What do you think?
Rate this book
Maailma peal ripakil #2
Jälle maailma peal ripakil
Mulle meeldib sattuda kohtadesse, kuhu iial ei plaaninud minna. Õnneks on seda tublisti ette tulnud.
Selles reisiraamatus uudistan maailma üht suletumat riiki Põhja-Koread. Olen Belize’is väikelennuki kaaspiloot. Tuhisen Trans-Siberi rongis mööda Venemaa avarusi kuni ainulaadse Mongooliani välja. Satun orkaanist räsitud Dominicale. Pääsen Brasiilia favela’s napilt narkodiilerite ja politseinike tulevahetusest. Elan kolm kuud Mehhiko maiade küla minimalistlikes tingimustes, kus minu sagedasteks külalisteks on skorpionid ja tarantlid.
Kõigil nendel seiklustel on aga üks ühine nimetaja: õpin palju maailma ja iseenda kohta.
Hea lugeja, istu tugitooli, poe mugava pleedi sisse ning seikle selle raamatu lehekülgedel üheskoos minuga. Luban, et sul saab põnev olema.
Autor Liina Metsküla on külastanud 80 riiki ning enam kui pooli neist ihuüksinda. Tema sulest on varasemalt ilmunud kaks raamatut: „Maailma peal ripakil“ (2016) ning „Nutika reisimise ABC“ (2017).
Selles reisiraamatus uudistan maailma üht suletumat riiki Põhja-Koread. Olen Belize’is väikelennuki kaaspiloot. Tuhisen Trans-Siberi rongis mööda Venemaa avarusi kuni ainulaadse Mongooliani välja. Satun orkaanist räsitud Dominicale. Pääsen Brasiilia favela’s napilt narkodiilerite ja politseinike tulevahetusest. Elan kolm kuud Mehhiko maiade küla minimalistlikes tingimustes, kus minu sagedasteks külalisteks on skorpionid ja tarantlid.
Kõigil nendel seiklustel on aga üks ühine nimetaja: õpin palju maailma ja iseenda kohta.
Hea lugeja, istu tugitooli, poe mugava pleedi sisse ning seikle selle raamatu lehekülgedel üheskoos minuga. Luban, et sul saab põnev olema.
Autor Liina Metsküla on külastanud 80 riiki ning enam kui pooli neist ihuüksinda. Tema sulest on varasemalt ilmunud kaks raamatut: „Maailma peal ripakil“ (2016) ning „Nutika reisimise ABC“ (2017).
200 pages, Paperback
Published June 1, 2021
29 people want to read
Ratings & Reviews
Friends & Following
Create a free account to discover what your friends think of this book!
Community Reviews
Displaying 1 - 7 of 7 reviews
June 11, 2021
Reisiraamatute põuas ma just sellist mõnusalt kerget lugemisampsu vajasingi. Esmalt langesid viljakasse pinnasesse juba autori inspireerivad sõnad sissejuhatuses, mis innustavad härjal sarvist haarama ja lõpetama igasuguse kõhklemise (olgu selleks hakatus kirjutamiseks või reisile minekuks). Viimasega mul probleeme pole, esimesega kohati nagu oleks, ent õnneks lõpp peaks juba paistma ka... või vähemalt sel sajandil peaks see juhtuma.
Mis mind kergelt kadedaks teeb, need on Liina kogemused üksi reisimisel. Seda harukordset võimalust on mul elus harva olnud. Ma ei taha väita, et see iseenesest mingi õnnetus oleks (vastupidi, hea kaasteeline on parem kui lotovõit), lihtsalt üksi reisides satub märksa enam kohalikega lobisema, mis omakorda on parim osa reisimisest. Ma ei tea, kuidagi just inimesed ja juhtumised on need, mis reisist reisi teevad, kas pole? Sa võid silm punnis jõllitada ilmatu vägevat koske või mäge või sini-sinist veteavarust, aga seiklus see ei ole, adrenaliini ei anna ja head lugu sellest naljalt ei sünni. Loo tekkeks on vaja inimest või plindrisse sattumist :)
No seda Liinal ikka juhtub. Näiteks komistab ta Hiinas levinud petuskeemi otsa, kus kohalikud neiud rännuselli esmapilgul tagamõtteta teed jooma kutsuvad. Ise ma pole Hiinas käinud (ei taha ka, mulle piisab abikaasa WC otsimise kirjeldustest, sedavõrd keeruline oli hiinlastele selgeks teha, mis kohta tarvis on... peaaegu jõuti juba kogu toimingu ette mängimiseni... tähendab, olgu, ma edasi ei kirjelda).
Või kuidas pealtnäha süütu surnuaia pildistamine Gruusia-Armeenia piiri lähedal ebameeldivusi põhjustas. Minu lemmiklugu on ilmselgelt Põhja-Korea. Ajal, mil maailm muutub ühte nägu ja kultuurilisi erinevusi jääb üha vähemaks, pakuvad lugemisrõõmu just erilised paigad. Mingis varasemas reisilugude raamatus on sellest ka kirjutatud, aga seal see mulle põnev ei tundunud, aga siin oli päris vahvasti edasi antud. Kuigi ma saan aru, et see on võrdlemisi üks ja ainus tüüpekskursioon, kenasti lavastatud ja kontrollitud, et lääne inimene näeks ja teaks, kui ilus on elu Põhja-Koreas :)
Eraldi plusspunktid annan autorile ka selle eest, et paari sõnaga mainiti ilustamata vabatahtliku töö telgitaguseid (autor oli mõned kuus Mehhikos inglise keelt õpetamas). Eks selles rahade jagamises ja paberil numbrite liigutamises ole üksjagu silmakirjalikkust ja kohati võhiklikkust, räägitakse sellest aga harva.
Aitab nüüd küll, jätan midagi lugemiseks ka ikka.
Mis mind kergelt kadedaks teeb, need on Liina kogemused üksi reisimisel. Seda harukordset võimalust on mul elus harva olnud. Ma ei taha väita, et see iseenesest mingi õnnetus oleks (vastupidi, hea kaasteeline on parem kui lotovõit), lihtsalt üksi reisides satub märksa enam kohalikega lobisema, mis omakorda on parim osa reisimisest. Ma ei tea, kuidagi just inimesed ja juhtumised on need, mis reisist reisi teevad, kas pole? Sa võid silm punnis jõllitada ilmatu vägevat koske või mäge või sini-sinist veteavarust, aga seiklus see ei ole, adrenaliini ei anna ja head lugu sellest naljalt ei sünni. Loo tekkeks on vaja inimest või plindrisse sattumist :)
No seda Liinal ikka juhtub. Näiteks komistab ta Hiinas levinud petuskeemi otsa, kus kohalikud neiud rännuselli esmapilgul tagamõtteta teed jooma kutsuvad. Ise ma pole Hiinas käinud (ei taha ka, mulle piisab abikaasa WC otsimise kirjeldustest, sedavõrd keeruline oli hiinlastele selgeks teha, mis kohta tarvis on... peaaegu jõuti juba kogu toimingu ette mängimiseni... tähendab, olgu, ma edasi ei kirjelda).
Või kuidas pealtnäha süütu surnuaia pildistamine Gruusia-Armeenia piiri lähedal ebameeldivusi põhjustas. Minu lemmiklugu on ilmselgelt Põhja-Korea. Ajal, mil maailm muutub ühte nägu ja kultuurilisi erinevusi jääb üha vähemaks, pakuvad lugemisrõõmu just erilised paigad. Mingis varasemas reisilugude raamatus on sellest ka kirjutatud, aga seal see mulle põnev ei tundunud, aga siin oli päris vahvasti edasi antud. Kuigi ma saan aru, et see on võrdlemisi üks ja ainus tüüpekskursioon, kenasti lavastatud ja kontrollitud, et lääne inimene näeks ja teaks, kui ilus on elu Põhja-Koreas :)
Eraldi plusspunktid annan autorile ka selle eest, et paari sõnaga mainiti ilustamata vabatahtliku töö telgitaguseid (autor oli mõned kuus Mehhikos inglise keelt õpetamas). Eks selles rahade jagamises ja paberil numbrite liigutamises ole üksjagu silmakirjalikkust ja kohati võhiklikkust, räägitakse sellest aga harva.
Aitab nüüd küll, jätan midagi lugemiseks ka ikka.
February 3, 2022
Seekord kirjutan neist kahest raamatust korraga, sest tegemist on päris sarnaste raamatutega. Ideaalsed pisikeseks “põgenemiseks” meie külmast ❄️
Ladusalt kirja pandud jutukesed erinevatest paikadest, mida autor külastanud on. Ma oleksin oodanud pikemaid peatükke ja rohkem pilte, aga muidu olid parasjagu põnevad lugemised mõlemad.
Vahepeal guugeldasin erinevatest kohtadest pilte juurde + kuulasin esimese raamatu “Maailma peal ripakil” lk 182 olnud playlist’i ka läbi ning sain omale nii mõnegi uue loo kuulamiseks.
Teine raamat “Jälle maailma peal ripakil” meeldis mulle veidi rohkem. Esimesega oli mul tunne, et oli soov võimalikult paljud kohad raamatusse ära mahutada, teises oleks nagu olnud rohkem nautimist.
Ladusalt kirja pandud jutukesed erinevatest paikadest, mida autor külastanud on. Ma oleksin oodanud pikemaid peatükke ja rohkem pilte, aga muidu olid parasjagu põnevad lugemised mõlemad.
Vahepeal guugeldasin erinevatest kohtadest pilte juurde + kuulasin esimese raamatu “Maailma peal ripakil” lk 182 olnud playlist’i ka läbi ning sain omale nii mõnegi uue loo kuulamiseks.
Teine raamat “Jälle maailma peal ripakil” meeldis mulle veidi rohkem. Esimesega oli mul tunne, et oli soov võimalikult paljud kohad raamatusse ära mahutada, teises oleks nagu olnud rohkem nautimist.
January 20, 2022
Väga muhedalt kirja pandud reisiraamat, mis viib lugejad kaasa ühest maailma otsast teise. Liina seikluslikud reisimuljed on tõeliselt kaasahaaravad, tema julgus ja sihikindlus inspireeeivad. Mulle väga meeldis, et isiklike emotsioonide vahele oli pikitud ka fakte sihtkohtadest, mistõttu sai mulle lugejana osaks tunne, et olen ka ise neis paigus nüüd justkui kiirkorras ära käinud. Aitäh, Liina, väga mõnusa lugemiselamuse eest!
January 27, 2022
Hästi sujuvalt ja huvitavalt kirjutatud raamat. Sain teada nii mõndagi erinevate riikide ja nende elu/olu kohta just Liina vaatenurgast.
Muutusin ka ülikadedaks, kui julge Liina on ning kui palju kogenud/näinud/õppinud.
Tekkis kohe tahtmine esimene raamat kätte võtta ja läbi lugeda.
Aitäh Liina! :)
Muutusin ka ülikadedaks, kui julge Liina on ning kui palju kogenud/näinud/õppinud.
Tekkis kohe tahtmine esimene raamat kätte võtta ja läbi lugeda.
Aitäh Liina! :)
April 22, 2022
Mõnusalt kerge lugemine. Iga peatükk kirjeldab erinevat riiki ja seal kogetut. Eriti huvitavaks tegi seik, et ma pole ise üheski mainitud riigis käinud, seega uut reisi inspiratsiooni tekkis palju. Mitme riigi puhul oleks heameelega veel pikemalt autori seiklustest lugeda tahtnud.
Positiivne oli ka, et Trans-Siberiga Venemaal seiklemise isu läks raamatut lugedes üle 😅
Positiivne oli ka, et Trans-Siberiga Venemaal seiklemise isu läks raamatut lugedes üle 😅
August 30, 2021
mitte midagi ei olnud viga sel raamatul! tore, positiivse ellusuhtumisega kirjaoskaja inimene on käinud mitmel reisil ja igast ühe pigem lühikese ja konkreetse loo kirjutanud. ei vingu ega virise, teeb piisavalt erilisi asju (noh, mitte et "lendasin Ryanairiga Londonisse ja vaatasin Towerit"), ei praali ega uhkelda ka (v.a. see mitmel korral mainimine, mitmes riigis ta täpselt käinud on. tegelt ka viitsid loendada?). kohalikesse inimestesse ja tavadesse suhtub austusega, leiab põnevust ka kahtlasevõitu olukordadest, võtab riske mõistuse piirides ja pääseb igalt poolt elu ja tervisega. sümpaatne!
aga miskipärast ma ei ole kindel, kas see kõik pidi saama raamatuks. minu meelest ideaalne materjal blogiks või miks mitte reisipodcastiks või -vlogiks või ma ei tea, mida tänapäeval veel tehakse. ma sellist blogi loeks küll mõnu ja huviga. või artiklisarja ajalehes/ajakirjas. ja ma ei oska seletada, miks ta ei võiks raamat olla (pealegi ta juba on, nii et mis ma siin enam). lihtsalt... ei olnud lõpuks tunnet, et lugesin läbi reisiraamatu, vaid oli tunne, et ahah, selline tore preili kirjutab reisidest, teinekordki võin lugeda.
aga miskipärast ma ei ole kindel, kas see kõik pidi saama raamatuks. minu meelest ideaalne materjal blogiks või miks mitte reisipodcastiks või -vlogiks või ma ei tea, mida tänapäeval veel tehakse. ma sellist blogi loeks küll mõnu ja huviga. või artiklisarja ajalehes/ajakirjas. ja ma ei oska seletada, miks ta ei võiks raamat olla (pealegi ta juba on, nii et mis ma siin enam). lihtsalt... ei olnud lõpuks tunnet, et lugesin läbi reisiraamatu, vaid oli tunne, et ahah, selline tore preili kirjutab reisidest, teinekordki võin lugeda.
November 3, 2025
Väga lihtne lugemine. Põnevad kohad, lühikesed lood.
Displaying 1 - 7 of 7 reviews