What do you think?
Rate this book
Otse ja ausalt
HULL: Otse ja ausalt
HULL. Jah, ma olen HULL. Ning tänu sellele, et julgen seda välja öelda, olen ka üldse siiamaani elus. Nüüdseks tunnen ennast jällegi noore ja enesekindla naisena. Ma liigun kindla järjepidevusega oma visioonide ning unistuste suunas, olenemata sellest, et mul on tõsised psüühikahäired.
Kuus aastat tagasi tabas mind noore arstitudengina skisofreeniline episood. Edukast noorest naisest sai ülekaaluline depressiooni põdev inimvare. Lõpetasin ravil hullumajas, akuutosakonnas. Jah, lugesid õigesti – hullumajas.
Tollal tegi mulle metsikult haiget, kui kuulsin, et „Karmen on hullumajas“ või „Ta oli ju nii edukas, nüüd on aga täiesti hull“. Kuid enam see mind ei häiri ja tänu sellele saad ka sina nüüd lugeda minu lugu. Just nii, nagu see juhtus.
See raamat on ka üks osa minu tervenemisteekonnast, kus tuli kiskuda lahti kõik haavad, et need korralikult paraneda saaks. Küsimusele, kas „hullud“ ongi hullud või peitub vaimse tervise probleemide taga midagi hoopis palju sügavamat, saad vastuse just siit. Ühiskonnas on tavapärane selliseid lugusid ennast häbenedes maha vaikida, kuid selleks, et see muutuks, peab midagi tegema teisiti, kui tehti varem. Asjadest rääkima... Otse ja ausalt...
Kuus aastat tagasi tabas mind noore arstitudengina skisofreeniline episood. Edukast noorest naisest sai ülekaaluline depressiooni põdev inimvare. Lõpetasin ravil hullumajas, akuutosakonnas. Jah, lugesid õigesti – hullumajas.
Tollal tegi mulle metsikult haiget, kui kuulsin, et „Karmen on hullumajas“ või „Ta oli ju nii edukas, nüüd on aga täiesti hull“. Kuid enam see mind ei häiri ja tänu sellele saad ka sina nüüd lugeda minu lugu. Just nii, nagu see juhtus.
See raamat on ka üks osa minu tervenemisteekonnast, kus tuli kiskuda lahti kõik haavad, et need korralikult paraneda saaks. Küsimusele, kas „hullud“ ongi hullud või peitub vaimse tervise probleemide taga midagi hoopis palju sügavamat, saad vastuse just siit. Ühiskonnas on tavapärane selliseid lugusid ennast häbenedes maha vaikida, kuid selleks, et see muutuks, peab midagi tegema teisiti, kui tehti varem. Asjadest rääkima... Otse ja ausalt...
- GenresNonfiction
152 pages, Paperback
First published January 1, 2021
1 person is currently reading
83 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 15 of 15 reviews
May 27, 2021
Ma ütlen juba ette ära, et ega see hinnang ei tule siit eriti objektiivne. Nimelt jõudsin ma Karmeni blogini juba paar aastat tagasi ja lugesin selle ühekorraga läbi. Mäletan, et minu jaoks oli tohutult üllatav ja põnev, kuidas inimene räägin nii avalikult oma psühhoosi- ja üldisemalt vaimse tervise kogemustest. Mäletan, kuidas kirjutasin Karmenile isiklikult, et kas ma võin tema blogi vaimse tervise loengutes, mida gümnasistidele pidasin, kasutada. Sellest saati olen ma kergemat sorti Karmeni fänn olnud ning ka selle raamatu kirjutamisel sain ma omal moel veidi toeks olla.
Aga raamatust endast - kõige rohkem paelus mind ikka see osa, kus autor väga ausalt räägib oma kõige rängematest kogemustest. Ka blogist loetule suutis see ikka nii paljut juurde anda. Küll aga oli kurb, et teos nii lühike on, ma oleks kindlasti huviga lugenud rohkem kui need 152 lehekülge. Mulle meeldis ka autori suhtumine, kuidas ta on oma kogemustest võtnud selle positiivse, mille najal edasi minna.
Igal juhul, kes ka varem Karmenist kuulnud ei ole, siis see teos tasub kindlasti kätte võtta. See on suur samm avatuma ühiskonna poole, kus vaimse tervise mured ei ole häbiasi.
Aga raamatust endast - kõige rohkem paelus mind ikka see osa, kus autor väga ausalt räägib oma kõige rängematest kogemustest. Ka blogist loetule suutis see ikka nii paljut juurde anda. Küll aga oli kurb, et teos nii lühike on, ma oleks kindlasti huviga lugenud rohkem kui need 152 lehekülge. Mulle meeldis ka autori suhtumine, kuidas ta on oma kogemustest võtnud selle positiivse, mille najal edasi minna.
Igal juhul, kes ka varem Karmenist kuulnud ei ole, siis see teos tasub kindlasti kätte võtta. See on suur samm avatuma ühiskonna poole, kus vaimse tervise mured ei ole häbiasi.
June 5, 2021
Selle kirjastuse siiani kõige sisukam raamat. See on põnev ja kaasahaarav täpselt selle hetkeni, kuni autor hakkab kirjastajat kiitma ja tänama (veider nähtus, mis esineb enamuses "otse ja ausalt" sarja raamatutes), sealt edasi on lihtsalt lehekülgede "täide". Plusspunktid autorile aususe eest.
May 27, 2021
Ausalt ja otsekoheselt, isiklikult ja kaasakiskuvalt kirjutatud noore inimese lugu.
Kõik on mööduv, ükski olukord ei ole lootusetu.
Aga oma otsused ja valikud peame tegema ikka ainult ise. Ja vastavalt nendele ka käituma, ka siis kui seda on raske teha. Ja siis tuleb edu.
Kõik on mööduv, ükski olukord ei ole lootusetu.
Aga oma otsused ja valikud peame tegema ikka ainult ise. Ja vastavalt nendele ka käituma, ka siis kui seda on raske teha. Ja siis tuleb edu.
December 31, 2022
Wow, milline lugu! Olen seni vaid paberil näinud, et eksisteerivad sellised mentaalsed haigused, kuid ei kunagi kuulnud rohkemat. Raamatu autor kirjeldab ääretult põnevalt haiguse avaldumist, täpsemalt korduvat avaldumist. Milline julge naine, et oma läbielamistest raamat kirjutada. Aplaus!
March 23, 2024
Puges südamesse enim enesearmastuse olulisuse teemal 🫶
June 21, 2021
Kiire lugemine ülimalt olulisel teemal. See kogemuslugu läks hinge ning šokeeris, ehmatas ja haris täpselt õigetes kogustes. Poolsoovituslik lugemine kõigile.
Stigmavähendajana asendamatu teos.
Stigmavähendajana asendamatu teos.
May 31, 2021
Teinekord ikka mõtlen muigamisi, et huvitav, kuidas see lugemine kulgeb. Et kui eelmine oli raju epistolaarne kosmoseooper, siis nüüd äkki raamat, kus inimene kirjutab oma vaimsest haigusest. Aga noh, kuna puude-teema mind juba tükk aega elus väga lähedalt saadab, siis pakuvad ka vastavad raamatud huvi. Ma lugesin hiljuti läbi Jenny Lawsoni "Hullult õnnelik" raamatu (mis muide, meeldis, khm, hullult), mis oli kombinatsioon "Minu pere ja muud loomad" + "Joomahullu päevaraamat" + "Kolm meest paadis", juurde natuke siis tõsisemat juttu, kuidas hakkama saada kui loodus on vaimule ja kehale kehva materjali andnud. Kozma raamat on sarnasel teemal, stiililt tõsine, konkreetne ja selgepiiriline.
Tegelikult oli Kozma raamatu puhul tükk aega nii, et ma mõtlesin, et huvitav kaua ta sissejuhatusest räägib? Sest raamat on üsna õhuke, autor kirjutas enda ilusast elust, mis on ju küll tore, aga pealkiri lubas nagu midagi muud. Et kas jõuab ühel hetkel ka pointini? Samas ma ei mõtelnud ise, et üks autori vaimsetest haigustest on skisofreenia, kus on raskusi reaalsuse mõistmisega. Sarnaselt filmiga "Beautiful Mind" (kes ei ole näinud siis vaadake, visuaalselt üks lummavamaid esitlusi samas vallas), kus ka ühel hetkel peategelane avastab, et tema nägemus maailmast ei lähe kokku sellega, milline maailm tegelikult on. On ju skisofreenia psüühikahäire, kus on raskusi reaalsuse mõistmisega.
Laenan täpsemaks kirjelduseks Karmen Kozma enda sõnu: "Minu puhul oli diagnoosimine pikk, kannatlik ja aeganõudev protsess. Selleks sai skisoafektiivne häire, mis on psüühikahäiretes üks segasemaid diagnoose. Skisoafektiivse häirega patsiendil esineb sümptomeid skisofreeniast, kuid lisaks eksisteerib ka bipolaarne komponent. Skisofreenia sümptomitest olen kogenud psühhoose– luululist mõttemaailma ja ka üksikuid nägemishallutsinatsioone. Bipolaarse meeleoluhäire sümptomitest olen korduvalt kogenud maniakaalseid episoode ning tavapäraselt maaniale järgnevat tohutut meeleolu langust ja depressiooni, samuti järske muutusi meeleoludes. Depressiooni jooksul on mul tekkinud ka mõningad kergemat tüüpi toitumis- ja ärevushäired. Lisaks on mul poole aastasest saadik olnud väga rasked migreenihood, mis ei kuulu küll otseselt psüühikahäirete alla, kuid võivad süvendada depressiooni tekkimist. Kokkuvõtvalt: olen kogenud psühhoose (luulud ja hallutsinatsioonid), maniakaalset episoodi, ekstreemseid meeleolu kõikumisi ja bipolaarset depressiooni ning sellega kaasnenud toitumis-, ärevus- ja paanikahäireid."
Raamatus ongi juttu lapsepõlvest, vägivaldsest isast ja napsutavast vanaisast (kes hoolimata alkoholismist oli Kozma elus üks väga oluline inimene), toetavast emast ja vanaemast. Üldse tundub, et autoril oli küll ka palju vastulööke, kuid samal ajal ka palju tuge, kui tal vaimsed probleemid tekkisid. On ju see raamat suures osas ka edulugu, kuna vaimse tervise mured tekkisid tal kahekümnendate alguses, praeguseks on ta kahekümnendate lõpus, on saanud mitmest asjast kas just üle, aga teab, kuidas nendega hakkama saada. Samal ajal jätkab haridusteed, on tööalaselt edukas ning püsisuhe kestab juba aastaid. Ma pole selliseid "asjast enesest seestpoolt" raamatuid tegelikult väga palju lugenud, minu jaoks oli see kuldaväärt tükk, saada teada, kuidas TÄPSELT kogu mehhanika toimub, kuidas on võimalik teatud sümptomeid ise märgata ning mida siis ette võtta. Seda kõike siis puudega inimese vaatenurgast, mitte raskes ja täpses meditsiinikeeles.
Mulle endale meeldisid raamatust rohkem esimesed kaks kolmandikku, mis tegelesid siis algul taustaga, hiljem vaimsete probleemidega. Viimane kolmandik on suuresti sellest, kuidas ta praegu hakkama saab, mida teb igapäevaselt, kuidas saab kogu selle koormaga hakkama. Mis on uskumatult võimas, kuna tegelikult on Karmen Kozma lugude kõrval märksa rohkem neid, kus inimesed invaliidistuvadki, jäävad konutama ning kellest me ei kuule midagi, kuna nende lood jäävad lähedaste inimeste teada ja hooldekodude seinte vahele. Aplodeerin autorile püstijalu ja pikalt, kirjutada nii raskel teemal otse, siiralt ja häbenemata, see on julgustükk omaette.
Karmen Kozma lugu on ka omamoodi ood teadusele, täpsemalt meditsiinile. On ta saanud ju olukorra kontrolli alla käsikäes oma ala spetsialistidega, on palju psühholoogitööd ning ravimid aitavad olukorda kontrollida. Lisaks meeletus kogemus kogemusi, et kuidas märgata sümptomeid ning mida siis peale hakata.
Rääkides raamatu kujundusest, siis peatükke eristavad mustvalged fotod sirelitest. Näiteks blogis on palju pilte autorist endast - ma kokkuvõttes eelistan iga kell raamatu lähenemist. Sest nii pääseb tekst rohkem esile ning rõhk on jutul, mitte visuaalil. Soovitan lugeda mõlemat, nii blogi kui raamatut, mingis mõttes nad sisuliselt loomulikult kattuvad, aga kokkuvõttes saab eraldi huvitava nurga autorist veel juurde.
Eraldi lahe osa on väljavõtted Karmen Kozma päevikust, mis aitavad eriti hästi olukorda mõista. Näiteks kui maaniahoog oli laes, kuidas siis maailm paistis ülevoolavalt ilus, energiat on mitme inimese jagu - ning kui siis ühel hetkel tuleb kukkumine pendli teise äärmusesse, siis see on karm, väga karm. Sinna juurde siis veel päevikumärkmed samast ajast. lummav kooslus.
See oli mu esimene loetud raamat Jes Kirjastuselt, kuna varasemad silmajäänud on olnud olematu toimetamisega ning rängalt kirjavigu täis. Kozma raamat on hästi kirjutatud (seda on ka ta blogist näha) ja korralikult toimetatud.
Kui rääkida veel raamatust, siis kulges kiirelt, lugesin õhtuga läbi. Eks ta natuke öösse läks, kuna ei tahtnud pooleli jätta, samas peale lugemist mõnda aega voodis veel raamat keris peas. Praegusel kujul on tulemus väga hea, kiire aga samal ajal piisavalt detailne sisevaade raskesse vaimsesse haigusesse koos ravi, paranemise ja edulooga. Mitte, et võitlus oleks läbi, kindlasti mitte. Pealegi ühel hetkel on lootust, et ravikuur saab läbi ning saab pisipere planeerimisele mõtlema hakata. Praegu veel lahing kestab. Eks mulle kindlasti meeldiks sama raamatu laiendatud, põhjalikum versioon ka, saaks kirjutada mitmest punktist rohkem süvitsi, lisaks aja jooksul tuleb infot juurde. Praegusel kujul on tegu ladusalt kirjutatud üsna kiire lugemisega, mis aitab vaimse puudega inimesi mõista ning tunneli lõpust paistab valgus.
Mis veel jäi meelde autori sõnadest: vaimse puudega inimesed pole meist kuidagiviisi nõrgemad, vastupidi. Nad peavad saama 20x rohkemaga hakkama, et meiega sammu pidada.
Karmen Kozma peab ka blogi: https://murramestigma.blogspot.com/
Vaimse Tervise Heaks koht Facebookis: https://www.facebook.com/Vaimse-Tervi...
Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine(Karmen Kozma on seal juhatuse liige): https://www.facebook.com/ENVTL
Tegelikult oli Kozma raamatu puhul tükk aega nii, et ma mõtlesin, et huvitav kaua ta sissejuhatusest räägib? Sest raamat on üsna õhuke, autor kirjutas enda ilusast elust, mis on ju küll tore, aga pealkiri lubas nagu midagi muud. Et kas jõuab ühel hetkel ka pointini? Samas ma ei mõtelnud ise, et üks autori vaimsetest haigustest on skisofreenia, kus on raskusi reaalsuse mõistmisega. Sarnaselt filmiga "Beautiful Mind" (kes ei ole näinud siis vaadake, visuaalselt üks lummavamaid esitlusi samas vallas), kus ka ühel hetkel peategelane avastab, et tema nägemus maailmast ei lähe kokku sellega, milline maailm tegelikult on. On ju skisofreenia psüühikahäire, kus on raskusi reaalsuse mõistmisega.
Laenan täpsemaks kirjelduseks Karmen Kozma enda sõnu: "Minu puhul oli diagnoosimine pikk, kannatlik ja aeganõudev protsess. Selleks sai skisoafektiivne häire, mis on psüühikahäiretes üks segasemaid diagnoose. Skisoafektiivse häirega patsiendil esineb sümptomeid skisofreeniast, kuid lisaks eksisteerib ka bipolaarne komponent. Skisofreenia sümptomitest olen kogenud psühhoose– luululist mõttemaailma ja ka üksikuid nägemishallutsinatsioone. Bipolaarse meeleoluhäire sümptomitest olen korduvalt kogenud maniakaalseid episoode ning tavapäraselt maaniale järgnevat tohutut meeleolu langust ja depressiooni, samuti järske muutusi meeleoludes. Depressiooni jooksul on mul tekkinud ka mõningad kergemat tüüpi toitumis- ja ärevushäired. Lisaks on mul poole aastasest saadik olnud väga rasked migreenihood, mis ei kuulu küll otseselt psüühikahäirete alla, kuid võivad süvendada depressiooni tekkimist. Kokkuvõtvalt: olen kogenud psühhoose (luulud ja hallutsinatsioonid), maniakaalset episoodi, ekstreemseid meeleolu kõikumisi ja bipolaarset depressiooni ning sellega kaasnenud toitumis-, ärevus- ja paanikahäireid."
Raamatus ongi juttu lapsepõlvest, vägivaldsest isast ja napsutavast vanaisast (kes hoolimata alkoholismist oli Kozma elus üks väga oluline inimene), toetavast emast ja vanaemast. Üldse tundub, et autoril oli küll ka palju vastulööke, kuid samal ajal ka palju tuge, kui tal vaimsed probleemid tekkisid. On ju see raamat suures osas ka edulugu, kuna vaimse tervise mured tekkisid tal kahekümnendate alguses, praeguseks on ta kahekümnendate lõpus, on saanud mitmest asjast kas just üle, aga teab, kuidas nendega hakkama saada. Samal ajal jätkab haridusteed, on tööalaselt edukas ning püsisuhe kestab juba aastaid. Ma pole selliseid "asjast enesest seestpoolt" raamatuid tegelikult väga palju lugenud, minu jaoks oli see kuldaväärt tükk, saada teada, kuidas TÄPSELT kogu mehhanika toimub, kuidas on võimalik teatud sümptomeid ise märgata ning mida siis ette võtta. Seda kõike siis puudega inimese vaatenurgast, mitte raskes ja täpses meditsiinikeeles.
Mulle endale meeldisid raamatust rohkem esimesed kaks kolmandikku, mis tegelesid siis algul taustaga, hiljem vaimsete probleemidega. Viimane kolmandik on suuresti sellest, kuidas ta praegu hakkama saab, mida teb igapäevaselt, kuidas saab kogu selle koormaga hakkama. Mis on uskumatult võimas, kuna tegelikult on Karmen Kozma lugude kõrval märksa rohkem neid, kus inimesed invaliidistuvadki, jäävad konutama ning kellest me ei kuule midagi, kuna nende lood jäävad lähedaste inimeste teada ja hooldekodude seinte vahele. Aplodeerin autorile püstijalu ja pikalt, kirjutada nii raskel teemal otse, siiralt ja häbenemata, see on julgustükk omaette.
Karmen Kozma lugu on ka omamoodi ood teadusele, täpsemalt meditsiinile. On ta saanud ju olukorra kontrolli alla käsikäes oma ala spetsialistidega, on palju psühholoogitööd ning ravimid aitavad olukorda kontrollida. Lisaks meeletus kogemus kogemusi, et kuidas märgata sümptomeid ning mida siis peale hakata.
Rääkides raamatu kujundusest, siis peatükke eristavad mustvalged fotod sirelitest. Näiteks blogis on palju pilte autorist endast - ma kokkuvõttes eelistan iga kell raamatu lähenemist. Sest nii pääseb tekst rohkem esile ning rõhk on jutul, mitte visuaalil. Soovitan lugeda mõlemat, nii blogi kui raamatut, mingis mõttes nad sisuliselt loomulikult kattuvad, aga kokkuvõttes saab eraldi huvitava nurga autorist veel juurde.
Eraldi lahe osa on väljavõtted Karmen Kozma päevikust, mis aitavad eriti hästi olukorda mõista. Näiteks kui maaniahoog oli laes, kuidas siis maailm paistis ülevoolavalt ilus, energiat on mitme inimese jagu - ning kui siis ühel hetkel tuleb kukkumine pendli teise äärmusesse, siis see on karm, väga karm. Sinna juurde siis veel päevikumärkmed samast ajast. lummav kooslus.
See oli mu esimene loetud raamat Jes Kirjastuselt, kuna varasemad silmajäänud on olnud olematu toimetamisega ning rängalt kirjavigu täis. Kozma raamat on hästi kirjutatud (seda on ka ta blogist näha) ja korralikult toimetatud.
Kui rääkida veel raamatust, siis kulges kiirelt, lugesin õhtuga läbi. Eks ta natuke öösse läks, kuna ei tahtnud pooleli jätta, samas peale lugemist mõnda aega voodis veel raamat keris peas. Praegusel kujul on tulemus väga hea, kiire aga samal ajal piisavalt detailne sisevaade raskesse vaimsesse haigusesse koos ravi, paranemise ja edulooga. Mitte, et võitlus oleks läbi, kindlasti mitte. Pealegi ühel hetkel on lootust, et ravikuur saab läbi ning saab pisipere planeerimisele mõtlema hakata. Praegu veel lahing kestab. Eks mulle kindlasti meeldiks sama raamatu laiendatud, põhjalikum versioon ka, saaks kirjutada mitmest punktist rohkem süvitsi, lisaks aja jooksul tuleb infot juurde. Praegusel kujul on tegu ladusalt kirjutatud üsna kiire lugemisega, mis aitab vaimse puudega inimesi mõista ning tunneli lõpust paistab valgus.
Mis veel jäi meelde autori sõnadest: vaimse puudega inimesed pole meist kuidagiviisi nõrgemad, vastupidi. Nad peavad saama 20x rohkemaga hakkama, et meiega sammu pidada.
Karmen Kozma peab ka blogi: https://murramestigma.blogspot.com/
Vaimse Tervise Heaks koht Facebookis: https://www.facebook.com/Vaimse-Tervi...
Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine(Karmen Kozma on seal juhatuse liige): https://www.facebook.com/ENVTL
February 1, 2022
Kiire paaripäevane lugemine minu jaoks. Ma olen ise midagi samalaadset läbi elanud, seega oli raamatus kirjeldatud sündmused mulle tuttavad, siiski oli mul täielik "OMG, kuidas see võimalik on?" reaktsioon, kui ta kirjeldas oma esimest psühhosi mingist Romanist, kes kogu ta elu juhib ja hallutsinatsioone roosadest jänestest. Aga ilmselt on see võimalik, sest inimestega juhtub seda iga päev. Tema depressiooni kirjeldus haakus suurel määral sellega, millega ma ise olen rinda pistnud. Et kui kui kehakaal on läinud, siis on ka kõik muu läinud.
Siiski on Karmeni raamat minu jaoks väga motiveeriv, et kuidas ta on oma elu pärast haiguse algust uuesti üles ehitanud ja saavutanud kõike seda, mida ka terve inimene suudaks, mis siis et arstiteaduskonnaga pidi ta hüvasti jätma. Soovitan seda raamatut lugeda kõigil, kellel endal või lähedasel, sõbral, tuttaval on vaimse tervisega probleeme, et tema probleemidest paremini aru saada ja teda võimaldusel aidata.
Siiski on Karmeni raamat minu jaoks väga motiveeriv, et kuidas ta on oma elu pärast haiguse algust uuesti üles ehitanud ja saavutanud kõike seda, mida ka terve inimene suudaks, mis siis et arstiteaduskonnaga pidi ta hüvasti jätma. Soovitan seda raamatut lugeda kõigil, kellel endal või lähedasel, sõbral, tuttaval on vaimse tervisega probleeme, et tema probleemidest paremini aru saada ja teda võimaldusel aidata.
April 20, 2022
Väga raske on sellele raamatule mingit hinnangut anda, sest see pole ju kirjandus kui selline. Inimene räägib oma kogemusest. Raamatu esimene pool oli huvitav - see järk-järguline esmasesse psühhoosi langemise kogemus, seda oleks võinud isegi rohkem olla. Ka sellest välja tulemise kirjeldamist. Raamatu teine pool aga muutus minu jaoks kiiresti üsna ebahuvitavaks. Mitte, et mul ei oleks inimese edusammude üle hea meel, selles pole asi. Lihtsalt kuna ilmselgelt on tegu minust väga erineva maailmavaate-ellusuhtumise-väärtushinnangutega inimesega, siis ma ei suutnud kuidagi suhestuda.
September 2, 2023
Võtab sõnatuks, kui hea oli seda raamatut lugeda. Mitte mõnus kerge meelelahutus, vaid hoopis otsekohene ja selge sisu, mis jõudis väga kiirelt kohale. Ei olnud mingit keerutamist ega ilustamist, just nimelt kirjutatud otse ja ausalt.
Usun, et siit leiab igaüks endale mõtteainet karjääri, elustiili, tervise ja suhete kohta. Ja mõnikord tasub mõtiskleda, kas ehk kehv tervis või tekkinud haigus "... püüab mulle öelda, et ma peaksin hoogu maha võtma".
Usun, et siit leiab igaüks endale mõtteainet karjääri, elustiili, tervise ja suhete kohta. Ja mõnikord tasub mõtiskleda, kas ehk kehv tervis või tekkinud haigus "... püüab mulle öelda, et ma peaksin hoogu maha võtma".
September 1, 2021
Hästi kaasahaarav ja silmiavav vaade psühhootilisele episoodile. Kiire ja sorav lugemine, nii et kohati oli raske raamatut käest panna.
Minu jaoks oleks võinud raamat aga lõppeda juba 2/3 peal - lõpp kiskus klišeelikuks ja minu jaoks liiga moraliseerivaks.
Üldiselt aga julge ja äge sissevaade skisoafektiivsesse häiresse!
Minu jaoks oleks võinud raamat aga lõppeda juba 2/3 peal - lõpp kiskus klišeelikuks ja minu jaoks liiga moraliseerivaks.
Üldiselt aga julge ja äge sissevaade skisoafektiivsesse häiresse!
June 15, 2021
Ma tunnistan, et tunnen Karmenit ka päris elus ehk tema uskumatu töökus ja vastupidavus mõjutavad ka arvestust
AGA… seda oli niii-niii hea lugeda. Mõnusalt kirjutatud ka rasketest teemadest ja see ausus-wowww!!
Igatahes, raamat mida ma soovitan lugeda? IGATAHES!
AGA… seda oli niii-niii hea lugeda. Mõnusalt kirjutatud ka rasketest teemadest ja see ausus-wowww!!
Igatahes, raamat mida ma soovitan lugeda? IGATAHES!
February 2, 2022
Kuna olin ise mõned aastad tagasi Karmenile väga sarnases olukorras, siis leian, et antud vaimse tervise probleemi ei oleks saanud paremini kirjeldada. Käitumismustrite või mõtteviiside sarnasusi nägin väga palju. Kellel endal selline olukord on (olnud), siis soovitan anda ka lähedastele lugeda, annab üsna hästi aimu skisoafektiivse ja/või bipolaarse häirega inimese mõtte- ja tegutsemislaadi kohta.
December 18, 2021
Ühe noore naise lugu raske psüühikahäirega toimetulemisel. Häirivalt detailne ja samas silmiavav lugemine luuludest ja psühhoosist. Huvitav oli teada saada, mis on diagnoosikoodi taga, milline on igapäevaelu psühhiaatrilise haigusega.
"Kas te kujutate ette, et igapäevaelutoimetuste tegemiseks, ülikooli lõpetamiseks, juhilubade saamiseks, treenimiseks, söögitegemiseks, pesemiseks jne peame meie nägema 20 korda rohkem vaeva kui inimene, kellel psüühikahäiret ei ole? Isiklikult leian, et see väljendab pigem tugevust. See, et neid võitlusi ja võite näha ei ole, ei tähenda, et neid ei eksisteeri."
"Kas te kujutate ette, et igapäevaelutoimetuste tegemiseks, ülikooli lõpetamiseks, juhilubade saamiseks, treenimiseks, söögitegemiseks, pesemiseks jne peame meie nägema 20 korda rohkem vaeva kui inimene, kellel psüühikahäiret ei ole? Isiklikult leian, et see väljendab pigem tugevust. See, et neid võitlusi ja võite näha ei ole, ei tähenda, et neid ei eksisteeri."
November 22, 2021
Oi, seda raamatut on nii raske hinnata... aga aususe eest 5 punkti.
Displaying 1 - 15 of 15 reviews