Oli kord poiss, kellele meeldis kirjutada. Naljakas küll, aga see algas peaaegu juhuslikult. Ühes igavas koolitunnis hakkas ta vihikulehe servale kritseldama. Kes meist seda ei teeks? Alustas ta joonistust või jutukest, kirjutas ta üheainsa sõna või sodis niisama, igatahes oli klassiruum tema ümbert korraga kadunud. Ta leidis end hoopis ulgumerelt mingi kummalise purjeka pardalt. Meri möllas, lained peksid üle poordide ja temal tuli olla üheaegselt kapten, pootsman ja junga. Alus tundus habras nagu paberist laevuke, poisil aga polnud toetuda muule kui pliiatsile. Ta oli korraga kadunud ja iseennast leidnud, tundis surmahirmu ja seda, et on uuesti sündinud. Midagi nii vaimustavat polnud temaga kunagi varem juhtunud.
Top tier metafiktsioon! Täiesti geniaalne raamat! Tõsiselt! Lugesin ühe hooga läbi ja siis lugesin kohe teist korda veel. Ärge laske end häirida lasteraamatu määratlusest. Kuigi raamat on igati tore lugemine ka lastele, siis ma arvan, et täieliku potentsiaali avamiseks on vaja natuke elukogemust, kirjandusalaseid teadmisi ja miks mitte ka luhtaläinud kirjatöid.
Raamatus on lood sellest, kuidas minategelane katsetab erinevate tekstide kirjutamist, aga millegipärast see ei õnnestu. Lood on mõnusalt humoorikad ja sobivad lugemiseks algklassilastele.
Mõnusad lood kirjutamist armastavast poisiklutist, kelle teel seisavad erinevad takistused, kuid kes suudabki selle kõik üheks toredaks looks kokku siduda.
Peategelane on 11aastane hakkaja ja taibukas poiss, kellele meeldib kirjutada. Kirjutamist alustab ta suure õhinaga ja püüab alati kõik õigesti teha. Siiski läheb tema arvates tal miski ikka vussi, mistõttu ükski lugu ei saa lõpetatud nii nagu õige oleks või ei jõuta ideest kaugemale või jätab vormistus soovida või läheb kirjatükk hoopis tuleroaks. Muhe lugemine.
See oli hea raamat. Küll huvitav, et raamatuid ei õnnestunud ,,mina" teha. Omakorda ma arvan siit tulid huvitavad lood. Siin ime lugusid, (kummalisi lapse joonistusi), ja igasugu juhtumisi. See on loetav kui ka soovitatav!