamatule võiks tulla ka järg, mis edasi saab kui ta on end leidnud, isiksus on rohkem arenenud ja ülikooli lõpetanud ja milline isiksus siis vastu vaatab.

[Ingrid · Rating 3 out of 5]

Tahtsin alguses kaks tärni panna, aga oli kiire ja sujuv lugemine, mis õhtu meeldivalt veeta aitas. Seega kolm. Võibolla olid mu ootused valed, aga lootsin pisut nostalgitseda teemadel Tartu ja ülikool. Ei saanud kumbagi.
Süžee oli kuidagi ühekülgne ja paar ebatäpsust jäi silma.
Kuidagi kurb oli ka lugeda, et ärevushäirega noor “magab maha” ülikooliaasta esimesed nädalad ja kuskilt abi ei saa või otsi.
Aga noh, ma olen ilmselt ka liiga vana inimene sellise noorteraamatu jaoks :)

[V.L.Konn · Rating 4 out of 5]

Naljakas, tõsiselt naljakas lugu. Neiu Marijuhhaana sõnakasutus on suurepärane, mõned killud teevad "Mehed ei nuta" filmile silmad ette!:) Minu arust pole tegu mingi noorteromaaniga - see peaks olema kohustuslik ka kõigile kanaisadele-emadele!
Igatahes kosutav lugemine, traalin nüüd sama autori teoseid teravama pilguga.

[Terje Aruoja · Rating 5 out of 5]

Noortekas, naistekas, noortele neidudele, ... igal juhul kerge lugemine, ajas muhelema. Eriti meeldis autori vaimukas sõnakasutus:
- täiesti hariliku Eesti inimese uimaeglane elu
- tulihingeline marineeritud seente entusiast
- normintellektiga paljast meest
- kaheksateist pikka tiguaeglast elu
… reaalsus röökis oma pesemata hammastega otse näkku
- mind lühiajaliselt väisanud sisemine rahu

[Greete · Rating 3 out of 5]

mina oleksin "Tinderikoomat" ka nooremana kindlasti lugenud ja oleks meeldinud. julgustav ja teistsugune noortekirjanduse teos, st tavalisest Eesti noortekirjandusest erinev raamat. küll aga jäid mul meelde mōned loogikavead, mis mul siiani kripeldavad ja siiani silme ees virvendavad :~)
3/5

[R.K. · Rating 2 out of 5]

Hinne ei peegelda kuidagi kirjaniku suutmatust kirjutada, ainult seda, et mulle antud hetkel selline huumor üldse peale ei läinud. Süžee osa jäi ka minu arvates ka nõrgaks. Ma tunnen tohutut süükoormat - mitmele tuttavale on raamat väga meeldinud. Seega mul on küll kahju, aga seekord on nii.

[Kami · Rating 2 out of 5]

Preili peategelane on ikka kergelt lammas. Vb kui ta oleks noorem, mõjuks see usutavamalt. Muidu üsna lõbustav lugemine, kuigi vahetevahel tundub see irooniana. Eriti need tekstisõnumid oma nö boyfriendile. Lihtsalt ei ole võimalik. Ta on lihtsalt liiga rumal. Plusspunktid hea üldidee eest.

[Sirkel · Rating 3 out of 5]

Paljude jaoks naljakas, kuid mulle tundus pigem tõsine ja veidi kurb. Aga ka omamoodi armas ja lootsin väga, et peategelane siiski leiab endale sõbra.

[Liis · Rating 5 out of 5]

Väga lõbus ja ladus lugemine.

[Aimi Tedresalu · Rating 3 out of 5]

See oli nüüd küll puhas ajaviitelugemine lihtsalt paari tunni parajaks tegemiseks ja kui sellisena võtta, siis oma eesmärgi ta täitis. Fossiilina pole Tinderit ise näppinud, kuid noorukese peategelase pimekohtingud ja ärevusest tulenevad erinevad koomilised olukorrad ajasid mõnusalt muigama. Ärevushäire muidugi naljakas pole, selles mõttes oli muidugi hea, et autor selle ka sisse kirjutanud oli, muidu oleks tulemus ikka puhas jant olnud.

[Liisa · Rating 3 out of 5]

Lugu oli ise täitsa tore, aga mina ei ole (enam) selle sihtgrupp.