Armastus pärast ja teisi lugusid

by Aliis Aalmann, Marju Bakhoff, Berit Kaschan

Kuidas eestlane armastab?
Milline on toimiva armuleiva retsept?
Kui kaua on sünnis kaastundeavaldusi lugeda?
Mis on ühist armastusel ja soojuspumbal?
Kas mats jääb matsiks?

Novellikonkurss "Minu veider armastuslugu" sai innustust "Loomingu Raamatukogu kuldsarjas" ilmunud Milan Kundera "Veidratest armastuslugudest". Oodatud olid nii tõsielulised kui ka fantastilised novellid. Lood, mis on päriselt juhtunud, mis oleksid võinud juhtuda, olgu siis unes või ilmsi. Kogumikus "Armastus pärast ja teisi lugusid" on novellikonkursi paremik.

Genres: Fiction

164 pages, Paperback

Published May 1, 2021

Reviews

[Kairi · Rating 5 out of 5]

Kui ma veidrate armastuslugude konkursist kuulsin, mõtlesin kohe, et see ei tõota head – lagedale ujuvad ilged saladused, kahtlased kired, kleepuv kiim, pärast näed autorit linna peal ja mõtled, et ahhaa, või nii, selline sa siis oledki. Lugedes avastasin aga, et eestlased on armastuses täiesti siivsad, kuigi mitmepalgelised ja leidlikud! Kes meelitab armastust ligi hakitud juustega, kes uue soojuspumba varjus, kes luurab aknal või loeb horoskoope (seda viimast me muidugi juba teame). Pakutakse ohtralt elu rikastavaid nippe: kuidas keeta head kohvi või kimbutada kuuma perearsti, kuidas tulla toime surmaga, kuidas saada eksi kodust kätte lemmikraamatud või irriteerida humanitaari. Kõik on väärikas, isegi hillitsetud, kui kütab kirgi, siis pikka juttu pole – juuakse kohvi, sviiter seljast ja asjaks! Ainult Saksamaal lõõmab saatanlik kirg ja pritsib südameverd, aga noh, see oli ka ammu ja kaugel.

Ühesõnaga, väärt raamat! On sügavust, intensiivsust, meeldejäävust, emotsioone, vahel on isegi puänt! 164 lehekülge nippe eluks enne armastust, selle ajal ja pärast, ükski psühholoog pole nii odav. Isegi diivan on Puändi kirjastajatel olemas, külitage seal ja lugege, nemad keedavad kohvi, pärast pinnite, millal tuleb järgmine raamat. Parem oleks, kui varsti!

[Helene · Rating 5 out of 5]

Ma olen alati arvanud, et mulle novellikogud pigem ei istu. Aga tuleb välja, et vot istub ja kuidas veel. "Armastus pärast ja teisi lugusid" jutustused olid tõsiselt nauditavad. Mõni lugu liigutas rohkem, mõni vähem, aga need kõik panid midagi tundma.
Lemmikud olid Art Lukase "Kiri kallimale", sest see oli lihtsalt täiesti geniaalne oma musta huumori ja (argi)traagilisusega(?), ning Katrin Tegova "Armastus pärast" ja Kai Kase "Fenkol". <3

[annabel · Rating 4 out of 5]

kaheksa tundi riiias istumist (!!) see raamat pakkus vahemalt tunnikspooleks korra tegevust vms :))

suurim arusaam raamatust:
holyfck ma ei taha surra, kuna mingil Tarvol oli ununenud oma ehitusmaterjalid katuseraamile kinnitada ja fcking varras ja muu koli kukub mulle autoklaasi läbi sisse, lööb mu hambad suust ja kaelaarteri katki ja ma jookseks verest tühjaks oma mehe käte vahel… ja ss ta peab veel loomulikult selle loo saatma « veidrate armastuslugude konkursile »…

also, raamat andis insipiratsiooni naiselikuks tungiks mees maha põletada peale petmist, kuna tegelikult vaid tema riiete põletamisest ei piisa

**üheskoos greta ja reelikaga otsustasime riiale anda maailma masendavaima linna tiitli, koik kes siin elavad voivad perse kaia.

[Gammakiirgus · Rating 5 out of 5]

Imeline raamat. Kõik lood on omaette ehedad, lemmikuteks A.Lukas “Kiri kallimale” ja K.Tegova “Armastus pärast”. Ootan juba väga kirjastus Puänt uusi teoseid.

[Pille-Riin Lillepalu · Rating 5 out of 5]

Ma võtsin selle raamatu hooga reisile kaasa kui “kerge lugemise” ja üllatusin ikka korralikult. Mitut lugu lihtsalt pidin lugema uuesti. Hoidsin kogumikku enda valdustes seni, kuni raamatukogu tähtaeg saabus, sest ma lihtsalt ei raatsinud temast loobuda. Novell on nii meeldiv žanr. Justkui tekib tunne, et öeldakse täpselt piisavalt, harva liiga palju. Nii palju jääb enese tunnetele ruumi. Aitäh koostajatele!

[Andrei · Rating 3 out of 5]

Lemmikraamatupoe Puänt esimene kirjastajatöö, valimik novellikonkursile laekunud lühilugusid armastusest. Romantilist läga siit siiski ei leia, enamik kirjutistest on mingi vimkaga, mitmeti väga morbiidsetes või küünilisest huumorist tulvil toonides. Lugude tase kõigub iseenesest kõvasti. Mõned tuntumad nimed valmistavad pigem pettumuse, mõned lood (Art Lukas, Marju Bakhoff, Paul Vasing) on vägagi heal tasemel, mõni veidi poolik, mõni ei sobi lihtsalt kuidagi tervikusse ja paar tükki poleks iialgi pidanud kaante vahele jõudma. Mixed bag öeldakse inglise keeles. 3/5

[Nastja · Rating 4 out of 5]

Kogumik lühilugusid teemal "Minu veider armastuslugu".
Veidrad on nad tõepoolest. Mõni rohkem, mõni vähem. Mõni küpsem, mõni toorem. Erinevaid stiile, emotsioone ja temaatikat. Eestlaslikult kohati veidi üleliia depressiivne ja raskekoeline.
Vahel on väga mõnus sellist eriilmelist bite-size kollektsiooni lugeda, kus saab tähelepanu koondada lühematele episoodidele ega pea süvenema pikemasse mõttekäiku või süžeesse.

[Marianne · Rating 3 out of 5]

„Armastus pärast ja teisi lugusid“ kujutab endast novellikonkursi „Minu veider armastuslugu“ paremikku. Kogus leidub novelle ühest äärmusest teise, on nii fantaasiat kui ka tõsielulisemaid lugusid, väga originaalseid sisuliine kui ka korduma kippuvaid motiive. Minu lemmikute hulka kuuluvad Art Lukase „Kiri kallimale“, Katrin Tegova „Armastus pärast“ ja Jan Kausi „Leib“. Soovitan kõigile, keda huvitab Eesti nüüdisaegne kirjandus ja omapäraseid nüansse täis armastuslood.

Pikemalt siin: https://marianneloeb.blogspot.com/202...

[Tiina · Rating 4 out of 5]

See on Puändi raamatupoe ja sellest välja kasvanud kirjastuse esimene jutukogumik, mis pandi kokku armastuse teemalisele lühijuttude võistlusele laekunud töödest. Ma ei saa alati lühivormiga väga hästi läbi, sest ma pole suur novellide lugeja. Jätan need uljalt pooleli, kui tekst ei kõneta. Selle teose puhul olin aga lausa hämmelduses, et pidevalt tiksus kogumik mõttes. Pärast ühe jutu lugemist tahtsin ette võtta järgmise ja nii, kuni teos ootamatult läbi sai. Seda hoolimata faktist, et tegelikult ei saanud ma üldse kõigi juttudega väga hästi läbi. Samas tekitasid nad kõik mingi emotsiooni, kas või siis negatiivse või pigem pahameeletormi. Selles mõttes väga hästi õnnestunud lugude valik ja sain raamatust lugemiselamuse. Ootasin küll algusest rohkem mõnda klassikalist õnneliku lõpuga armastuslugu, aga kogumik suutis mind üllatada ja pakkuda ootamatuid käike. Autorite seas on nii tuntud nimesid kui ka minu jaoks uusi kirjutajaid. Tekste on ka armastuse eri tahkudest: kirest, füüsilisest armastusest, peresuhetest. Otsest õhkamist ja tüdruk-kohtab-poissi-ning-elab-õnnelikult-aegade-lõpuni stiilis lugusid ei olnud ning see absoluutselt ei häirinud, kuigi olen suur romantik. Üks lugu on isegi ajalooline novell flirdist tundmatuga. Üleüldiselt on lood kirja pandud oskuslikult ja kõik autorid suutsid ülesande edukalt täita ja lehekülje või kahega tegelaskujud tõeliseks kirjutada. Nagu oleks tegemist päris inimestega, kes ekslevad armastuse ja selle vormide keerdkäikudes. Kureeritud olid tekstid samuti hästi ja lugudest tekkis tore jada, igas oli midagi, mis viitas veidi eelmisele. Kindlasti saaks jutte lugeda ka vabalt valitud järjekorras, kuid toimetajate pakutud järjekord oli omaette elamus. Ehk siis ei laula ma otseselt ülistuslaulu, et iga viimane kui lugu on nõtke ja täiuslik, kuid kogumik oli tervikuna tugev ja jääb kindlasti meelde.

[Mae Lender]

No nii seinast seina, et kuidas ma seda raamatut nüüd siis hindan :) Päris mitu olid nii mannetud, et oleksin küll need kogumikku panemata jätnud, meenutasid sellist verinoore inimese keskpärast omaloomingut (samas ma ei tea muidugi midagi selle konkursi tingimustest, äkki sinna esitasidki lugusid ka teismelised näpuharjutajad, paar nime olid võõrad küll ja pole ka guugeldanud, et kes nad sellised on). Veidi klišeelikud ja korraliku lõputa, jutustajana ka ei haaranud kuidagi. Paar tükki olid nii ja naa novellid, mis ehk lihtsalt ei klappinud minu maitsega.
Ja siis olid kompud. Kindlasti Ave Taaveti muhe ja pupsuma panev soojuspumpade müüja. Või Mario Pulveri "Kohv" nilbe vanapoisiga (?), aga kuidagi väga selge joonega. Minu maitsele on alati hästi passinud Kai Kask ja tema siinne "Fenkol" oli ka selline parajalt doseeritud. Eluline, mõnusalt jutustatud, nii et suutis mu tähelepanu uinutada, ja siis kõmaki! raputati fantaasiatest välja. Väga värskendav.
Katrin Tegova oli väga hea, õrn ja karm ühekorraga. Ja Vasingu "Halastusseks" meeldis oma aktuaalse teemakäsitlusega.

Ah jaa, armastus. Seda neis lugudes oli, mitme kandi pealt, aga jah, kuidagi kaugelt ja õrnalt ja leigelt.
Siiski suutis see kogumik mul novellide isu peale ajada, nii et ehk peaks mõne veel öökapile haarama.

[Sille · Rating 3 out of 5]

Lahtiütlus: lugesin suure osa sellest raamatust läbi ühel uneta ööl pärast vastikut päeva, nii et eelhäälestus temaatika suhtes oli pigem okkalisepoolne.
Tähendab. Ma ei ole kunagi sallinud nõretavaid armastuslugusid. Kunstlikult külge poogitud õnnelikke lõppe. Muinasjutte. Melodramaatilisi pisarakiskujaid.
Ent. Käesoleva raamatu peale tuli mul tahtmine karjatada: SELLINE on siis eestlaste armastus?! Armuleib, halastusseks, leige leil ja kinnisideed? Ahsoo. Nojah. Päris düsfunktsionaalse ja emotsionaalselt invaliidse rahva mulje jääb meist.
Ei, mitte et ma oleks tahtnud siit leida klassikalisi romantilisi lookesi, kindlasti mitte. Mulle sümpatiseerib, kui armastust lastakse paista aimamisi ning see oleks ka siinpuhul lunastavalt mõjunud.
Ent kui see kõrvale jätta, siis kirjutatud olid mõned novellid väga hästi, mõned teised jälle meenutasid loovkirjutamise näpuharjutusi, aga selline kõikuv tase on vist niisuguse, iseenesest täiesti toreda kogumiku puhul paratamatu.

[Hanneleele · Rating 3 out of 5]

Ma tahaksin olla vaimustuses, nii solidaarsusest ja selle pärast, et mulle raamatu välimus väga meeldib, aga tuleb tunnistada, et kui selline ongi see "päris inimeste elu", siis mul on hea meel olla mänguinimene, selline kurb ja raske paistab kõik. Armastus on üksindus? Loone Otsa "Minu suhe saatanaga" oli siin kuidagi ainus teisest ooperist tükk, ja Ave Taaveti "Soojuspumpade müüja" meeldis samuti, tal on sellised vigurilood. "Armastus pärast" läks hinge. Aga muidu ma ei tea, kehitan õlgu, panen raamatu ära, naasen oma elu juurde, kus ei ole ei ammuste kallimate riideid vaja ahju ajada, ahjulõhet tehes unistada, vanu naabrimehi ega miskit. Jumalale tänu!

[Pille-Riin Joosu · Rating 4 out of 5]

Lemmikud: "Kiri kallimale" ja "Soojuspumpade müüja"
Mainiksin ära lisaks: "Leib" ja "Kohv"(kentsakas)
"Peaaegu armastuslugu" oli lataki vastu vahtimist
"Kevadine armuhoroskoop" oli armas

"Maikuu andis kõigile lootust. Linnas levis õitsvate sirelite hõng, see tegi igaühest luuletaja"

[Kertu Aland · Rating 4 out of 5]

Lühijutud on toredad. Iga lugu on uus maailm - uus autor, stiil, lugu. Mõni meeldib rohkem, mõni vähem. Mõnda lugesin veel teist kordagi. Soovitan!

[Laura Väre · Rating 5 out of 5]

Seisan lõkke juures. Sügis. Varsti saab aasta. Viskan isa riideid tulle. Need põlevad vaevaliselt. Ajavad hirmsasti tossu ja imelikku haisu. Mu praegune armsam, neljandat põlve astmaatik, läkastab, aga ei sure. Isa riiete põletamine ei tapa teda. Ka see mitte.

Vanaema sallid, mis maja pööningult leidsin, jätsin kõik alles, kuigi neil on ka kummaline lõhn, mida ei pestes ega ka tuulutades välja ei saa. Lõhn viib lapsepõlve. Las ta siis viib. Ühel õhtul olid mu silmad lahti ja ma vaatasin nii kaua pimedusse, kuni kõik läks silme eest mustaks ja selle tundega kaasnes midagi varem mitte kogetut. Ma läksin ajas tagasi, hetke, mil lebasin suveööl sellessamas voodis isa majas, toonases vanaisa majas. Ja sain aru, et ma olen 11. Miks lähevad inimesed öösiti sageli segi? Sest pimeduses aeg hajub ning muutub ühtlaseks massiks, milles on koos nii juba olnud kui alles veel tulev. Nagu polekski elatud.

Lähen lõkkest eemale, sest toss tahab hinge matta. Istun majatrepile, vaatan eemalt tule poole. Riidemügarikud vinduvad, lõpuks süttivad, kaugelt vaadates näibki, nagu keegi põleks.

Mina olen 38, isa on ikka 60.
Mina olen 39, isa on ikka 60.

Armastus tuleb hiljem, ta varitseb sind, ja kui kätte saab, siis piinab. Armastus tuleb pärast. Kõik muu, millest sa arvad, et see on armastus, on madal karge sügisene päike määrdunud majaseinte.

[Maria Reinup · Rating 3 out of 5]

Ehk teen kogumikule liiga, sest vahepeal on suur suvi olnud ja loetud said need novellid ajal, mida enam hästi kaardistada ei suuda, aga Armastus pärast ja teisi lugusid jäi minu jaoks ebaühtlaseks ning armastust ennast väheseks. Keeruline tundub ka hinnata tervikut, milles on kolmeteiskümne eri autori lood, sest vähemalt mulle tundub, et seetõttu peaks iga novelli eraldi ette võtma. Sellest hoolimata on lemmikud säravalt meeles (Tegova, Vasing, Kask ning Bakhoff) ning üleüldiselt laia pintsliga tõmbamise motiiv töötas – teoses kohtuvad huvitavalt eri stiilid ja omapärased lähenemised, kogumik ise on vahva ja ladus lugemine. Minu jaoks novellikonkursi paremiku avaldamise suurim pluss oli aga võimalus tutvuda autoritega, kelle tekste muidu ei avastaks ning selle lugemine pani isutama Eesti autorite lühivormide järele ka tulevikus, mistõttu au ja kiitus Püandile selle ettevõtmise eest. Tulgu neid veel!

[Christine Römer · Rating 3 out of 5]

Raamatu idee ja teostus pakkusid huvi ja nii saigi see novellidekogumik loetud. Raamatus käsitletakse armastust erinevate nurkade alt ja meeldis, et oli nähtud ka väljapoole romantilisest armastusest. Möned novellid könetasid rohkem ja üllatasid oma puäntidega. Möned könelesid tugeval emotsionaalsel tasandil. Möned olid kirjutatud vähem ladusalt ja jäid ebaselgeks ja üks lugu päris ehmatas ja ehk oleks eelistanud lugematagi jätta. Enim meeldisid Art Lukase "Kiri kallimale", Katrin Tegova "Armastus pärast", Aliis Aalmanni "Kuu peale", huvitav oli ka Marju Bakhoffi "Patsient".

[Evelin · Rating 5 out of 5]

Polnud ammu novelle lugenud. Neid veidrate armastusluguse konkursilt kaante vahele saanuid neelasin seda hoogsamalt. Enamus olid ülitoredad, kaks jätsin pooleli.
Kõigelemmikumad olid “Kiri kallimale”, “Kohv” ja “Kevadine armuhoroskoop”. “Leib”, “Patsient” ja “Halastusseks” meeldisid ka väga. Soovitan kõigile - oled sa novellilemb või mitte.

[Reelika Raimet · Rating 4 out of 5]

https://raamaturiiulike.wordpress.com...

[Reijo Roos · Rating 5 out of 5]

mõnus lugemine. palju häid novelle. palju
meeldejäävaid mälupilte. lugesin narva
rongis.

[Anu · Rating 3 out of 5]

Veider lugemine, kuigi mõned lood olid päris leidlikud jäi üldmulje kahvatu ja mingi rahuldamatuse ja ängi tunne jäi valdavaks.