What do you think?
Rate this book
Võlurite juures
Mehis Heinsaar armastab rännata paar-kolm kuud aastas läbi Eesti- ja Lätimaa metsade, alevite ja külade, lõpetades oma retked enamasti mere ääres. Ka tema juttude tegelased seiklevad tihti samu radu pidi. Autor ise on öelnud, et kirjutab muinasjutte täiskasvanuile, kelles elab ikka veel edasi unistav ja mässumeelne, imedesse uskuv laps.
Käesolev on Mehis Heinsaare kuues novellikogu, kuhu kirjanik on koondanud oma loomingu paremiku, teiste seas ka kolm Tuglase novelliauhinnaga pärjatud lugu. Viis juttu ilmuvad raamatukaante vahel esmakordselt.
Käesolev on Mehis Heinsaare kuues novellikogu, kuhu kirjanik on koondanud oma loomingu paremiku, teiste seas ka kolm Tuglase novelliauhinnaga pärjatud lugu. Viis juttu ilmuvad raamatukaante vahel esmakordselt.
- GenresFantasy
304 pages, Hardcover
Published April 1, 2021
8 people are currently reading
81 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 14 of 14 reviews
May 23, 2021
Kui sa pole varem kordagi sattunud Mehis Heinsaare kummaliselt maagilistele maastikele, siis värske valikkogu "Võlurite juures" pakub suurepärast võimalust seda "viga" parandada. Kõigile uutele ränduritele tahan omalt poolt siiski mõned õpetussõnad kaasa anda. Olen ise ju ligemale kaks kümnendit neil maastikel rännanud ning nii mõndagi näinud.
Sulle võib esmapilgul näida, et oled sattunud tudengipõlvest tuttavasse unelevasse Tartusse või kevadiselt kaunite Lõuna-Eesti kuplite vahele. Kõik tundub ju nõnda argine ja tuttav, ehk kohati harjumuspärasest natuke vanamoodsam (möödunud sajandi esimene pool). Mis "erilisi" juhtnööre sellises koduses paigas ringi uitamine nüüd vajab?
Esiteks pead sa Heinsaare maastikel rännates olema valmis pidevaks muutumiseks/moondumiseks. Seda võivad teha nii alguses täiesti reaalsetena paistvad paigad kui seal kohatavad inimesed. Ära pane ehmatusest jooksu, kui õunaaias sulle vastu astunud poiss järsku linnuparveks muutub või metsast leitud vana kinga seest inimene välja hakkab kasvama. Vaata enda ümber ringi! Sina oled ainus, keda see (alguses) segadusse ajab, teiste jaoks ongi see SELLE maailma enesestmõistetav osa. Siin käivadki asjad nõnda! Ja ka sina harjud varsti sellega.
Samuti ole valmis, et kohtad selles maailmas midagi nõnda kaunist ja taevalikku, et sa jääd jäädavalt selle kütkeisse. Need võivad olla noore poisi taevakarva silmad või tärkava neiu hingemattev ilu. Ole ettevaatlik, sest paljud teised rändajad on jäänudki neid jäägitult taga igatsema, mis on nad omakorda tõuganud hukule, sest kõik muu tundub selle ebamaise ilu kõrval argine ja mõttetu. Ära arva, et sina neist tugevam oled!
Heinsaare maastike kutse on eriti meelitav neile, kes oma hinges sarnanevad natukenegi Nipernaadile. Põldude vahel looklevad teed ja aina eest põgenev silmapiir. Kuid ole ka siin ettevaatlik, sest paljud paigad on salakavalad. Iga trepp ei vii sind ülemisele korrusele ja mõne ukse taga võib sind hoopis sina ise oodata. Mõtle enne hoolega järele, kui ukselingi alla vajutad! Kas see, mida sa otsid, on tõesti kadunud?
Kui sa neid soovitusi järgid, siis ootab sind ees üks vaimustav rännak. Mina jään sind ühe Tartu Kalevi tänava vana puumaja kööki ootama. Teen rahulikult aknal suitsu ja vaatan rohelusse uppunud aeda. Tean, et ühel hetkel pööran selja, sina seisad uksel ja sinu silmades kiirgab RAHU.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
Sulle võib esmapilgul näida, et oled sattunud tudengipõlvest tuttavasse unelevasse Tartusse või kevadiselt kaunite Lõuna-Eesti kuplite vahele. Kõik tundub ju nõnda argine ja tuttav, ehk kohati harjumuspärasest natuke vanamoodsam (möödunud sajandi esimene pool). Mis "erilisi" juhtnööre sellises koduses paigas ringi uitamine nüüd vajab?
Esiteks pead sa Heinsaare maastikel rännates olema valmis pidevaks muutumiseks/moondumiseks. Seda võivad teha nii alguses täiesti reaalsetena paistvad paigad kui seal kohatavad inimesed. Ära pane ehmatusest jooksu, kui õunaaias sulle vastu astunud poiss järsku linnuparveks muutub või metsast leitud vana kinga seest inimene välja hakkab kasvama. Vaata enda ümber ringi! Sina oled ainus, keda see (alguses) segadusse ajab, teiste jaoks ongi see SELLE maailma enesestmõistetav osa. Siin käivadki asjad nõnda! Ja ka sina harjud varsti sellega.
Samuti ole valmis, et kohtad selles maailmas midagi nõnda kaunist ja taevalikku, et sa jääd jäädavalt selle kütkeisse. Need võivad olla noore poisi taevakarva silmad või tärkava neiu hingemattev ilu. Ole ettevaatlik, sest paljud teised rändajad on jäänudki neid jäägitult taga igatsema, mis on nad omakorda tõuganud hukule, sest kõik muu tundub selle ebamaise ilu kõrval argine ja mõttetu. Ära arva, et sina neist tugevam oled!
Heinsaare maastike kutse on eriti meelitav neile, kes oma hinges sarnanevad natukenegi Nipernaadile. Põldude vahel looklevad teed ja aina eest põgenev silmapiir. Kuid ole ka siin ettevaatlik, sest paljud paigad on salakavalad. Iga trepp ei vii sind ülemisele korrusele ja mõne ukse taga võib sind hoopis sina ise oodata. Mõtle enne hoolega järele, kui ukselingi alla vajutad! Kas see, mida sa otsid, on tõesti kadunud?
Kui sa neid soovitusi järgid, siis ootab sind ees üks vaimustav rännak. Mina jään sind ühe Tartu Kalevi tänava vana puumaja kööki ootama. Teen rahulikult aknal suitsu ja vaatan rohelusse uppunud aeda. Tean, et ühel hetkel pööran selja, sina seisad uksel ja sinu silmades kiirgab RAHU.
Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil:
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogsp...
January 19, 2024
minu jaoks selline korralik üle keskmise ning mõned momendid olid eriti südamelähedased. ohhoota looke oli kõige armsam ja salasuhe kuldvihmaga pani unistama.
January 13, 2022
Heinsaar oma tuntud headuses. Tema raamatuid ma raamatukogust ei laenuta: need peavad mu koduses raamaturiiulis käepärast olema, et aeg-ajalt üle lugeda. Mitmed lood olid juba varasematest novellikogudest tuttavad, mõjudes siiski uudsete ja värsketena. Heinsaare loodud maailm on lihtsalt nii lummav! Minu absoluutne lemmik Eesti kirjanduses Mati Undi kõrval.
July 6, 2021
Ma ei tea, mida ma sellelt raamatult ootasin, aga igal juhul mitte seda, mida lõpuks lugesin. Ning seda kõike ainult positiivses mõttes! Iga jutt avas ukse omapärasesse ning põnevasse maailma. Mõnikord oli realistlikku elu seal natuke rohkem, teinekord natuke vähem. Mitmete juttude lõpp oli ainult pettumusttekitav - no mis mõttes juba läbi? Ma tahan ju edasi lugeda! Ma tahan teada saada, mis edasi saab! Aga olgu, eks mul tuleb sellega leppida, et peab ise mõtlema, kuidas ühe või teise tegelase elu edasi läheb.
Tegu on ka raamatuga, mille tahaksin ühel hetkel endale riiulisse osta. Juttudes on lihtsalt nii palju detaile ja põnevaid kohti, mida üha uuesti üle lugeda. Ning kindel on ka see, et pean nüüd Mehis Heinsaare teised teosed ette võtma.
Tegu on ka raamatuga, mille tahaksin ühel hetkel endale riiulisse osta. Juttudes on lihtsalt nii palju detaile ja põnevaid kohti, mida üha uuesti üle lugeda. Ning kindel on ka see, et pean nüüd Mehis Heinsaare teised teosed ette võtma.
September 30, 2022
Ulmelised muinasjutud, mis kohati veidi liiga palju flirdivad absurdiga. Sarnane Andrus Kiviräha teostele, ainult suunatud täiskasvanutele
November 12, 2021
Mulle nii meeldib kui mingi asja käigus avastan enda jaoks autori, kes aastaid kirjutanud ja no ütle pimedat, mina olen ikka suutnud mööda kõndida.
Ühe projekti raames otsisin kaasaegseid novelle ja jäi kätte Mehise teos "Võlurite juures". Olgu tänatud kõiksugu tööalased projektid ja väljakutsed, mida endale tekitada suudan, sest uus lemmik on jälle juures :)
Osad lood sellised keskpärased, siiski igati põnevad ja mõnusad lugeda. Mõni lugu selline, et lihtsalt loed 5 korda jutti ja peale selle lugesin seda ette mitmele tuttavale, kes mind vähegi kuulata viitsisid (eriline lemmik on raamatus "Üksildase töö inspektor").
Aitäh, väga meeldiv lugemiselamus. Võtan nüüd Mehise varasema novellikogu ka kätte.
Ühe projekti raames otsisin kaasaegseid novelle ja jäi kätte Mehise teos "Võlurite juures". Olgu tänatud kõiksugu tööalased projektid ja väljakutsed, mida endale tekitada suudan, sest uus lemmik on jälle juures :)
Osad lood sellised keskpärased, siiski igati põnevad ja mõnusad lugeda. Mõni lugu selline, et lihtsalt loed 5 korda jutti ja peale selle lugesin seda ette mitmele tuttavale, kes mind vähegi kuulata viitsisid (eriline lemmik on raamatus "Üksildase töö inspektor").
Aitäh, väga meeldiv lugemiselamus. Võtan nüüd Mehise varasema novellikogu ka kätte.
August 9, 2021
No ei suuda ma päriselt Mehis Heinsaare stiili nautida, aga ikkagi oli mõnus. Ehedalt eestimaine maagiline realism. Mõtisklus küpsest east kui kuu tagumisest küljest pani mõtlema.
June 22, 2025
See raamat kahjuks ei läbinud Bechdeli testi. Arvestades, et kaante vahele mahub kokku 37 novelli, on tegu märkimisväärse tulemusega. Kindlasti ei ole see kriteerium, mille järgi kõiki raamatuid hindaksin, aga mõnede puhul muutub see paraku möödapääsmatuks ning "Võlurite juures" osutus üheks neist.
Aga mis siin Bechdelist rääkida! Tikutulega peab taga otsima naistegelast, kel oleks rohkem kui üks mõõde, kes oleks midagi enamat kui iha/viha objekt või sündmuste päästik/kiirendi. Küll aga on omajagu energiat kulunud naistegelaste (enamasti punaste) huulte, (enamasti suurte või väikeste) rindade ning muude strateegiliselt oluliste kehaosade kirjeldamisele.
Päris kogumiku lõpus, novelli "Surm jäämagede vahel" juures tekkis mul küll korraks pisike lootus, sest esmakordselt tundus peategelaseks olevat naine, aga lõpupoole illusioon hajus, kui selgus (spoiler), et kõik eelnev oli vaid keerukas set-up järjekordse keskealise mehe armuvalusse kukkumise ja kuhtumise loole.
Jääb vist mulje, et mulle üldse ei meeldinud see raamat, aga see pole tõsi. Autori kujutlusvõime ajab ilmselgelt üle ääre ja tema anne selle kõige kirjapanekuks on suur. Lihtsalt, teatud mustrid kordusid nendes lugudes ja kogumiku formaadi puhul oli see eriti märgatav.
Õnneks leidis isegi minusugune endale mitmeid lugusid, mis liigutasid, lummasid ja panid argimaailma sootuks teise pilguga nägema. Näiteks: "Vanameeste näppaja", "Võlurite juures", "Insener Paaveli armastuse eesõu", "Kõhkleja Bernard", "Eesti loodus", "Taim peas", "Juhtum Haeskas", "Puhkehetkel", "Õhtu vanas majas".
Aga mis siin Bechdelist rääkida! Tikutulega peab taga otsima naistegelast, kel oleks rohkem kui üks mõõde, kes oleks midagi enamat kui iha/viha objekt või sündmuste päästik/kiirendi. Küll aga on omajagu energiat kulunud naistegelaste (enamasti punaste) huulte, (enamasti suurte või väikeste) rindade ning muude strateegiliselt oluliste kehaosade kirjeldamisele.
Päris kogumiku lõpus, novelli "Surm jäämagede vahel" juures tekkis mul küll korraks pisike lootus, sest esmakordselt tundus peategelaseks olevat naine, aga lõpupoole illusioon hajus, kui selgus (spoiler), et kõik eelnev oli vaid keerukas set-up järjekordse keskealise mehe armuvalusse kukkumise ja kuhtumise loole.
Jääb vist mulje, et mulle üldse ei meeldinud see raamat, aga see pole tõsi. Autori kujutlusvõime ajab ilmselgelt üle ääre ja tema anne selle kõige kirjapanekuks on suur. Lihtsalt, teatud mustrid kordusid nendes lugudes ja kogumiku formaadi puhul oli see eriti märgatav.
Õnneks leidis isegi minusugune endale mitmeid lugusid, mis liigutasid, lummasid ja panid argimaailma sootuks teise pilguga nägema. Näiteks: "Vanameeste näppaja", "Võlurite juures", "Insener Paaveli armastuse eesõu", "Kõhkleja Bernard", "Eesti loodus", "Taim peas", "Juhtum Haeskas", "Puhkehetkel", "Õhtu vanas majas".
March 26, 2023
Üks kõige paremaid lühijuttude kogumike üldse. Heinsaare puhul on märkmisväärne see, et põnevalt algava loo lõpp ei valmista pettumust. See on suur oskus tõmmata otsad kokku nii, et kogu see absurd, maagilisus ja veidrus, mis tema loomingus on, ei ära ja jääb püsima.
Heinsaar on väga originaalne autor, keda teistega võrrelda on keeruline. Seega on tema lugemine värske ja ergutav kogemus.
Selle kogumiku tugevus seisneb ilmselt ka asjaolus, et tegu on varasemalt ilmunu valitud paremikuga, millele lisaks viis uut lugu. Seega on raamatus vist kõik jutud ikka väga head.
Heinsaar on väga originaalne autor, keda teistega võrrelda on keeruline. Seega on tema lugemine värske ja ergutav kogemus.
Selle kogumiku tugevus seisneb ilmselt ka asjaolus, et tegu on varasemalt ilmunu valitud paremikuga, millele lisaks viis uut lugu. Seega on raamatus vist kõik jutud ikka väga head.
December 17, 2021
Heinsaare omanäolise käekirjaga loomingut olen varemgi nautinud. Seda raamatut ajendas muu hulgas lugema ka napp sisututvustus, kus räägiti rändamisest Eesti- ja Lätimaa radadel. Ma üldse ei imesta, et need rännakud selliseid mõtteid sünnitavad ja lugude tegelasedki samasse kanti rändama satuvad. Lugudes on täpselt paras annus absurdikastet, et reaalsus säilitada, kuid kiiksuliste pöörete üle saab mõnusalt muiata. Ehk nagu tutvustuses kirjutatud, on need muinasjutud täiskasvanutele, kes veel muinasjuttudesse ja imedesse uskuda suudavad.
Mulle meeldib selliseid lugusid ka pereliikmetele lugeda anda. 14-aastane haaras kätega peast kinni kommenteerides: "Mida ma just lugesin?!" või siis lähenes asjadele kaine loogikaga stiilis: "Kui mu ees liblikaparvest täpselt minu näoga tüüp koorub, siis kindlasti küsin ma esimese asjana tema käest, kas ta õuna soovib."
Omanäoline lugemine igal juhul ja julgen täitsa soovitada.
Mulle meeldib selliseid lugusid ka pereliikmetele lugeda anda. 14-aastane haaras kätega peast kinni kommenteerides: "Mida ma just lugesin?!" või siis lähenes asjadele kaine loogikaga stiilis: "Kui mu ees liblikaparvest täpselt minu näoga tüüp koorub, siis kindlasti küsin ma esimese asjana tema käest, kas ta õuna soovib."
Omanäoline lugemine igal juhul ja julgen täitsa soovitada.
June 30, 2024
Mõtlesin, et selle raamatu laenutamine on kindla peale minek. Aga kahjuks näib, et mu vaimustus on otsa saanud ja stiililiselt see, mis varem tõmbas, nüüd tõukab. Võibolla jälle aastate pärast on vastupidi.
May 23, 2021
Pingeväljade aednik hoidis esimesest leheküljest kuni kaante sulgemiseni mu näol katkematu muige.
October 24, 2021
Mõnusalt unenäolisuse ja muinasjutulisuse vahel olev maailm, kuhu tahaks rohkem hallist argielust sattuda.
July 9, 2021
Olin paljusid jutte juba varem lugenud, aga seda toredam oli neid jälle üle lugeda! Heinsaarel on väga äratuntav stiil, kohati meenutab väga maagilist realismi, kohati on tegu puhta fantastikaga. Muidu nii tuttav Lõuna-Eesti muutub Heinsaare käes hoopis ebatavalisemaks. Eesti autoritest on tegu ühe minu kindla lemmikuga.
Displaying 1 - 14 of 14 reviews